Blogi

Südamehaiguste ennetamine - millest alustada?

• Autor:Dr Anneli Virks, perearst
• 17. Aprill 2012

Oma parema tervise heaks on vaja teha kolm sammu – külastada perearstikeskust, kontrollida oma tervise põhinäitajaid ning juba muutusi alustanuna, hoida ka valitud kurssi.

Esimene samm: külasta perearstikeskust!

Terved patsiendid, kes soovivad saada teavet südamehaiguste ennetamise osas, võivad pöörduda alustuseks pereõe poole. Pereõed käivad iga-aastastel täienduskoolitustel ja on kõige kaasaaegsemate terviselahendustega kursis.

Otse perearsti poole võiks pöörduda juhul, kui inimesel esineb lisaks muid kroonilisi haigusi, kui tema perekonnas on esinenud südamehaigusi või tal on spetsiifilisi kaebusi nagu:

• Pigistutunne rinnus, mis kestab üle paari minuti või on "tuleb-läheb" iseloomuga
• Pigistustunne või valu, mis kiirgub õlgadesse, ülaselga, lõualiigesesse või kätesse
• Pearinglus või iiveldus
• Külmavärinad, südamepuperdamine
• Ebaselge põhjusega ängistustunne, väsimus
• Õhupuudus või hingeldus

Alustuseks toimub alati perearsti ja patsiendi vahel vestlus, mille käigus saadakse ülevaade olemasolevatest haigustest ja kasutatavatest ravimitest. Kindlasti oleks vajalik enne vastuvõtule tulemist uurida ka oma perekonna haiguslugu, näiteks mis haigusi põdesid või millesse surid lähisugulased.

Pereõde või perearst ootab ausat vastust küsimustele suitsetamise, liikumise ja söömisharjumuste kohta. Mõnikord on vajalik ka info patsiendi seksuaalkäitumise ja vaimse tervise kohta. Seda kõike küsitakse selleks, et otsustada, millised on inimese individuaalsed riskid ning seeläbi pakkuda patsiendipõhist ennetustegevust.

Teine samm: kontrolli regulaarselt oma tervisenäitajaid!

Regulaarne kontroll on eriti oluline, kui inimesel on olemas mitu riskifaktorit (suitsetamine, piiripealne vererõhk jne). Profülaktilisele vastuvõtule tulek eeldab, et patsient on nõus elustiilis muutusi tegema.

Kuidas püsida kursil ja jääda tervislikumate eluviiside juurde

• Autor:Dr Anneli Virks, perearst
• 12. Aprill 2012

Kui inimene on tervise uurimiseks või parandamiseks pöördunud perearsti või pereõe poole ja oma tervise riskifaktorid teada saanud, siis saab ta kaasa ka edasised soovitused. Enamasti puudutavad need tervislikku toitumist ja liikumist.

Tihti inimesed asuvadki antud soovitusi jälgima, kuid paari kuu möödudes neist loobutakse. Annan mõned soovitused, kuidas oleks kergem muutuste juurde pidama jääda.

Söömine ei ole dieedi pidamine

Söömisest ei tohi mõelda kui dieedi pidamisest, mida võib lõpetada ja taas alustada. Mõtle sellele kui elustiili muutusele, millel ei ole stardi, stopi ega restardi nuppu. Ära kasuta ühte kõrgekalorilist toidukorda vabandusena selleks, et sellel päeval korralik toitumine lõpetada ja homme uuesti alustada. Mõtle igast toidukorrast kui eraldi võimalusest teha häid toitumisvalikuid.

Plaani söömist ette

Plaani oma toidukorrad ette ja valmista osa toiduaineid ette ära, siis on ka väsinuna või kiirustades kergem teha tervislikke valikuid. Naudi oma lemmik kaloririkkaid või rasvaseid toite ja snäkke mõõdukalt. Ära iialgi jäta söögikordi vahele, eriti hommikusööki. Toidukordade vahelejätmine põhjustab hilisemat ülesöömist.

Õiged mõtted on südame parimad sõbrad

• Autor:Dr Arvo Rosenthal, kardioloog
• 12. Aprill 2012

Eestis on surma põhjustavate haiguste hulgas jätkuvalt esikohal südame-veresoonkonnahaigused. Mis siis ikkagi südamelihaseinfarkti ja ajuinsulti põhjustab?

