Blogi / Eriarstide koduvisiidid – miks ja kellele?

Eriarstide koduvisiidid – miks ja kellele?

  • Autor:Eva Anderson, Tervise Arengu Instituudi statistik
  • 17. Märts 2015

Oleme harjunud arsti koduvisiiti seostama perearsti visiidiga patsiendi koju. Enamjaolt see nii ongi - ligi 90% koduvisiitidest teevad Eestis perearstid. Harjumatuks ja ebaselgeks võib jääda eriarsti koduvisiit, mis katab ülejäänut 10%.

Viimase aastakümne jooksul on eriarsti koduvisiitide arv järk-järgult langenud. Kui 2004. aastal tegid eriarstid 12 500 koduvisiiti ehk 9,2 koduvisiiti 1000 elaniku kohta, siis 2014. aasta andmed näitavad nende 60%-list vähenemist. Nii tegid eriarstid 2014. aastal ainult ca 5000 koduvisiiti, mis teeb 3,8 koduvisiiti 1000 elaniku kohta. Selles on oma roll nii tervishoiuteenuste ümberkorraldamisel kui kuluefektiivsuse tõstmisel ja kvaliteetsema raviteenuse tagamisel.

Koduvisiidid on tavaliselt ajamahukad ja mitte nii efektiivsed kui seda on vastuvõtud meditsiiniseadmetega varustatud arstikabinetis. Koduvisiidi käigus ei ole võimalik määrata patsiendile täpset ravi ja diagnoosi. Sageli on eriarsti kabinetis võimalik vajadusel teha erinevaid lisauuringuid ja analüüse, mis teevad haiguse diagnoosimise oluliselt täpsemaks. Samuti on võimalus suunata haige teise erialaarsti juurde ja seetõttu on mõistlikum kutsuda patsient vastuvõtule kohale.

Kindlasti on oluline mainida, et ka perearstisüsteemil on oma tähtis roll selles muudatuses, kuna perearstid täitavad edukalt n-ö väravahi rolli ja vajadus eriarsti koduvisiidiks taandub ainult väga spetsiifilistele olukordadele.

Veel 2004. aastal ulatusid pediaatri koduvisiidid 6,6 koduvisiidile 1000 elaniku kohta, millele järgnes järsk langus. Juba 2005. aastal langes pediaatrite koduvisiitide arv pea poole võrra ja 2014. aastaks on see taandunud vaid paarisaja koduvisiidini aastas – ehk 0,2 koduvisiidini 1000 elaniku kohta.

Samas on koduravi üks kulutõhus alternatiiv haiglaravile (nt psühhiaatrias). Seda juhul kui tegu on patsiendiga, kes ei vaja pidevad jälgimist tervishoiuasutuses, kuid kes vajab siiski aeg-ajalt arsti kontrolli ja hinnangut muutustele oma tervises.

Eesti Vähiliidu algatatud koduse toetusravi projekti käivitamine kasvatas aga oluliselt 2007. aastal onkoloogide koduvisiitide arvu. Kui aastatel 2004–2006 teostasid onkoloogid ca 700 koduvisiiti aastas, mis tegi 0,5 koduvisiiti 1000 elaniku kohta, siis alates 2007. aastast kuni eelmise aastani on aasta keskmine koduvisiitide arv kasvanud 3,1 koduvisiidini 1000 elaniku kohta. Lisaks eelnevalt mainitud eriarstidele on koduvisiite teinud suuremal või väiksemal määral veel anestesioloogid, üldkirurgid, kardioloogid ja teised.

Milles seisneb eriarsti koduvisiit?

Eriarsti koduvisiidid on enamjaolt mõeldud voodihaige ja raske liikumispuudega inimese läbivaatuseks. Näiteks eelnevalt mainitud koduse toetusravi projekt on mõeldud vähihaigetele, keda ei ole enam võimalik terveks ravida. Antud süsteemis töötab erinevaid arste: onkoloog, kirurg, üldarst, sisearst jt. Meeskonda kuulub arst, õde ja vabatahtlik tugiisik, kelle ülesandeks on kergendada haige vaevusi ja toetada tema perekonda.

Sarnaselt püütakse toimida ka teiste voodihaigete ja raske liikumispuudega inimestega. Näiteks hambaarstid teevad koduvisiite voodihaige juurde, et teha esialgne profülaktiline ülevaatlus hammaste seisukorrast, et seejärel hinnata, kas haiget on vaja transportida hambaraviasutusse raviprotseduurile. Kuna voodihaige transportimine on keeruline ja võib olla haigele liiga koormav, siis on oluline, et haige tuuakse vastuvõtule kindlal ravi eesmärgil.

Kardioloog külastab südame-veresoonkonnahaigust põdevat patsienti enamasti näiteks vererõhuravi korrigeerimise eesmärgil või kontrollimaks südamerütmi häireid. Üldkirurg võib teha voodihaige ülevaatust lamatiste üldprofülaktika eesmärgil. Anestesioloog teostab kodust respiratoorravi ja tilkfusiooni. Detoksikatsioonravi (joobest väljatoomise protseduur) on võimalik teha nii päevastatsionaaris kui patsiendi kodus. Raviprotseduuri kodustes tingimustes võib teostada ainult vastavat litsentsi omav intensiivravi spetsialist, kelleks on enamasti anestesioloog.

Eriarsti koduvisiidi eest tasumine

Eestis on eriarstiabi rahastamine reguleeritud ja korraldatud nii, et ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud eriarstiabi eest tasutakse riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest, mille tasumise kohustuse on üle võtnud Eesti Haigekassa. Kui isikul puudub ravikindlustusega hõlmatus, siis sellisel juhul tuleb tal eriarstiabi eest tasuda ise.

Haigekassa tasub kindlustatu tervishoiuteenuse eest siis, kui teenust pakkuval raviasutusel on olemas leping haigekassaga ja antud teenus on haigekassa tervishoiuteenuste loetelus ning teenuse osutamiseks on olemas meditsiiniline näidustus. Näitena võiks tuua juba eelnevalt mainitud koduse respiraatorravi. Teenuste eest, mis ei eksisteeri haigekassa loetelus, näiteks detoksikatsioonravi, tuleb patsiendil tasuda ise.

Lisa kommentaar


Turvakood
Värskenda