Blogi / Volvoestoonlased söövad sooja suppi ja veerand tonni puuvilju

Volvoestoonlased söövad sooja suppi ja veerand tonni puuvilju

  • Autor:Tiina Salumäe, Tervise Arengu Instituut
  • 04. Oktoober 2017

Kolm aastat tagasi tekkis Volvo Estonia kontoris kaks ideed, kuidas ärgitada töötajaid rohkem tähelepanu pöörama tervislikule toitumisele. Esimene idee oli hakata pakkuma kõigile kaks korda kuus sooja suppi ning teine idee – hakata tervisliku vaheampsuna kord nädalas pakkuma värskeid puuvilju.

Kristina puuviljadKuidas ja kus oli nende ideede päris algus, seda asjaosalised enam ei mäleta, aga vähemalt päris alguses takerdus asi teostuse taha. Kuna toona tegi Volvo Estonia personalijuht Kadri Arraste nii assistendi kui personalijuhi tööd, ei jätkunud suurte puuviljakuhjade pesemiseks ja väljapanemiseks lihtsalt aega. Küllaltki suurele kollektiivile kuluv puuviljahulk tuleb laiali kanda erinevatesse kohtadesse, sest nii administratsioon, tehnikud, klienditeenindus kui müük asuvad ruumi mõttes eraldi. Ja seda kokku neljas esinduses.

Mõte muutus reaalsuseks, kui tööle võeti assistent, kelle ülesannete hulka kuulub nüüd ka esmaspäevahommikuti kõik puuviljad korralikult puhtaks pesta ja õigetesse kohtadesse toimetada. „Meie eesmärk on eelkõige pakkuda töötajatele tervislikku vahepala ja ühtlasi panna nad rohkem ka mõtlema tervislike eluviiside peale“, ütleb Kadri Arraste. „Puuviljavaagen on kontoris ja kui sul läheb enne lõunapausi kõht tühjaks, saadki tulla ja võtta tervisliku vahepala. Arvasime, et kõige parem on seda teha esmaspäeviti, kui kõik tulevad peale nädalavahetust tööle, siis on väga mõnus leida eest värvilised puuviljakausid.“

Kuna Volvo Estonia juhtkond nagunii väärtustab töötajate tervist, siis neid ideid juhtkonnale „maha müüma“ Kadri Arraste sõnul ei pidanud. „See tundus nii lihtne ja väike asi. Kui numbriteski vaadata, siis neli eurot töötaja peale kuus ei ole liiga suur summa, mida kulutada, et töötajatele meelde tuletada, mida päeva jooksul suhu pistame ja kui tervislik see on.“ Kokku kulub kuus Volvo Estonia kontoris 250 kg puuvilju. Lisaks puuviljadele on külmemal ajal alati olemas ka ingver ja sidrunid, et külmetushaigused nii kergesti inimestele ligi ei tikuks.

Kaks korda kuus ootab Volvo Estonia töötajaid ka kõikides Volvo esindustes tervislik lõunasupp. „Lõunasupi postiivne lisatulu on see, et kaks korda kuus kohtuvad kõikide esinduste töötajad oma köökides,“ räägib Kadri Arraste. „Seda ei juhtu muul ajal tihti. Nii et tegu on ka hea võrgustumisüritusega. Kokku saavad nii tegevjuht, remonditehnik, müügiesindaja kui raamatupidaja. Vahest kuuled köögis selliseid teemasid, mida muidu üldse ei kuuleks või mis jutuks ei tuleks. Lõunasupp on küll väike asi, aga meie jaoks tänaseks väga oluline traditsioon,“ räägib Kadri Arraste.

Lisaks ühisele supisöömisele ja puuviljadele hoiavad Volvo töötajad oma tervist ka sporti tehes. Tõsisem sportimine sai alguse 2008. aastal, kui siinse kontori juhiks sai spordilembeline rootslane Johannes Kjellgren. Sellest ajast alates käib Volvo võistkond SEB Tallinna maratonil ning tööandja maksab kinni töötajate osalemistasud. Viimased viis aastat jooksevad Volvo töötajad Doktor Klouni toetuseks, mis tähendab, et lisaks osalustasule ja spordisärgile maksab tööandja iga meeskonnaliikme läbitud distantsi eurodes MTÜle Doktor Kloun, et punase nuppninaga doktoritel jätkuks jaksu käia haiglates lastel tuju heaks tegemas. Lisaks volvoestoonlastele ning nende klientidele on jooksugrupis ka Doktor Klounid.

Kadri Arraste sõnul on igal Volvo esindusel välja kujunenud oma lemmiksport. Kui Tallinna kontori rahvas on jooksurahvas, kes võtab osa Stamina tervisejooksust ja Volvo kodulinna Göteborgi poolmaratonist, siis Pärnu kontor on keskendunud rohkem jalgrattaspordile.Kadri Arraste

Värskeimaks uudiseks on terve aprilli toimuv Volvo Estonia tervisekuu, mil toimuvad loenguid tervisest ja esitatakse ka tervislikke väljakutseid. Näiteks Endomondo väljakutse – kes aprillikuu jooksul kõige rohkem jalgadel liigub. Arvesse läks kõik – jooks, kõnd, golf jne. Kadri Arraste: „See oli väga populaarne väljakutse, millega kaasnes uskumatut hasart. Tore oli vaadata, kui näiteks keegi, kes muidu üldse jala ei käi, usinalt liikuma hakkas, leides selleks aja lõunapausil või lisades argipäeva jalutuskäike.“ Väljakutse võitja kilometraažiks kujunes 140 km. „Meil muidugi oli ka väike auhind, aga asja mõte oli ikkagi see, et inimesed tuleksid liikumise enda, mitte millegi muu pärast.“ Tervisekuu on ka hea võimalus kord aastas oma tervisele hinnang saada, nimelt on esindustes meditsiinipersonal, kes mõõdab tervisenäitajaid ning vajadusel vaatab arst kohe inimese ka läbi. „Meil on olemas ka näide, kus üks töötaja tegi analüüsid ja selgus, et tema veresuhkru tase oli nii kõrge, et tal soovitati kohe kiirabisse minna. Selgus, et tal oli suhkruhaigus, millega ta nüüd aktiivselt tegelema saab hakata.“ Eriti huvitav on Arraste sõnul töötajate jaoks see, et ta saab võrrelda oma tervisenäitajaid eelmise aasta näitajatega. Lisakas annavad tervisekuu materjalid abivahendid, et luua personaalne arenguplaan ja järgmiseks tervisekuuks paremad tulemused saavutada.

Fotodel:

1. Tänu assistent Kristina Nukkale jõuavad esmaspäeviti tervislikud puuviljad just nendesse kohtadesse, kus kõigil neid hea võtta oleks. (Foto autor: Raili Riiberg)

2. Kadri Arraste sõnul on ühine supisöömine kujunenud lisaks kõigele ka heaks võrgustumisürituseks, kus jutuks tulevad sellised teemad, mis muidu võib-olla ei tulekski. (Foto autor: Maanus Kullamaa)

 

Raili Riiberg

Lisa kommentaar


Turvakood
Värskenda