Blogi / Praktilised juhised toidu ohutuse tagamiseks lasteaias ja kodus

Praktilised juhised toidu ohutuse tagamiseks lasteaias ja kodus

  • Autor:Alice Haav, Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist
  • 26. Veebruar 2015

Toitumise teema on väga aktuaalne ja puudutab igapäevaselt meid kõiki – me kõik ju sööme. Turvalisusest toidu ostmisel, valmistamisel, säilitamisest ja pakkumisel aga räägitakse palju vähem – ilmselt seetõttu, et see tundub väga lihtne ja arusaadav. Nii see loomulikult ongi, aga ka siin on mõned reeglid, mida ei tohi unustada.

On oluline meeles pidada, et pakkudes lastele toitu lasteaias, peame olema eriti hoolikad ja tähelepanelikud ning pidama kinni kõikidest nõuetest, sest laste immuunsussüsteem on alles arenemisjärgus ja organism tundlikum kui täiskasvanutel.

Laste toitlustamisel lasteaias lasub kogu vastutus toidu pakkujal ja seega on igaühe kohus jälgida, et seda tehakse selliselt, et ei seata ohtu laste tervist. Seetõttu on tähtis, et kõik inimesed, kes lasteaias toiduga otseselt kokku puutuvad, sh lastele toitu serveerivad, oleksid teadlikud toiduhügieeni põhialustest. Need teadmised on abiks kõigile, sest toetavad meid ka kodus igapäevaselt köögis toimetades.

Esmane on siinkohal kindlasti isiklikest hügieenireeglitest kinnipidamine ja ennekõike kätepesu! See on asi, mida ei tohiks kunagi enne toiduga tegelemise juurde asumist unustada ja mida tuleb ka lastele maast madalast õpetada. Sage ja korrektne kätepesu aitab ennetada ka väga paljusid nakkushaigusi.

Ka ei tasu unustada, et toitu ei tohi valmistada ega serveerida, kui on ilmnenud mõni tervisehäire, nagu nt iiveldus, köha, nohu, kurguvalu, kõhuvalu vm. Toidu kohal ei tohi nuusata, aevastada, köhida!

Kindlasti on väga tähtis, et toorelt toiduks tarvitatavad puu- ja köögiviljad enne söömist hoolikalt pestaks ning vajadusel ka kooritaks.

Kuna toidu kaudu võivad levida väga mitmed haigused, peab meeles pidama, et mikroorganismidega saastunud toidul ei pruugi olla ebameeldivat maitset. Täiesti normaalse maitsega toit võib olla bioloogilise toidumürgistuse või infektsiooni allikaks. Toidu saastumine mikroorganismidega võib toimuda õhu, inimese, teise toidu, töövahendi või tööpinna kaudu. Selleks, et ristsaastumist vältida, on oluline jälgida isiklikke hügieenireegleid ja kasutada toore toidu (liha, kala) ja töödeldud toidu töötlemisel erinevaid tööpindu ja -vahendeid või neid väga hoolikalt puhastada. Puhas ja korras peab olema kogu köök – tööpinnad ja -vahendid ning toidunõud.

Oluline on jälgida toidu pakendit ja sellel märgitud infot, sh kuupäevi. Kui pakendile on märgitud „kõlblik kuni" kuupäev, siis pärast selle möödumist ei tohi seda toitu müüa, jagada ega tarbida, kuna säilimisaja möödumisel võivad selles arenema hakata tervisele ohtlikud mikroorganismid. „Parim enne" tähistab aga kuupäeva, milleni toode säilitab oma parima kvaliteedi, toit on õigetel säilitamistingimustel hoituna ohutu ka pärast selle kuupäeva möödumist. Kindlasti aga peab sellise toidu jagaja veenduma toidu ohutuses ja saama aru, et võtab endale sellekohase vastutuse ning ei tohi jagada toitu, mis ei ole enam söömiseks sobiv (nt hallitanud leib vm).

Toidu säilitamisel on väga tähtis kinni pidada ka toidu sobivatest temperatuurivahemikest – seda eriti just kiirestiriknevate toitude puhul, mida tuleb säilitada külmkapis. Temperatuur külmkapis peab olema +1 ºC kuni +4 ºC, sügavkülmkambris < -18 ºC. Külmkappi paigutatud toit peab olema kaetud ja märgistatud selliselt, et oleks arusaadav, millal ja mida külmikusse pandi. Toores toit (liha, kala) tuleb paigutada külmkapi alumisse osasse eraldi kuumtöödeldud toidust. Juba korra sulatatud toitu ei tohi uuesti külmutada ning see tuleb kuumtöödelda 24 tunni jooksul. Temperatuurivahemik 5...63 ºC on nn ohtlik tsoon, mis on sobiv patogeensete mikroorganismide paljunemiseks toidus. Seega tuleb kuumtöödeldud toit võimalikult kiiresti maha jahutada, tehes seda vähemalt 1,5–2 tunni jooksul. Toidu taaskuumutamisel peab aga toidu sisemuses temperatuur olema vähemalt 75 ºC. Temperatuuri kindlakstegemiseks tuleks kasutada spetsiaalset toidutermomeetrit. Kord juba taaskuumutatud toitu teistkordselt ei kuumutata ega serveerita, vaid kõrvaldatakse käitlemiselt!

Toidu säilitamiseks võib kasutada ainult selleks ettenähtud nõusid, sest vastasel korral ei saa me olla kindlad, et toiduga kokkupuutuvast esemest ei eritu toitu ohtlikke või sobimatuid koostisaineid. Ka on oluline jälgida nõude kasutusjuhiseid, seda eriti just plastmassnõude puhul, sest mitte kõik nõud ei ole sobilikud selleks, et sinna paigutada kuuma toitu või nendes toitu mikrolaineahjus soojendada. 

Artikkel põhineb autori ettekandel „Toidu ohutu pakkumine ja säilitamine kodus ning lasteaias" 29.–30. jaanuarini 2015 Nelijärve Puhkekeskuses toimunud tervist edendavate lasteaedade võrgustiku talvekoolis „Söön ja olen terve!"
Talvekooli kõigi ettekannetega saad tutvuda siin.

Lisa kommentaar


Turvakood
Värskenda