Tervise edendamine / Paikkonnas

Maakonna tervise ja heaolu ülevaated on lühikesed statistilised profiilid, mis esitavad maakonniti kättesaadavate andmete põhjal valiku tervise ja heaolu näitajatest.

Kui jõudsite siia lehele QR-koodi kaudu, soovite tõenäoliselt vaadata näitajate tõlgendusjuhiseid ja metoodikat

Kui maakonna terviseprofiil on võimalus maakonna tervist süvitsi analüüsida ning võimalus saada faktiliste andmete põhjal sellele maakonnale individuaalne kirjeldus, millised probleemid sekkumist vajavad, ning alus tegevuskavale, siis maakonna tervise ja heaolu ülevaated positsioneerivad maakondi Eesti keskmise suhtes ja võrdluses teiste maakondadega, andes ülevaatliku kokkuvõtte.

Maakonna tervise ja heaolu ülevaadete eesmärk ei ole seada maakondade tervist pingeritta ega väita, et ühes maakonnas on elu parem või halvem. Pigem on ülevaated põgus pilguheit kitsaskohtadele ning viimase kümne aasta arengutele maakondade tervisenäitajates, moodustades üheskoos üpris kirju n-ö Eesti tervisekaardi.

Näitajate valikul on ennekõike lähtutud sellest, et kaetud saaksid kõik erinevad tervisega seotud valdkonnad – nii tervisekäitumine, haigestumus, tervishoiuteenuste kasutamine ja suremus kui ka rahvastiku- ja sotsiaalmajanduslikud näitajad, mis on samuti väga olulised tervist mõjutavad tegurid.

Maakonna tervise ja heaolu ülevaated on neljaleheküljelised ning igal leheküljel on oma fookus. Esikülg keskendub maakonna rahvastikule ning annab laiema perspektiivi peamistele näitajatele, võrreldes neid nii Eesti kui Euroopa keskmisega. Teine lehekülg annab ülevaate viiest olulisest näitajast, millest neli on esitatud aegreana, näidates muutust ajas. Võrdlus on toodud Eesti keskmisega. Kolmanda lehekülje fookuseks on erinevused maakonna kohalike omavalitsuste vahel. Neljandal leheküljel olev suur võrdlusgraafik annab ülevaate 50 tervise ja heaoluga seotud näitajast maakonnas, näidates ära, kuidas paikneb maakond nii Eesti keskmise kui ka teiste maakondade suhtes.

Ülevaated koostasid Tervise Arengu Instituudi spetsialistid koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Statistikaametiga.

Siit saate ülevaated alla laadida: 

Tutvuge kindlasti ka näitajate ja võrdlusgraafiku tõlgendamise juhistega!

Põhjalikumat võrdlust Euroopa Liidu riikidega võimaldab OECD-ga koostöös valminud Eesti riigi terviseprofiil 2017.  

Näitajate tõlgendamise juhis

Maakondade tervise ja heaolu ülevaated koondavad väga suurt hulka erinevaid andmeid, millest korrektsete järelduste tegemisel on oluline mõista, kuidas on näitajad arvutatud ning mida nad näitavad.

Erinevad andmeallikad

Ülevaadetes kasutatud andmed pärinevad eri allikatest ning seda tuleb nende tõlgendamisel ka silmas pidada. Näiteks nakkushaiguste andmed on Terviseameti registreeritud ning seega näitab maakonda, kus haigestumine registreeriti. Päästeameti andmed põhinevad sündmuse registreerimise maakonnal. Registrite (surmapõhjuste, sünni- ja tuberkuloosiregister ning vähi sõeluuringute register) andmed on inimese raporteeritud elukoha põhised. See kõik võib teatud maakondade näitajaid mõjutada, kuna inimese registreeritud elukoht ei pruugi vastata tegelikule ning registreeritud sündmus võib juhtuda ka teise maakonna elanikuga.

