Tervise edendamine / Paikkonnas

Suure võrdlusgraafiku näitajate definitsioonid, arvutuspõhimõtted ja allikad

 Nr Näitaja nimi Näitaja sisu ja tähendus Mõõtühik  Aasta  Allikas
1 Meeste keskmine eluiga
Oodatav eluiga sünnimomendil ehk keskmine eluiga (life expectancy) - keskmiselt elada jäävate aastate arv vanuses 0 aastat kui suremus ei muutuks. Siin: meeste eeldatav eluiga 0 aasta vanuses (või sünnihetkel). Põhineb elutabelite arvutustel ja koostatakse antud aasta suremuse alusel. Elutabel - arvuline mudel (vanusest sõltuvate funktsioonide arvväärtuste tabel), mis omavahel seotud näitajate kaudu mõõdab suremuse taset mingil ajavahemikul. 
Aasta 2015/2016 (2 a keskmine) SA, RV0452
Naiste keskmine eluiga Oodatav eluiga sünnimomendil ehk keskmine eluiga (life expectancy) - keskmiselt elada jäävate aastate arv vanuses 0 aastat kui suremus ei muutuks. Siin: naiste oodatav eluiga 0 aasta vanuses — oodatav eluiga sünnihetkel. Aasta 2015/2016 (2 a keskmine) SA, RV0452
3 Meeste tervena elatud aastad Tervelt elatud aastad (healthy life years) (0-aastased) (mehed) ehk ilma terviseprobleemidest tingitud piiranguteta elatud eluaastate arv. Näitaja põhineb keskmise eluea ja Eesti sotsiaaluuringu (EU-SILC) andmetel, küsimusel pikaajaliste tervisest tingitud tegevuspiirangute olemasolu kohta. Aasta 2015/2016 (2 a keskmine) SA, TH753
4 Naiste tervena elatud aastad

Tervelt elatud aastad (healthy life years) (0-aastased) (naised). Ilma terviseprobleemideta elatud eluaastate arv. Näitaja põhineb keskmise eluea ja Eesti sotsiaaluuringu (EU-SILC) andmetel, küsimusel pikaajaliste tervisest tingitud tegevuspiirangute olemasolu kohta.

Aasta 2015/2016 (2 a keskmine) SA, TH753
5 Loomulik iive (1000 kohta) Loomuliku iibe kordaja 1000 elaniku kohta. Loomulik iive näitab piirkonna rahvaarvu muutust kindla ajavahemiku (aasta) jooksul, mis moodustub sünni- ja surmajuhtude arvu vahena. Kui sünde on rohkem kui surmajuhtumeid, on loomulik iive positiivne (rahvaarv kasvab), kui sünde on vähem kui surmajuhtumeid, siis negatiivne (rahvaarv väheneb). Rahvastiku koguiibe (ehk rahvaarvu kogumuutuse) väljatoomiseks tuleb arvesse võtta ka rännet ehk elukohavahetusi.

