Tervise edendamine / Koolis

Tervist edendavate koolide (TEK) võrgustik

TEK võrgustiku suvekool 2016

  • 19 September 2016

18.-19. Augustil toimus Pedasel Tervist Edendavate Koolide (TEK) suvekool, teemaks „Kuidas luua kooli, kus kõigil on hea olla?“

Suvekoolis osalejaid tuli tervitama ja pidas sooja ning elulise avakõne Mariann Rikka haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonnast, kes andis pidulikult
üle ka uuele võrgustikuga liitunud koolile tunnistuse. Tervise Arengu Instituudi projektijuht Ingrid Peek tutvustas TEK võrgustiku liikmete hulgas 2016. aasta kevadel läbi viidud uuringu tulemusi, mis käsitlesid võrgustiku liikmete aktiivsust, tegevuse süsteemsust, hinnanguid ja ootusi. Suvekooli sissejuhtava inspireeriva avaettekande „Õppimist toetav keskkond - mida märgata?“ pidas Tallinna Ülikooli teadur Grete Arro.

Pärastlõunal toimusid paralleelsessioonidena erinevad töötoad. Huvilised said endale osalemiseks valida kaks enim huvipakkuvat:

  • Kuidas koolipere saab toetada 21. sajandil vajaminevate oskuste arengut – Triin Sokk, TAI
  • VEPA mäng paneb õpetajad naeratama – Kai Klandorf, TAI
  • Kiusuvaba kool - on see võimalik? – Triin Toomesaar, KiVa
  • Väärtused ehk kuidas märgata olulist? – Mari-Liis Nummert, Mari-Liisa Parder, Tartu Ülikooli eetikakeskus

Õhtupoolikul osaleti ühiselt Seikluskoolituse meeskonna poolt korraldatud aktiivsel ning lõbusal meeskondlikul seiklusmängul „Välja(-)kutse“, kus edu aluseks oli iga meeskonna enda läbimõeldud tegevusplaan ning lõpptulemusele orienteeritus. Osalejatel olid vabad käed „teekonna”, tempo ja tegevuste keerukuse valikul. Valida sai erinevate mitmekülgsete tegevuste vahel, mis vajasid loovust, eeldasid head “silma”, andis võimaluse nutikust ja mõtteteravust proovile panna, eeldasid mõõdukat liikumisaktiivsust, aga soovi korral pakkusid võimalust ka väljakutseteks suuremat füüsilist aktiivsust nõudvate ülesannete näol.

Õhtul toimus lustakas Isetegevusõhtu, mille teemaks oli sel korral „Rio 2016“. Kõik paikkonnad olid ette valmistanud lõbusad ja meeleolukad etteasted, sidudes paikkonna tutvustused olümpiamängude teemaga. Etteastete vahel vaadati ühiselt erinevaid spordiga ja olümpiamängudega seotud humoorikaid video- ja muusikaklippe. Nalja, nuputamist ja aktiivset tegevust jätkus mitmeteks tundideks.

Teise päeva hommik algas kohe tegusa ja kaasava maailmakohvikuga „Tervist Edendav Kool ja koostöövõrgustik – kuidas edasi?“, mida oli juhtima tulnud koolitaja ja haridusentusiast Urmo Reitav. Ühiste sisukate kohvikulauaarutelude käigus sai kirja palju häid ja olulisi mõtteid. Kokkuvõtet maailmakohvikust saad lugeda siit.

Tõhusate arutelude järel said osalejad proovile panna oma teadmised ja oskused esmaabi andmisel. Elamuspanga ja Eesti Punase Risti koostöös läbi viidud mängus „Esmaabi ABC“ tuli osalejatel anda abi erinevat tüüpi kannatanutele. Ette antud juhtumid olid värvikad ja emotsionaalsed, pakkusid meeskondadele mitmekülgset väljakutset. Mängujärgsel arutelul said kõik juhtumid ühiselt läbi räägitud, kannatanud andsid ülevaate oma tähelepanekutest, arutati, mis läks hästi ja mida oleks saanud teisiti teha, kuidas konkreetses olukorras oleks olnud kõige õigem käituda.

 

Hindamistegevus

  • 16 August 2016

Käitumisoskuste Mängu metoodika lühema- ja pikaaegsete mõjude kohta on läbi viidud hulgalistelt teadusuuringuid (k.a. longituduuringuid koolis mängu mänginud õpilaste edasise elutee kohta).1 Käitumisoskuste Mängu metoodika on kantud USA tõenduspõhiste programmide registrisse ja seda on tõenduspõhise ennetusmeetodina esile toodud mitmete organisatsioonide poolt.EL Sotsiaalfond vertikaalne

Pikaaegsed teadusuuringud on näidanud, et metoodika rakendamine koolikeskkonnas:

  • vähendab õpilaste käitumisprobleeme, k.a. aktiivsus- ja tähelepanuhäireid;
  • vähendab vägivaldset ja agressiivset käitumist;
  • vähendab koolikiusamise esinemist;
  • vähendab spetsiaalsete teenuste kasutamist ning vajadust suunata õpilasi käitumis- või õpiraskustega lastele mõeldud klassi;
  • vähendab tõenäosust depressiooni tekkeks ning ennetab suitsiidset käitumist;
  • ennetab sõltuvusainete tarvitamist;
  • vähendab alaealiste õigusrikkumisi, kuritegelikku käiutmist ning antisotsiaalse isiksushäire tekkimise tõenäosust;
  • suurendab õpiedukust ning akadeemilisi saavutusi, k.a. keskkooli lõpetamise ja ülikooli astumise tõenäosust.