Uuringuandmete tõlgendamisel tuleb silmas pidada, et ülevaadetes kasutatud uuringute valimid ei ole koostatud pidades silmas maakondlikku jaotust. Seega võib väiksemates maakondades olla juhuslikke kõikumisi, mis tulenevad väikesest küsitletute arvust.

Võrreldavate näitajate arvutamine

Korrektsete järelduste tegemiseks on oluline mõista, kuidas on näitajad arvutatud ning mida nad näitavad. Kuna Eesti maakondade rahvaarv on väga erinev ning paljudes vaadeldavates nähtustes esineb aastati juhuslikke kõikumisi, on mitmete näitajate puhul võrdlusgraafiku jaoks arvutatud kahe või kolme aasta keskmine – ning kordaja aluseks omakorda kasutatud kolme aasta keskmist rahvaarvu. Seega ei tasu iga maakonna ülevaate 4. leheküljel olevalt suurelt võrdlusgraafikult otsida täpseid viimase aasta numbreid ning ka aegridades ei ole esitatud täpselt samad arvud.

Siiski tuleb ettevaatlikumalt tõlgendada väiksemate maakondade (eriti Hiiumaa) andmeid, kus ka kolme aasta keskmine näitaja võib tegelikku olukorda mitte kuigi täpselt kajastada. Uuringuandmete puhul tuleb kriitiliselt suhtuda ka teiste väiksemate maakondade andmetesse, sest uuringute valim ei ole alati maakondadesse ühtlaselt jaotunud.

Ülevaadetes kasutatud andmete ning arvutamise metoodika kohta saate täpsemalt lugeda siit

Võrdlusgraafiku tõlgendamise juhis

Ülevaadete viimasel leheküljel on võrdlusgraafik, mis annab ülevaate maakonna olukorrast võrreldes Eesti keskmisega.

Järgnevad juhised, mis aitavad võrdlustabeli andmeid mõista ning korrektselt tõlgendada. Juhise saab PDF failina avada ja alla laadida siit.

 v6rdlusgraafik

Mida tähendavad rohelised, kollased ja punased täpid?

naitaja2Rohelised, kollased ja punased täpid märgivad maakonna asukohta Eesti keskmise suhtes ja suunda sellest. Kollasesse alasse jäävad täpid on arvutatud näitaja keskmise hälbe põhjal (uuringuandmete korral usalduspiiride alusel). Seega, täpp on punane, kui ta jääb Eesti keskmisest vähemalt keskmise hälbe võrra „halvema" poole ning täpp on roheline, kui ta jääb Eesti keskmisest vähemalt keskmise hälbe võrra „parema" poole. Siinkohal tuleb „parema/halvema" tõlgendamisel silmas pidada, et ka Eesti keskmine või parim ei pruugi olla „hea" näitaja, vaid võib näiteks võrreldes teiste Euroopa riikide näitajatega olla oluliselt halvem. Seega ka roheline või kollane täpp võib tähendada olulist rahvatervise probleemi maakonnas! Samuti võib suure varieeruvusega tunnuste puhul ka visuaalselt skaala ühes või teises äärmuses olev täpp siiski kollaseks jääda – sest kuigi maakond erineb mõnevõrra Eesti keskmisest, erinevad ka teiste maakondade näitajad olulisel määral keskmisest ning seega on keskmine hälve suur.

Mida tähendab hele- ja tumehall riba?

naitaja3Helehall riba näitab kogu varieeruvust ühe näitaja lõikes ehk vahemikku, mille otstes on Eesti parim ja Eesti halvim näitaja. Tumehall riba näitab vahemikku, kuhu enamus Eesti maakondadest asetub. Statistiliselt tähendab see seda, et 25-protsentiil (ehk alumine kvartiil) on tunnuse väärtus, millest väiksemaid või võrdseid tunnuseid on ligikaudu 25%. 75-protsentiil (ehk ülemine kvartiil) on tunnuse väärtus, millest suuremaid või võrdseid tunnuseid on ligikaudu 25%. Ülemise ja alumise kvartiili vahele jääb 50% tunnuste väärtustest. Seega 50 protsendil maakondadest on vastava näitaja väärtus tumehallis alas.