Kordaja(sünnid-surmad)/rahvaarv*1000

2014–2016 (3 a keskmine) SA, RV11 ja RV52
6 Laste (0–14a) osatähtsus (%) Laste ja noorte (0–14-aastaste) osatähtsus elanikkonnast. Kajastab ühest küljest vajadust lastele ja noortele suunatud teenuste järele ning teisest küljest potentsiaalseid tööturule sisenejaid. Indikaator võimaldab hinnata sihtgruppide suurust ja planeerida sobivaid tegevusi sihtgruppide tervise parandamiseks vastavalt nende suurusele. Käsitleda koos iibe ja rändega ning analüüsida laste arvu muutust lähiaastatel. Seeläbi saab teada, millises vanuses lapsi on maakonnas vähem, millises vanuses rohkem. See annab teavet vajalikeks investeeringuteks lähemas ja kaugemas perspektiivis. % 2017 SA, RV022
7 Eakate (>65a) osatähtsus (%) Eakate (üle 65-aastaste) osatähtsus elanikkonnast. Eakate osatähtsus kajastab potentsiaalset väljakutset sotsiaalteenuste süsteemile. Indikaator võimaldab hinnata sihtgruppide suurust  ja planeerida sobivaid tegevusi sihtgruppide tervise parandamiseks vastavalt nende suurusele.  % 2017 SA, RV022
8 Tööhõive määr (%) Tööhõive määr on 16-aastaste kuni pensioniealiste hõivatute osatähtsus samas vanuses kogurahvastikus. Näitaja põhineb Euroopa Liidu tööjõu-uuringul. Hõivatu on isik, kes uuringunädalal töötas vähemalt ühe tunni ja sai selle eest tasu kas palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena. Hõivatuks loetakse ka isik, kes ei töötanud, kuid omas töökohta, kust ta ajutiselt puudus. Töökoha olemasolu on oluline tervisemõjur. Tööhõive määrast on näha ka tööealistest töö või muu eelnimetatud tegevusega mittehõivatute osatähtsus piirkonnas. % 2016  EL-i tööjõu-uuring, SA, TT4662
9 Keskmine brutokuupalk (€) Keskmine brutokuupalk eurodes. Arvutamisel on arvestatud tasu tegelikult töötatud aja eest, tasu mittetöötatud aja eest ning kuukeskmist töötajate arvu kvartalis. Näitaja kirjeldab maakonna suhtelist jõukust ning elanike keskmist maksujõulisust. Sissetuleku suurus on oluline tervisemõjur, kuna mõjutab oluliselt elanike võimalusi tervist toetavate valikute tegemisel. Eurot 2016 SA, PA5321
10 Suhtelise vaesuse määr (%) Suhtelise vaesuse määr on isikute osatähtsus, kelle ekvivalent­netosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam. Suhtelise vaesuse piir on 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Indikaator aitab välja tuua maakondlikud erinevused sissetulekutes. Näitab suhtelises vaesuses elavate elanike osatähtsus maakonna rahvastikust. Analüüsida koos tööturu (suhtelise vaesuse põhjused) ning sotsiaaltoetuste ja -teenuste (suhtelise vaesuse vähendamine) teemadega. % 2016 Sotsiaal­uuring, SA, LES20
11 Registreeritud töötuse määr (%) Töötuse määr ehk tööpuuduse määr on töötute osatähtsus tööjõus. Töötu – isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust: (1) on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt); (2) on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama ja (3) otsib aktiivselt tööd. Töötus on oluline terviserisk, kuna tõstab nii individuaalset kui perekonna vaesusriski. Andmetele tuginedes on võimalik maakonnas planeerida ja käivitada eriprogramme töötusega kaasnevate sotsiaal- ja terviseriskide maandamiseks (näiteks mitmesugused kursused, nõustamisteenused, koolitused, töökohtade loomine, terviseteenuste tagamine tervisekindlustuseta inimestele jne). % 2014–2016 (3 a keskmine) SA, TT443
12 Laste suhtelise vaesuse määr (%) Suhtelise vaesuse määr on isikute osatähtsus, kelle ekvivalent­netosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam. Laps – 0–17-aastane leibkonnaliige (uuringuaasta 1. jaanuari seisuga). Uuringu valim ei olnud piisav, et näitajat arvutada Läänemaa ja Lääne-Virumaa kohta - seetõttu ei ole nende maakondade graafikul seda näitajat esitatud.  % 2015 Sotsiaal­uuring, SA, LES85
13 Abivajavad lapsed (1000 kohta) Aasta jooksul esmakordselt arvele võetud ja paigutatud orvud, vanemliku hoolitsuseta ja abivajavad lapsed. Kordaja 1000 elaniku kohta 2015 aasta lõpu seisuga Sotsiaal­kindlustus­amet, SoM veebilehe tabelid
14 Positiivne tervise enesehinnang (>16a) (%) 16-aastaste ja vanemate tervis: osatähtsus vastajatest, kes hindasid oma tervist väga heaks või heaks. Tervise enesehinnang on üldist tervise olukorda kajastav näitaja, mis peegeldab ühtaegu nii inimese subjektiivset kui ka objektiivset tervist. Terviseseisund seostub sellega, mil määral on inimene oma eluga üldiselt rahul. Tervise subjektiivne enesehinnang annab võimaluse edasise haigestumuse ja suremuse prognoosimiseks, mis omakorda aitab varakult kavandada sekkumisi, mis suunatud positiivse(ma) tervisekäitumise saavutamisele ja samuti haiguste ennetamisele. % 2017 Sotsiaal­uuring, SA TH88
15 Tervisest tingitud piirangud (>16a) (%) 16-aastaste ja vanemate tervisest tingitud piirangute esinemine igapäevategevustes (%, kes hindab oma igapäevategevusi suurel või mõningal määral piiratuks). Indikaator näitab elanike osatähtsust, kes vajavad igapäevaseks toimetulekuks täiendavat abi kas majapidamistöödes või enese eest hoolitsemise tegevuste (nagu riietumine, pesemine jt) juures. Siia kuuluvad inimesed, kellel on liikumisraskusi, nägemis- või kuulmispiiranguid või muid tervisealaseid takistusi. NB! Näitaja on vanusest sõltuv ja suureneb vanuse tõustes.  % 2017 Sotsiaal­uuring, SA TH89
16 Depressiooni esinemine – mehed (>16a) (%) Vastajate osatähtsus, kellel esineb olulisel määral depressiooni sümptomeid. Depressiooni sümptomite esinemine on arvutatud emotsionaalse enesetunde küsimustiku (EEK-2) skoori põhjal. Andmed on kaalutud Euroopa standardrahvastikule.  % 2014 Eesti terviseuuring
17 Depressiooni esinemine – naised (>16a) (%) Vastajate osatähtsus, kellel esineb olulisel määral depressiooni sümptomeid. Depressiooni sümptomite esinemine on arvutatud emotsionaalse enesetunde küsimustiku (EEK-2) skoori põhjal. Andmed on kaalutud Euroopa standardrahvastikule.  % 2014  Eesti terviseuuring
18 Haiglaravil viibinud vigastuste tõttu (1000 kohta) Aktiivravihaiglast lahkunud - kalendriaasta jooksul vigastuste, mürgistuste või teatavate muude välispõhjuste toime tagajärjel (S00–T98) haigla- või päevaravi lõpetanud patsientide arv, kes kirjutati välja või surid. Ei ole arvestatud teise haiglasse üleviiduid ega terveks osutunuid. Kordaja 1000 elaniku kohta 2016 TAI, TSTUA PH5
19 Pahaloomuliste kasvajate esmasjuhud (1000 kohta) Pahaloomuliste kasvajate esmasjuhud (C00–C97) 1000 elaniku kohta. Kordaja 1000 elaniku kohta 2015 Vähi­register, TSTUA, PK20
20 Tuberkuloosi esmashaigestumus (100 000 kohta) Tuberkuloosi haigestumus (esmas- ja retsidiivjuhud kokku) 100 000 elaniku kohta. Kordaja 100 000 elaniku kohta

