Sündmused

Vähi vastu võitlemise päeva tähistab Rahvusvaheline Vähivastane Liitkoos Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO), Rahvusvahelise Aatomiagentuuri ja teiste partneritega enam kui sajas riigis.

Vähk on üle maailma üks peamisi surmapõhjuseid. Igal aastal saab üle 12 miljoni inimese vähidiagnoosi ning sellesse haigusesse sureb 7,6 miljonit inimest. UICC (Union for International Cancer Control) hinnangul kasvab 2030. aastaks uute vähijuhtude arv 26 miljoni ning surmade arv 17 miljonini. 70% vähisurmadest on registreeritud madala ja keskmise sissetulekuga riikides.

Eestis on vähk surmapõhjusena südame-veresoonkonnahaiguste järel teisel kohal. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositakse aastas üle 6500 vähi esmasjuhu, seejuures meestel veidi enam kui naistel. Üle poolte haigestunuist on 55-74 aasta vanused ja umbes 30% üle 75-aastased. Eestis sureb vähki aastas ligi 3500 inimest.

Ekspertide hinnagul on umbes 40% vähijuhtudest ennetatavad. Vähiriski saab oluliselt vähendada läbi lihtsate meetmete: loobudes suitsetamisest ning vältides passiivset suitsetamist, piirates alkoholitarbimist, vältides ülemäärast päevitamist, säilitades tervislik kehakaal ning vaktsineerides end viirusinfektsioonide vastu, mis suurendavad vähiriski.

IUCC toob välja, et tubaka tarbimine on suurim ennetatav ohutegur vähi tekkeks. Suitsetamine põhjustab 80-90% kõigist kopusvähi surmadest ja umbes kolmandiku kõikidest vähisurmadest. Alkoholi puhul on oluline teada, et neil, kes tarvitavad 100 grammi alkoholi päevas suureneb võrreldes mittejoojatega 4-6 korda risk haigestuda suu-, kõri-, rinna-, soole- ja maksavähki. Samuti näitavad uuringud, et igapäevane portsjon (80-100 grammi) puu- või köögivilju vähendab suuvähi riski umbes 20% ja maovähki riski umbes 30%.

Loe tähtpäevast lähemalt ülemaailmne vähi vastu võitlemise päeva  koduleheküljelt (inglise keeles).