Metoodika rakendamise tulemuslikkust Eestis on hinnatud kahel õppeaastal – 2014/2015 (piloteerimise aasta) ning 2015/2016. Kasutatud on järgnevaid andmete kogumise meetodeid:

  • tunnivaatluste teostamine keskendumist häirivate ja tundi segavate käitumiste hulga tuvastamiseks;
  • tugevuste ja raskuste küsimustiku täitmine iga õpilase kohta klassijuhataja poolt;
  • õpetaja enesetõhususega seotud küsimustiku täitmine klassijuhataja poolt;
  • õpetajatelt tagasiside kogumine metoodika rakendamise protsessi ja tulemuslikkuse kohta.

Hindamistegevusest ja tulemustest Eestis saab lähemalt lugeda õppeaasta raportitest:

 


1Programmi arendaja teadusartikleid leiad siit: http://paxis.org/publications

 

Mentorid

  • 28 Aprill 2016
Maakond   Mentor  
Harju maakond Anita Baumbach Külle Kadarik Triin Ulla
  Kärt Kase  Annaliis Tiidus Liina Lepik
  Merit Lilleleht Umberto Dorus Geerts  Anne-Ly Lutter
  Inge Pruks* Kalle Laane*  
Hiiu maakond Kai-Liis Gramakovski    
Ida-Viru maakond Tatjana Sile Ene Kruzman  
Jõgeva maakond Aive Jõessar    
Järva maakond Karit Koller    
Lääne maakond Maia Tohver    
Lääne-Viru maakond Marje Kuslap    
Põlva maakond      
Pärnu maakond Pille Õis Heli Liiv  
Rapla maakond Pille Laos*    
Saare maakond      
Tartu maakond Anti Einpaul Marin Vomm Annika Avaste*
Valga maakond Kristi Lee*    
Viljandi maakond Kertu Reinsalu    
Võru maakond Maiu Vislapuu Minni Aia  
       

* hetkel puudub leping

 

Videod

  • 28 Aprill 2016

Mis on VEPA metoodika? 

VEPA Käitumisoskuste Mängu metoodika koosneb erinevatest töövahenditest ja märguannetest. Videos saab näha suupilli, klassi visiooni, taimerit, laukaarte ja veel mitmeid VEPA metoodikale omaseid elemente.

Mida arvavad õpetajad metoodikast?

VEPA metoodikat rakendavad õpetajad räägivad, millised metoodika elemendid neile meeldivad, milliseid raskusi on neil rakendamise käigus ette tulnud ja milliseid muutusi nad oma klassis on täheldanud.

 

III kooliastme aktiivtööd

  • 17 Veebruar 2016

III kooliastme aktiivtööde sisukord

Kriitiline ja loov mõtlemine, otsuste langetamine ja probleemide lahendamine
1. Otsuste langetamine
1.1. Aktiivtöö. Mõisted
1.2. Aktiivtöö. Mis on parim lahendus
2. Meedia mõju
2.1 Aktiivtöö. Kuldne õun
3. Uimastite tarvitamise põhjused ja mõjud
3.1. Aktiivtöö. Mis mind kaitseb?
3.2. Aktiivtöö. Mõtlemiskaabud
3.3. Aktiivtöö. Mida tean?
4. Normatiivsed uskumused
4.1. Aktiivtöö. Mida arvad?
4.2. Aktiivtöö. Arvamus või fakt?

Suhtlemine
1. Efektiivne suhtlemine
1.1. Aktiivtöö. Kuidas olla arusaadav?
2. Kehtestav käitumine
2.1 Aktiivtöö. Saan, mida tahan
3. Konflikti lahendamine
3.1. Aktiivtöö. Tüli
4. Suhete loomine ja lähisuhted
4.1. Aktiivtöö. Saame tuttavaks

Enesejuhtimine, emotsioonide ja stressiga toimetulek
1. Eneseteadlikkus
1.1. Aktiivtöö. Asustamata saar
2. Enesejuhtimine
2.1. Aktiivtöö. Suur plaan
3. Stressi ja ärevusega toimetulek
3.1. Aktiivtöö. Ommmmm!
4. Viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga
4.1. Kuri Muri

 

Veel uudiseid ...