2014–2016 (3 a keskmine)

Tuberku­loosi­register, TSTUA, TB40
21 Seksuaalsel teel levivad haigused (v.a HIV) (100 000 kohta) Levinumate peamiselt seksuaalsel teel levivate nakkushaiguste registreeritud juhtude arv. Sisaldab: süüfilis (A50–A53), gonokokknakkus (A54) ning suguliselt levivad klamüüdiahaigused (A55–A56) registreerimiskoha järgi 100 000 elaniku kohta. Kordaja 100 000 elaniku kohta

2014–2016 (3 a keskmine)

Tervise­amet, TSTUA, NH01
22 HIV-i nakkusjuhud (100 000 kohta) HIV-tõve (B20–B24) ja immuunpuudulikkuse asümptomaatilise seisundi (HIV-nakkuse) (Z21) registreeritud juhtude arv registreerimiskoha järgi 100 000 elaniku kohta. Eesti on aastaid olnud kiireima HIV-i levikuga riike maailmas. Kui Eestis registreeritakse aastas 100 000 elaniku kohta umbes 25 uut HIV-juhtu, siis Euroopas keskmiselt kuus uut juhtu.  HIV-nakkuse olukorrast Eestis täpsemalt loe siit Kordaja 100 000 elaniku kohta  

2014–2016 (3 a keskmine)

Tervise­amet, TSTUA, NH01
23 Puudega inimeste osatähtsus (%) Sotsiaalkindlustusameti määratud puudega isikute osatähtsus maakonna rahvastikus. Et eakate hulgas on puuetega isikute osakaal suurem, tuleb seda näitajat analüüsida koos puudega isikute vanuselise jaotuse ning eakate osakaaluga. Loe täpsemalt puude tuvastamise kohta siit . % 2017 SA, THV23
24 Puudega laste (0–15a) osatähtsus (%) Sotsiaalkindlustusameti määratud puudega laste (0–15a) osatähtsus maakonna vastavas vanuses laste hulgas. Loe lapse puude tuvastamise kohta täpsemalt siit . % 0–15-aastastest 2017 SA, THV23
25 Surmad enne 65. eluaastat (100 000 kohta) Enne 65. eluaastat aset leidnud surmade arv 100 000 kuni 64-aastase elaniku kohta. Indikaator näitab kui suur on suremuse tase elujõuliste ja produktiivsete (sh tööealiste) elanike seas. Varajased surmad suurendavad oluliselt üldist tervisekaotust. Indikaator aitab hinnata maakondlikku muutust ajas (kas olukord on paranemas või halvenemas) ning kavandada vajalikke sekkumisi. Kordaja 100 000 0–64a elaniku kohta 2016 SA, RV52
26 Surmad vigastustesse ja mürgistustesse (100 000 kohta)