Lihtne on vastata, et see on tingitud suitsetamisest, kõrgest vererõhust, ülekaalust, kõrgest kolesteroolist, stressist, suhkruhaigusest, pärilikkusest ja teistest riskiteguritest. Meeles aga tuleks pidada, et iga inimene on terviklik - tema elu kvaliteet, töövõime, õnn, rõõm ja arenevad haigused sõltuvad inimese enda mõtetest ja emotsioonidest.

Kahjuks elatakse tänapäeval sageli neurootiliste sundmõtete ja hirmude meelevallas ning ollakse sõltuvuses ainult ümbritsevast, näiteks partnerist, majanduslikest tingimustest jne. Näilist sisemist tühjust täidetakse asendustegevustega nagu suitsetamine, alkoholitarvitamine, narkootikumid, ohtlikud ekstreemsused, ülesöömine. Sellise mõttelaadi ja emotsionaalse seisundi pideval, aastaid kestval püsimisel reageeribki organism haiguse tekkega või selle süvenemisega.

Iga inimese organism reageerib varem või hiljem, kuid õieti ja täpselt nendele tunnetele ja mõtetele, millega järjepidevalt kogu oma keha mõjutatakse. Negatiivsed ehk ebameeldivad tunded ja mõtted aitavad võimsalt kaasa südame-veresoonkonnahaiguste väljakujunemisele ja tervise allakäigule. Negatiivse stressi maandamiseks ja hea enesetunde saavutamiseks on üks kindel vahend – regulaarne füüsiline tegevus, mis peaks olema elulaadi osaks. Vahel juhtub ka nii, et soovime alustada mingit sporditegemist, aga ühel või teisel ettekäändel alustamiseni mitte kunagi ei jõua. Sellise soovi mitterealiseerimine võib kujuneda tugevaks negatiivseks emotsiooniks. Siis on võimalik selle tundega tegeleda ja loobuda takistavatest ettekäänetest.

Südamenädalal suutervisest

• Autor:Dr Marek Vink
• 12. Aprill 2012

See, et suu terviseseisund peegeldab üldtervist, pole vist üllatus. Aga see, et suuhaigus mõjutab otseselt südametervist, tuleb ka mõnele arstile üllatusena? Südamenädal on just sobiv hetk selle teema rambivalgusesse tõstmiseks.

Peopesa suurune lahtine haav

Kroonilise igemepõletiku mõjust südame-veresoonkonna haigustele (SVH) hakati rohkem rääkima 1990ndail, kui teadusuuringud tõid välja selge seose hambaümbrise põletiku ja pärgarterite lubjastumise vahel. Pandi tähele, et aju- ja südameinfarktiga patsientidel leidus palju enam hambast pärit infektsioone või selle tõttu kaotatud hambaid kui kontrollrühmal.

Avastus pole üllatav, kui kujutame ette põletikus igemetega inimest, kelle suus on sellisel juhul peopesa pindala suurune veritsev haav, mis on haigustekitajatele avali väravaks inimorganismi tungimisel. SVH põhjustavad suubakterid peamiselt kolmel viisil, milleks on baktereemia, kohaliku põletiku virgatsainete võimendatud süsteemne põletik ja kohaliku enesehävitusliku immuunvastuse esilekutsumine.

Baktereemia ehk vereringesse tunginud bakterid käivitavad süsteemse põletiku reaktsiooniahela, milles kannatavad ka haiguskoldest eemalolevad organid. Kroonilise igemepõletiku korral on igemekude katubakteritega võitlemiseks vajalike kaitsekehade kohaletoomiseks ülirikkalikult varustatud väikeste veresoontega, mille tõttu veritseb ige juba kergel kokkupuutel. Nii satuvad mikroobid vereringesse näiteks hambaid harjates või tihkemat toitu närides. Vereringesse võib baktereid sattuda ka hambaraviprotseduuride käigus, näiteks jäänukjuurt või hambakivi eemaldades.

Aga ohtlik on just pidev baktereemia ja seda mitmel viisil. Esiteks käivitab see organismis üldise häirereaktsiooni - süsteemse põletikukaskaadi. Patsient ei pruugi seda eriti tundagi, kuid verepildis kasvavad põletikunäitajad ja muuhulgas ka "halva" kolesterooli tase, mida seostatakse otseselt ateroskleroosi tekkega. Teiseks erituvad vereringesse põletiku virgatsained ka lõualuus hammast ümbritsevast lokaalsest põletikust, mis võimendab üldist põletikureaktsiooni.