Blogi / Ülevaade riiklikust HIVi tegevuskavast aastateks 2017–2025

Ülevaade riiklikust HIVi tegevuskavast aastateks 2017–2025

  • Autor:Kristi Rüütel, Tervise Arengu Instituudi teadussekretär
  • 06. Aprill 2018

Vabariigi Valitsus kiitis 2017. aasta lõpus heaks riikliku HIVi tegevuskava aastateks 2017–2025 (1). Selle peamiseks eesmärgiks on HIV-nakkuse laiaulatusliku leviku lõpetamine.

Laiaulatuslik levik loetakse lõppenuks, kui uute HIVi juhtude arv 100 000 elaniku kohta vastab 2025. aastaks Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna keskmisele uute juhtude arvule. 2025. aastaks soovitakse saavutada uute juhtude absoluutarvu tasemeks alla 100 uue HIVi juhu aastas (2017. aastal oli uute juhtude absoluutarv 219 (2)). Eesmärgi saavutamisel võetakse lisaks uute juhtude vähendamisele sihiks ÜRO AIDSi programmi ning WHO poolt aastaks 2020 seatud nn 90-90-90 eesmärgid (3), milleni meil plaanitakse jõuda aastaks 2025:

  • 90% HIVi nakatunutest on oma nakkusest teadlikud;
  • 90% diagnoosi saanud HIVi nakatunutest saab antiretroviirusravi (ARV-ravi) (tase aastal 2016 – 72%);
  • 90%-l ARV-ravi saajatest on viiruskoormus alla määratava taseme (tase aastal 2016 – 80%).

Tegevuskava neli peamist tegevussuunda on:

  1. HIV-testimine ja diagnostika;
  2. HIViga elavatele inimestele suunatud tegevused:
  3. HIVi nakatumise ennetamine:
  4. Seire, monitooring ja hindamine.

HIV-testimise ja -nõustamise suunajaks on tegevusjuhis, mis kehtib aastast 2012 (6). Eesti Haigekassa ja Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel koostatakse uut ravijuhendit „HIV-positiivsete isikute varajane avastamine, ravi ja edasine käsitlus“ (7). Uus ravijuhend annab muuhulgas vastuse ka sellele, kus testida, kes testib, keda testida ja kui sageli tuleks testida. Praegu on peamised sihtrühmad:

  • Riskeerivalt käituvad inimesed (kes on olnud kaitsmata seksuaalvahekorras või jaganud süstlaid või nõelu narkootikumide süstimisel).
  • HIVi indikaatorhaiguste ja seisunditega patsiendid. Need on haigused või seisundid, mis võivad olla tingitud HIViga kaasuvast immuunpuudulikkusest (näiteks tuberkuloos) või haigus võib suurema tõenäosusega esineda koos HIViga (näiteks seksuaalsel teel levivad infektsioonid).
  • Teatavad skriiningrühmad (rasedad naised, kinnipeetavad).

HIV-testimise osas on olulisteks tegevusteks

  • HIV-testimine ja -nõustamine ning HIV-positiivsete isikute ravile suunamine vastavalt tegevusjuhisele.
  • Anonüümse ja vabatahtliku HIV-testimise ja -nõustamise teenuse pakkumine.
  • Kogukonnapõhise HIV-testimise ja -nõustamise teenuse pakkumine.
  • Kvaliteetse laboratoorse HIV-skriiningu ja -diagnostika tagamine.

Teine meede on HIVi nakatunute ravi – ARV-ravi tagamine HIV-positiivsetele patsientidele (sh kinnipeetavatele ja ravikindlustamata isikutele) hetkel koostamisel oleva ravijuhendi alusel. 2017. aasta lõpus sai ARV-ravi veidi üle 4100 patsiendi.

„Test and treat“ ehk koheselt HIVi diagnoosimise järel ravile suunamine ja ARV-ravi alustamine on oluline patisentide tervise ja elukvaliteedi aspektist. Ravile suunamisel on kandev roll nakkust diagnoosival arstil. 2000nendate aastate algusest kogunenud piisavat tõendusmaterjali, et inimesed, kellel HIV-nakkus on ravi tõttu supresseeritud, ei ole seksuaalvahekorras nakkusohtlikud. Rahvusvaheliselt on seda strateegiat hakatud nimetama kui „U=U“ (ingl keeles Undetectable Equals Untransmittable) (11). Paljud erialaseltsid ja rahvusvahelised organisatsioonid on avalikult seda sõnumit toetamas, ka näiteks USA CDC ja British HIV Association (12, 13). Ravi vähendab nakkusohtlikkust ka narkootikumide süstimise kontekstis, kuid selle sihtrühma seas on vähem uuringuid ja tõendusmaterjali. Seetõttu on HIVi ennetamise osas narkootikume süstivate inimeste (NSI) jaoks jätkuvalt ülioluline steriilsete tarvikute kasutamine (11).