Standarditud suremuskordaja õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tagajärjel (V01–Y89) 100 000 elaniku kohta. Indikaator näitab, kui suur hulk inimesi hukkub erinevate välispõhjuste tõttu.  Vigastuse või mürgistuse tagajärjel asetleidnud surma põhjusteks on sagedamini juhuslikud mürgistused (X40-X49), sh alkoholimürgistus (X45), enesetapp (X60–X84, Y87.0), kukkumised (W00–W19), sõidukiõnnetused (V01-V99, Y85). Vigastused ja mürgistused suurendavad oluliselt üldist tervisekaotust, sest neid võib juhtuda igas vanuses ning ka nooremas eas. Õigeaegsete ja efektiivsete sekkumismeetmetega on õnnetussurmad ennetatavad. Indikaator aitab kavandada vajalikke sekkumisi. Standarditud suremuskordaja on suhtarv, mis võimaldab võrdlust teiste maakondade ja kogu Eesti vastava näitajaga, sest selle arvutamisel on arvesse võetud maakonna soolis-vanuselist koosseisu ning selle mõju maha arvutatud.

Standarditud kordaja 100 000 elaniku kohta 2016 Surma põhjuste register, TSTUA, SD23
27 Alkoholisurmad (100 000 kohta) Surmad alkoholitarvitamisest põhjustatud haigustesse. Indikaator näitab alkoholist põhjustatud surmade osatähtsust, sh haigused ja välispõhjused. Alkoholi liigtarvitamine toob kaasa suuri tervise- ja sotsiaalseid kahjusid mitte ainult liigtarvitajale endale, vaid kogu ühiskonnale (sh lähedastele). Õigeaegsete ja mitmetasandiliste sekkumismeetmetega on alkoholist tingitud surmad ja muud kahjud ennetatavad. Indikaator aitab hinnata maakondlikku muutust ajas (kas olukord on paranemas või halvenemas) ning kavandada vajalikke sekkumisi. Alkoholitarvitamisest põhjustatud haiguste loetelu: alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired (F10), närvisüsteemi alkoholdegeneratsioon (G31.2), alkoholpolüneuropaatia (G62.1), alkoholmüopaatia (G72.1), alkohoolne kardio(müo)paatia (I42.6), alkoholgastriit (K29.2), maksa alkoholtõbi (K70), alkoholi põhjustatud krooniline pankreatiit (K86.0), ema hooldamine vililase (kahtlustatud) alkoholikahjustuse korral (O35.4), vililane või vastsündinu, kahjustatud ema alkoholitarvitusest (P04.3), juhuslik mürgistus alkoholiga ja selle toime (X45).  Kordaja 100 000 elaniku kohta  

2014–2016 (3 a keskmine)

