Blogi / Kahjude vähendamise keskused – oluline lüli narkosõltlase abistamisel

Kahjude vähendamise keskused – oluline lüli narkosõltlase abistamisel

  • Autor:Kristel Kivimets, Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna vanemspetsialist
  • 07. November 2017

Sõltuvus on krooniline haigus, mille puhul inimene on uimastiga vaimselt ja füüsiliselt nii ära harjunud, et normaalseks enesetundeks peab ta seda pidevalt tarvitama. Enamasti ei suudeta ise enam narkootikumide tarvitamist lõpetada ja ainsaks mõtteks on, kuidas leida uus doos, et päev mööda saata. Neid inimesi saab ja peab aitama, õdedel on siin suur roll.

Sõltlased kui häbimärgistatud grupp

Narkootikumide tarvitajaid peetakse paraku inimesteks, kes ei ole enam ühiskonnale vajalikud. Läbivaks on negatiivne suhtumine ja veendumus, et nad ei muuda kunagi oma harjumusi, on kriminaalse käitumisega ning levitavad erinevaid ohtlikke nakkushaigusi. Isegi tervishoiutöötajate hulgas on sõltuvusest ja sõltlastest rääkimine pahatihti ebamugav, narkootikumide tarvitajatega ei osata midagi peale hakata ja neist püütakse võimalikult kiiresti kaugeneda. Võrdlusena saab välja tuua, et alkoholi kuritarvitamisega seotud probleeme on tänases Eesti ühiskonnas rohkem teadvustatud ning me suudame asetada alkoholismi ja haiguse vahele võrdusmärgi. Narkootikumide kuritarvitamist peetakse endiselt enamasti vaid inimese enda valikuks ja halvaks harjumuseks ning nähakse selles iseloomu nõrkust.

Ühiskonna arengu üheks tunnuseks on sotsiaalvaldkonna sekkumiste kasv ja hea on tõdeda, et viimastel aastakümnetel on Eestis jõudsamini narkomaania teemaga tegeletud. Muuhulgas tegelevad narkootikumide tarvitajate abistamisega erinevad kahjude vähendamise keskused, kus on tööl sotsiaal- ja tervishoiutöötajad, samuti kogemusnõustajad, kelle ülesandeks on pakkuda sõltlastele teenuseid, mis aitavad vähendada uimastite tarvitamisega seotud kahjusid nii ühiskonnale kui ka sõltlasele endale.

2016. aasta lõpu seisuga pakkus Eestis kahjude vähendamise teenuseid üheksa organisatsiooni. Kokku oli Eesti erinevates piirkondades 37 teenuse osutamise kohta. Enamused teenused on Harjumaal ja Ida-Virumaal, kuid teenuseid pakutakse ka Tapal, Pärnus ja Paides. Avamisel on uued keskused Tallinnas – kõigepealt Põhja-Tallinnas ja Lasnamäel. Klientidest puudust ei ole, Eestis on ligi 6000 kahjude vähendamise teenuse külastajat, kes tarbivad teenuseid aastas üle 130 000 korra. Kõik teenused on klientidele tasuta.

Olulisel kohal on ka raviteenuste arendamine ning nende kättesaadavuse tõstmine. Eestis on kõige levinum raviteenus opioidsõltuvuse asendusravi, mille eesmärk on nii opioidide illegaalse tarvitamise lõpetamine kui ka tarvitamise vähendamine. Läbi aastate on opioidsõltuvuse asendusravi saanud umbes 1000 inimest aastas ning enamasti kasutatakse asendusravis metadooni. Metadoon on opioidide gruppi kuuluv pikatoime¬line, täissünteetiline, valuvaigistav narkootiline aine, mis on keemiliselt sarnane fentanüüli, heroiini, morfiini ja kodeiiniga. Ravim võib piisava annuse korral blokeerida fentanüüli või heroiini tarvitamisel kogetavat n-ö pilvesolekut ja võõrutusnähte, mis aitavad inimesel tagasi pöörduda normaalse elu juurde. Ravi eesmärgil arsti poolt mää¬ratud metadooni eelisteks on seaduslikkus ja süstalde mittekasutamine. Ravimeeskonna olulised liikmed on õed, kes igapäevaselt nimetatud ravimit klientidele väljastavad.

Inimesed, kes tarvitavad narkootikume, on sageli ohustatud ka opioidest põhjustatud üledoosidest. Alates 2013. aastast rakendatakse Eestis üledoosidest põhjustatud surmade ennetamise programmi, mille raames väljastatakse nii opioidide tarvitajatele kui ka nende lähedastele ravimit nimega naloksoon. Naloksooni kasutatakse vastumeetmena opioidide (fentanüüli, heroiini, metadooni, morfiini jne) mürgistuse või üledoosi korral. Koolitusi viivad enamasti läbi keskuste õed ja pärast nõustamist/koolitust kirjutab kliendile ravimi välja arst.