Ravisoostumuse ja ravil püsimise parandamiseks laiendatakse integreeritud ARV-ravi ja opioidisõltuvuse asendusravi (mõlemad otsekorralduslikult samas asukohas) ning juhtumikorraldusteenust infektsioonhaiguste osakondades (sh psühholoogilise, sotsiaalse ja kogemusnõustamise pakkumine). Plaanis on tõhustada ravimresistentsuse seiret.

HIVi ennetamise meetmetena on jätkuvalt plaanis rakendada narkootikume süstivatele inimestele suunatud kahjude vähendamise sekkumisi (süstlavahetus ja opioidsõltuvuse asendusravi). Prostitutsiooni kaasatutele pakutakse seksuaaltervise alast nõustamist ja seksuaalsel teel levivate infektsioonide tasuta diagnostikat ja ravi. Noortenõustamiskabinettide teenust tagatakse jätkuvalt ka ravikindlustamata noortele.

Biomeditsiinilised sekkumised hõlmavad antiretroviirusravi erinevat kasutamist HIVi leviku edasiseks ennetamiseks (kokkupuutejärgne ja -eelne profülaktika). Uuem teema on HIVi kokkupuute-eelne profülaktiline ravi (inglis keeles pre-exposure prophylaxis; PrEP), mida ei ole Eestis senini pakutud. PrEP on ARV-ravimite kasutamine HIVi leviku vältimiseks inimestel, kes on küll HIV-negatiivsed, kuid kellel on suur nakatumise risk (nt HIV-positiivsete inimeste seksuaalpartnerid). Mitmed kliinilised uuringud on veenvalt näidanud, et PrEP vähendab seksuaalset nakkuse levikut oluliselt (15). Samuti on näidatud PrEP soodsat efekti narkootikume süstivatele inimeste seas (16). WHO soovituste alusel peaksid nii kokkupuute-eelne kui -järgne profülaktiline ravi olema kättesaadavad ka suure HIVi riskiga rahvastikurühmadele (11). Tegevuskavas ja uues ravijuhendis on plaanis välja töötada soovitused, kellele ja kuidas seda ravi tuleks pakkuda.

Jätkuvad ka epidemioloogiline seire ja sekkumiste monitooring. Plaanis on tõhustada nii HIVi esmajuhtude seiret (eelkõige nakkuse leviku teede andmete osas) kui ka juba HIV-positiivsete patsientide andmete töötlemist (ravitulemuste hindamiseks).


Viited:

  1. Riiklik HIV tegevuskava aastateks 2017–2025 (https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/rahvatervis/hiv_riiklik_tegevuskava_2017_2025.pdf)
  2. Terviseamet. Nakkushaigustesse haigestumine. 2017. aastal Eestis diagnoositud HIV-positiivsed. (http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/Nakkushaigused/HIV/HIV_AIDS_2017.pdf)
  3. UNAIDS. 90-90-90. An ambitious treatment target to help end the AIDS epidemic. Joint United Nations Programme on HIV/AIDS (UNAIDS); 2014. (http://www.unaids.org/sites/default/files/media_asset/90-90-90_en.pdf).
  4. Eesti riiklik HIV ja AIDSi strateegia aastateks 2006–2015 (https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/eesti_riiklik_hiv_ja_aidsi_strateegia.pdf).
  5. CDC. Proven HIV prevention methods. Centers for Diseas Contro land Prevention, USA; 2016. (https://www.cdc.gov/nchhstp/newsroom/docs/factsheets/hiv-proven-prevention-methods-508.pdf).
  6. HIV-nakkuse testimise ja HIV-positiivsete isikute ravile suunamise tegevusjuhis. Tallinn 2012. http://www.esid.ee/cms/tl_files/failid/failid/HIV_testimise_ja_ravile_suunamise_uuendatud_juhis_31.pdf
  7. Ravijuhendid. https://www.ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/6/hiv-positiivsete-isikute-varajane-avastamine-ravi-ja-edasine-kasitlus
  8. WHO. Consolidated guidelines on HIV prevention, diagnosis, treatment and care for key populations. World Health Organization; 2014. (http://apps.who.int/iris/bitstream/10665/128048/1/9789241507431_eng.pdf?ua=1&ua=1)
  9. U=U taking off in 2017 [editorial]. Lancet HIV 2017;4(11):e475.
  10. British HIV Association. Veebileht. (http://www.bhiva.org/BHIVA-endorses-U-U-consensus-statement.aspx).
  11. CDC. Veebileht. (https://www.cdc.gov/hiv/group/msm/index.html).
  12. BHIVA–BASHH Position Statement on PrEP in UK Second Update May 2016. (http://www.bhiva.org/documents/Publications/BHIVA-BASHH-Position-Statement-on-PrEP-in-UK-May-2016.pdf).
  13. Choopanya K, Martin M, Suntharasamai P, Sangkum U, Mock PA, Leethochawalit M, et al. Antiretroviral prophylaxis for HIV infection in injecting drug users in Bangkok, Thailand (the Bangkok Tenofovir Study): a randomised, double-blind, placebo-controlled phase 3 trial. Lancet 2013;381(9883):2083–2090.

Lisa kommentaar


Turvakood
Värskenda