Surma põhjuste register, TSTUA, SD40
28 Surmad vereringeelundite haigustesse (100 000 kohta) Standarditud suremuskordaja vereringeelundite haigustesse (I00–I99) 100 000 elaniku kohta. Levinuimad surma põhjustavad vereringeelundite haigused on: südame isheemiatõved (I20–I25), hüpertooniatõbi (I10–I15), peaajuveresoonte haigused (I60–I69), kroonilised reumaatilised südamehaigused (I05–I09) ja muud südameveresoontehaigused (I30–I33, I39–I52). Standarditud suremuskordaja on suhtarv, mis võimaldab võrdlust teiste maakondade ja kogu Eesti vastava näitajaga, sest selle arvutamisel on arvesse võetud maakonna soolis-vanuselist koosseisu ning selle mõju maha arvutatud.  Standarditud kordaja 100 000 elaniku kohta 2016 Surma põhjuste register, TSTUA, SD23
29 Surmad pahaloomulistesse kasvajatesse (100 000 kohta) Standarditud suremuskordaja pahaloomulistesse kasvajatesse (C00–C97) 100 000 elaniku kohta. Peamised surma põhjustavad pahaloomulised kasvajad on: hingamiselundite pahaloomulised kasvajad (C30–C39), käärsoole, pärasoole ja päraku pahaloomulised kasvajad (C18–21), lümfoid- ja vereloomekoe ning nendesarnaste kudede pahaloomulised kasvajad (C81–C96), mao pahaloomuline kasvaja (C16), eesnäärme pahaloomuline kasvaja (C61), rinna pahaloomuline kasvaja (C50) ja kõhunäärme pahaloomuline kasvaja (C25). Standarditud suremuskordaja on suhtarv, mis võimaldab võrdlust teiste maakondade ja kogu Eesti vastava näitajaga, sest selle arvutamisel on arvesse võetud maakonna soolis-vanuselist koosseisu ning selle mõju maha arvutatud. Standarditud kordaja 100 000 elaniku kohta 2016 Surma põhjuste register, TSTUA, SD23
30 Purju joomine viimasel kuul (mehed, >16a) (%) Korraga vähemalt kuue alkoholiannuse tarvitamine: need mehed (>16a), kes on viimase 30 päeva jooksul vähemalt ühel korral tarvitanud vähemalt kuus alkoholiannust korraga. Üks alkoholiannus võrdub 10 grammi absoluutse alkoholiga. Üks alkoholiannus võrdub ühe pudeli lahja õllega (0,5 l), klaasi veiniga (100 g) või pitsi kange alkoholiga (30 g). Alkoholi liigtarvitamine võib seostuda mitmete teiste näitajatega, nt haigestumised ennetatavatesse haigustesse, vigastustesse, kuid samuti võivad ilmneda seosed kogukonna üldise toimetulekuga, kuritegevuse, tööhõive ja/või töötusega. % 2014 Eesti tervise­uuring
31 Purju joomine viimasel kuul (naised, >16a) (%)  Korraga vähemalt kuue alkoholiannuse tarvitamine: need naised (>16a), kes on viimase 30 päeva jooksul vähemalt ühel korral tarvitanud vähemalt kuus alkoholiannust korraga. Üks alkoholiannus võrdub 10 grammi absoluutse alkoholiga. Üks alkoholiannus võrdub ühe pudeli lahja õllega (0,5 l), klaasi veiniga (100 g) või pitsi kange alkoholiga (30 g). Alkoholi liigtarvitamine võib seostuda mitmete teiste näitajatega, nt haigestumised ennetatavatesse haigustesse, vigastustesse, kuid samuti võivad ilmneda seosed kogukonna üldise toimetulekuga, kuritegevuse, tööhõive ja/või töötusega. Uuringu valim ei olnud piisav, et näitajat arvutada Läänemaa ja Lääne-Virumaa kohta. Seetõttu ei ole nende maakondade graafikul seda näitajat esitatud. % 2014 Eesti tervise­uuring
32 Ülekaalulised ja rasvunud (16–74a) (%) Vastajate (16–74a) osatähtsus, kelle kehamassiindeks (KMI) oli vähemalt 25 või üle selle, mis vastab ülekaalule ja rasvumisele (KMI >30). Üldjuhul on KMI arvutatud küsitleja mõõdetud pikkuse ja kehakaalu põhjal, aga kui mõõtmised puuduvad, on kasutatud enesehinnangulist pikkust ja/või kaalu (55 uuritavat 3210st). Eakate (≥65a) KMI kategooriad on piiritletud modifitseeritud skaala järgi (alla 23 alakaal; 23,0…29,9 normaalkaal; 30…34,9 ülekaal; alates 35 rasvumine). Inimese optimaalne kehakaal sõltub paljudest faktoritest, nagu pikkus, lihaste ja luude mass, vanus, sugu. Kuid olulisem kui kaal, on rasvkoe osa selles. Ülekaalulisuse näitajatena peetakse käesoleval ajal usaldusväärseks Quetelet’ indeksi e kehamassiindeksi (KMI) määramist. Tulemused näitavad, kas, milliseid ja millisele sihtgrupile oleks vaja kavandada vastavaid sekkumisi, kuna ülekaal on suureks riskiteguriks  südame- ja veresoonkonna haigustesse, diabeeti jt haigustesse haigestumisel. Mõttekas analüüsida koos teiste tervisekäitumist mõjutavate faktoritega (toitumine, liikumine, alkoholitarvitamine, suitsetamine). Samuti annavad andmed võimaluse hinnata elluviidud sekkumistegevuste mõju. % 2014 Eesti rahvastiku toitumise uuring
33 Suitsetajad (>16a) (%) Igapäevasuitsetajate osatähtsus kõigist vastajatest. Igapäevasuitsetaja on isik, kes uuringus osalemise ajal suitsetas iga päev. Kajastab võimalikku riski haigestuda lähemas ja/või kaugemas tulevikus südame- ja veresoonkonna haigustesse, kopsuhaigustesse, pahaloomulistesse kasvajatesse, mis õige tervisekäitumisega oleksid palju suurema tõenäosusega ennetatavad.  Võimaldab hinnata vajadust suitsetamisest loobumise nõustamise teenuse järele. Samuti annavad andmed võimaluse hinnata elluviidud sekkumistegevuste mõju. % 2014 Eesti tervise­uuring
34 Raseduse ajal suitsetajad (%) Raseduse ajal suitsetavad naised (suitsetajate osatähtsus kõigist sünnitajatest). Suitsetamine raseduse ajal suurendab raseduse katkemise ja enneaegse sünnituse ohtu ning surnult sündimuse riski. Suitsetavate naiste beebidel on kõrgem oht kaasasündinud arenguhäireteks, madalaks sünnikaaluks ja väikelapse äkksurmaks. Beebid, kelle emad suitsetavad enne ja pärast sünnitust on 3–4 korda enam ohustatud väikelapse äkksurmast. Raseduse ajal suitsetanud emade lastel esineb lapsepõlves suhtlemis- ja õppimishäireid, nõrka enesekontrolli või hüperaktiivsust. Indikaator aitab hinnata vajadust rasedatele ja emadele suunatud sekkumiste järele. Samuti annavad andmed võimaluse hinnata elluviidud sekkumistegevuste mõju. % 2014–2016 (3 a keskmine) Meditsiini­line sünni­register, TSTUA SR80
35 Teismeliste (15–17a) rasedused (1000 kohta)  Teismeliste (15–17a) rasedusi 1000 samas vanuses naise kohta, kolme aasta keskmine. Arvesse on võetud nii sünnituse kui abordiga lõppenud rasedusi. Indikaatori abil saab hinnata maakonna vajadust alaealistele suunatud seksuaaltervisealaste sekkumiste järele. Samuti annab see võimaluse hinnata elluviidud sekkumistegevuste mõju teismelistele. Kordaja 1000 15–17a naise kohta 2014–2016 (3 a keskmine) Meditsiini­line sünni­register, TSTUA SR01 ja RK01
36 Piisav puu- ja köögiviljade söömine (16–74a) (%) Vastajate osatähtsus, kes söövad viis või enam portsjonit puu- ja köögivilju päevas, mis vastab riiklikele toitumissoovitustele. Sellest tulenevalt saab kavandada terviseteadlikkuse tõstmisele ja positiivse tervisekäitumise kujundamisele suunatud sekkumisi. Mõttekas on toitumist analüüsida koos teiste terviskäitumist mõjutavate faktoritega (füüsiline aktiivsus, liikumine, alkoholitarvitamine, suitsetamine). Samuti annavad andmed võimaluse hinnata elluviidud sekkumistegevuste mõju. NB! Et tegu on üle-eestiliselt väga madala näitajaga, on graafikul kõige paremaks märgitud 100% - sest nii võiks ideaalis olla. Seetõttu näitab graafik, et kõigis maakondades on puu- ja köögiviljade söömisega pigem halvasti.  % 2014 Eesti rahvastiku toitumise uuring
37 Piisav liikumine (16–74a)