Õdede kandev roll

Teenused põhinevad teadmisel, et kõik narkootikumide tarvitajad ei soovi või ei suuda tarvitamist lõpetada. Vähemalt mitte kohe. Seetõttu tuleb tarvitajatega luua usalduslik kontakt ning vajalikke tugiteenuseid ja vahendeid pakkudes neid motiveerida ning nõustada turvalisemalt käituma. Nende märksõnade alla mahub nii tervisealane haridus, ennetamine kui ka tervisekaitse.

Õe roll nendes keskustes ei ole anda hinnanguid inimese elustiilile, vaid aidata narkootikumide tarvitajatel mõista oma käitumise põhjuseid, julgustades neid võtma ühendust tervishoiuteenustega. Tinglikult võib seda pidada võitluseks tagajärgedega, kuid seejuures ei tohi unustada, et sellel on tugev positiivne mõju kogu ühiskonnale - kahjude vähendamise teenus aitab vähendada narkomaaniaga seotud negatiivseid sotsiaal- ja majanduslikke tagajärgi ning aitab muuta elukeskkonda turvalisemaks.

Üks tervise edendamise põhilisi aluseid on muuta keskkond selliseks, et tervislikud valikud oleksid lihtsalt kättesaadavad. Näiteks võib tuua, et keskuste õed väljastavad narkootikume süstivatele inimestele puhtaid süstlaid ning nõustavad teemadel, kuidas turvalisemalt narkootikume kasutada ja üledoose vältida. Igal aastal jagatakse kahjude vähendamise keskustes narkootikume süstivatele inimestele üle kahe miljoni süstla. Sõltlastel on võimalus keskusesse tagasi tuua juba kasutatud süstlad ja nõelu, et need ei satuks tänavatele, mängväljakutele või mujale, kus need võivad olla nakkusohuks teistele. Mida rohkem on teenuseid, seda vähem jääb nakkusohtlikke süstlaid ja nõelu avalikku ruumi.
Oluline on õe töös ka haiguste ennetus, peamiselt HIV jt verega levivate haiguste osas. Eesti on Euroopas juhtivaid riike uute HIV juhtude osas ning seetõttu on eriti oluline keskuste panus HIV leviku tõkestamisse. Õed oskavad märgata klientide võimalikke terviseriske ja eesmärgistada tegevusi terviseriskide vähendamiseks ja haiguste ennetamiseks. Klientidele jagatakse kondoome, ja samuti on võimalik teha HIV teste.

Kahjude vähendamise keskus on oluline lüli ketis, mis aitab sõltlase ravile ja tagasi ühiskonna täisväärtuslikuks liikmeks. Tuleb ette ka seda, kus keskuse töötaja isiklikult lepib kokku, millal ja kuhu klient ravile läheb, vajadusel julgustab ja motiveerib. Viljandi haigla rehabilitatsioonikeskuses on viie aasta jooksul sadakond edulugu, kus süstivast narkomaanist on saanud elujõuline, tööl käiv inimene. Paljud neist töötavad omakorda vabatahtlikena, nõustades ja aidates teisi narkomaane.

Milline on töö kahjude vähendamise keskuses

Töö sellistes keskustes ei ole lihtne. Tööpäeva hommikul, kui keskus uksed avab, ei tea kunagi, mis päev toob. Töötajate mure on, kas klient, kes lubas kindlasti tagasi tulla, seda ikka teeb või jääb pikaks ajaks taas kadunuks. Samas on ka mure, et keskusesse satub taas uus inimene, kes on asunud uimasteid tarvitama.

Kuvand, et kahjude vähendamise kliendid on vaid sotsiaalselt tõrjutud nö ühiskonna alamkihtkiht, ei vasta tõele. Uimastisõltuvuse lõksu võib langeda igaüks – oled sa alles gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanud noor, edukat idufirma juht, hoolitsev pereema või tavaline naabripapa. Need inimesed on erinevad, igaühel neist on oma lugu, oma minevik, olevik ja loodetavasti tänu keskuses saadud abile ka tulevik. Raske on öelda, mis aitab ühte sõltlast – ei ole kindlat reeglit, mis sobiks kõigile. Individuaalne lähenemine on kõige alus.

Näeme, et inimesed, kes on päris „põhjas“ ära käinud, on muudatusteks enam avatud. Samuti on nende puhul suurem lootus, et tuleb läbimurre ja nad suudavad oma elud taas korda saada. Töös on palju kurba – üledoosid ja surmad, HIV diagnoosist teadaandmine, kuid seda enam rõõmustavad edulood ja klientidepoolne hoolivuse näitamine.

Töö kahjude vähendamise keskustes võib kokku võtta Erik Moora Eesti Ekspressis öeldud sõnadega: “Ja lõppude lõpuks, eesmärk pole ju lihtsalt sõltuvusega inimesi elus hoida, vaid anda neile päriselt võimalus. Anname neile inimestele tagasi esimese lume, koolivaheaja ja Maailmapanga indeksid. Anname neile tagasi nende elu.“ Töö sõltlastega nõuab õdedelt kannatlikkust ja empaatiavõimet, mitte hinnangute andmist ja sildistamist.

 

Artikkel on ilmunud ajakirjas Eesti Õde

 

Lisa kommentaar


Turvakood
Värskenda