Uuritavatelt küsiti liikumisharjumuste hindamiseks aega, mille nad kulutavad kõndimisele, mõõduka intensiivsusega ja kõrge intensiivsusega tegevustele. Nooremate uuritavate puhul küsiti aega, mille nad veedavad õues mängides või ise aktiivselt liikudes ja organiseeritud spordi- või huvitegevustes. Piisavaks on loetud liikumisaeg, mis vastab Maailma Terviseorganisatsiooni soovitusele: lastel (≤17 a) vähemalt 60 minutit päevas mõõduka kuni kõrge intensiivsusega; täiskasvanutel ja eakatel vähemalt 150 minutit nädalas mõõduka intensiivsusega (või 75 min kõrge intensiivsusega).  16–74aastaseid uuritavaid oli Eesti rahvastiku toitumise uuringu lõplikus valimis 3210, kuid arvutustest on välja jäetud 28 inimest, kellel liikumisaja kohta info puudub või pole täielik. Uuring viidi läbi aastatel 2013–2015 (~3/4 uuritavatest küsitleti 2014). Kihitatud juhuvalim (sugu, vanus, rahvus, piirkond) Eesti elanikest vanuses 3 kuud kuni 74 aastat. Realiseerunud valim hõlmab 5041 uuritavat, üldine vastamisprotsent oli 33,4. Uuringu metoodika lühikirjelduse leiate siit

% 2014 Eesti rahvastiku toitumise uuring
38 Vaktsineerimisega hõlmatus 2-aastaselt (%) Kaheaastaste laste hõlmatus immuniseerimistega, erinevate immuniseerimiste keskmine (sisaldab vaktsineerimisi järgnevate haiguste vastu: difteeria ja teetanus, läkaköha, poliomüeliit, leetrid, mumps, punetised, B-hepatiit, haemophylus influenzae tüüp B (Hib)). Indikaator näitab immuniseerimise taset maakonnas, sh lapsevanemate teadlikkust. Keskmine % 2016 Tervise­amet, TSTUA, NH11
39 Rinnavähi sõeluuringutega hõlmatus (%) Rinnavähi sõeluuringu sihtrühma hõlmatus mammograafilise uuringuga (uuringul käinute osatähtsus kutsututest). Rinnavähi sõeluuringule kutsutav – sõeluuringu sihtrühma kuuluv isik, kellel ei ole viimase viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähki (vähiregistri ja tervise infosüsteemi andmetel) ja kellele pole viimase 12 kuu jooksul tehtud mammograafia (Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kood 6074) uuringut (tervise infosüsteemi ja haigekassa andmetel). Uuringuga hõlmatus – sõeluuringu sihtrühma ja sõeluuringule kutsutavate isikute osalus sõeluuringul ja hõlmatus vastava uuringuga (mammograafia või PAP-test). 2016. aastal kutsuti rinnavähi sõeluuringule 55 700 naist vanuses 50–60. % 2016 Vähi sõeluurin­gute register, TSTUA, VSR03
40 Emakakaelavähi sõeluuringutega hõlmatus (%)  Emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühma hõlmatus PAP-testi uuringuga (uuringul käinute osatähtsus kutsututest). Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutav – sõeluuringu sihtrühma kuuluv isik, kellel ei ole viimase viie aasta jooksul diagnoositud emakakaelavähki (vähiregistri ja tervise infosüsteemi andmetel, RHK-10 koodid C51–C55 ja D06). Uuringuga hõlmatus – sõeluuringu sihtrühma ja sõeluuringule kutsutavate isikute osalus sõeluuringul ja hõlmatus vastava uuringuga (mammograafia või PAP-test). 2016. aastal kutsuti emakakaelavähi sõeluuringule 56 337 naist vanuses 30–55. % 2016 Vähi sõeluurin­gute register, TSTUA, VSR13
41 Elukoha turvaliseks hindamine (15–70a) (%)

15–70aastaste vastajate osakaal, kes hindavad oma elukeskkonda väga või üsna turvaliseks. 

% 2011  PTMU, TSTUA, PTMU200
42 Isikuvastased kuriteod (1000 kohta) Isikuvastaseid kuritegusid 1000 elaniku kohta. Põhineb kuritegevuse statistikal e-Toimiku agregeeritud andmete alusel. Isikuvastased kuriteod on suunatud inimese (elu ja tervise ohustamine) ja tema isikuvabaduse vastu, sh tapmised, mõrvad, kehaline väärkohtlemine, piinamine, vägistamine jne. Kehaline väärkohtlemine on isikuvastaste kuritegude levinuim liik. Indikaator kirjeldab maakondlikke turvariske, sh alkoholitarvitamisest tingitud kahjusid maakonnas. Kordaja 1000 elaniku kohta 2014–2016 (3 a keskmine) SA, JS009
43 Varavastased kuriteod (1000 kohta) Varavastaseid kuritegusid 1000 elaniku kohta. Põhineb kuritegevuse statistikal e-Toimiku agregeeritud andmete alusel. Hindab varavastase kuritegevuse (vargused on levinuim varavastaste kuritegude liik) ja turvalisuse taset piirkonnas. Kordaja 1000 elaniku kohta 2014–2016 (3 a keskmine) SA, JS009
44 Rasked ja surmavad tööõnnetused  (100 000 kohta) Raskete ja surmaga lõppenud tööõnnetuste arv 100 000 15–74-aastase hõivatu kohta. Maakonnas registreeritud tööandja juures juhtunud tööõnnetused. Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja  antud ülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Indikaator kirjeldab töötervise ja -turvalisuse tagamist maakonnas. Võimalusel tuleks lisaks analüüsida konkreetsete õnnetusjuhtumite põhjuseid ning võimalusi nende ärahoidmiseks. Kordaja 100 000 hõivatu kohta 2014–2016 (3 a keskmine) Tööins­pektsioon, TSTUA TO01  
45 Liikluses hukkunud ja vigastatud (1000 kohta) Liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute arv 1000 elaniku kohta. Indikaator on oluline liiklusturvalisuse ja riskikäitumise näitaja. Maanteeameti andmete põhjal on võimalik kaardistada kõik õnnetuskohad maakonnas ja seeläbi tuua välja, millised on kõige probleemsemad teelõigud ning millised on plaanid nende teelõikude turvalisemaks muutmisega. Vajadusel teha regulaarselt nn juhtumianalüüse, mis annavad ülevaate õnnetuste põhjustest ning aitavad valida kõige efektiivsemad sekkumismeetmed. Kordaja 1000 elaniku kohta 2014–2016 (3 a keskmine) Maantee­amet, TSTUA LO02
46 Tabatud joobes juhid (1000 kohta) Politsei tabatud joobes mootorsõidukijuhid (isikute, mitte tabamiskordade arv). Indikaator kirjeldab liiklusturvalisuse tagamist maakonnas, sh alkoholitarvitamisest tingitud kahjusid maakonnas. Joobeseisundis sõidukijuhtimine on oluline probleem ja riskifaktor liiklusõnnetusteks. Kordaja 1000 elaniku kohta 2015 PPA, TSTUA, PO01
47 Tuleõnnetustes kannatanud (100 000 kohta) Tulekahjudes hukkunud, vigastatud ning tulekahjudest päästetud. Tulekahjus hukkunu – inimene, kes suri tulekahju tõttu sündmuskohal või 30 päeva jooksul pärast tulekahjusündmust. Surmad tule ja suitsu tõttu on üks ennetatavate surmade liik. Indikaator kajastab tuleohutusnõuete täitmist maakonnas ja inimeste ohuteadlikkust. Kordaja 100 000 elaniku kohta 2014–2016 (3 a keskmine) Pääste­amet, TSTUA, TUL04
48 Hoonetulekahjude arv (100 000 kohta)  Hoonetulekahjud – eluhoonetes ja mitteeluhoonetes, v.a rajatistes, toimunud tulekahjud.Tulekahjude arv kajastab tuleohutusnõuete täitmist paikkonnas ja inimeste ohuteadlikkust. Peamised tulekahjude põhjused on: hooletus lahtise tulega ümberkäimisel, laste mängimine tulega, lõkke tegemine valesse kohta või selle järelevalveta jätmine, lõkkest lendavad sädemed, kulu põletamine, katkised elektri- või kütteseadmed või nende vale kasutamine, tahtlik süütamine, äike ja suitsetamine. Kordaja 100 000 elaniku kohta 2014–2016 (3 a keskmine) Pääste­amet, TSTUA, TUL04
49 Uppumised ja veeõnnetustest päästetud (100 000 kohta) Uppunute ja veeõnnetustest päästetute arv 100 000 elaniku kohta. Indikaator kirjeldab veeturvalisuse tagamist maakonnas, sh alkoholitarvitamisest tingitud kahjud maakonnas. Andmetele tuginedes on võimalik hinnata maakonna vajadust uppumist ennetavate sekkumiste järele. Samuti annab see võimaluse hinnata elluviidud sekkumistegevuste mõju. Kordaja 100 000 elaniku kohta 2014–2016 (3 a keskmine) Pääste­amet, TSTUA UP02
50 Perearstide arv (100 000 kohta) Perearstiabiasutustes aasta lõpu seisuga töötavate perearstide tegelikult täidetud ametikohtade arv 100 000 elaniku kohta. Täidetud ametikohtade arvestuse aluseks on täistööajaga töötamine. Täistööaeg on 40 tundi nädalas. Kordaja 100 000 elaniku kohta 2016 TAI, TSTUA THT009

Märkus. Rahvaarvu lahtris olev kriips tähendab, et vastav näitaja ei ole arvutatud käesoleva ülevaate koostamisel, vaid vastav protsent, kordaja või indeks on sellisel kujul andmebaasist leitud. Täpne arvutusmeetod ja arvutuse aluseks olev rahvaarv on teada andmeallikale.
Lühendid: SA – Statistikaamet; TSTUA – tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas; PTMU – paikkonna tervisemõjurite uuring; RTU – Eesti rahvastiku toitumise uuring, PPA – Politsei- ja Piirivalveamet, SoM - Sotsiaalministeerium.

NB! Suurel võrdlusgraafikul olevate andmete tõlgendamisel tasub silmas pidada seda, et graafikul on üheskoos tervisemõjurid, mille mõju on omavahel ajaliselt nihkes. Käesoleva aasta haigestumust mõjutab tervisekäitumine, mis leidis aset 20 –30 aastat tagasi ning käesoleva aasta suremust omakorda mõjutab kümne aasta tagune haigestumus. Elanike tervist mõjutavate tegurite muutumise tagajärjed avalduvad enamasti pika aja jooksul ja järk-järgult.

 Ülevaadete esikülje joonistel kasutatud andmetest

Oodatav eluiga

Oodatav eluiga sünnimomendil ehk keskmine eluiga (life expectancy) – keskmiselt elada jäävate aastate arv vanuses 0 aastat, kui suremus ei muutuks. Oodatavat eluiga arvutab Eestis Statistikaamet ning Euroopas Eurostat (Euroopa Statistikaamet). Eesti andmed asuvad Statistikaameti andmebaasis (tabel RV0452), Euroopa andmed Eurostati andmebaasis

Tervena elatud aastad

Tervelt elatud aastad (healthy life years) ehk ilma terviseprobleemidest tingitud piiranguteta elatud eluaastate arv (arvutatakse 0-aastaste kohta). Näitaja põhineb keskmise eluea ja Eesti sotsiaaluuringu (EU-SILC) andmetel, küsimusel pikaajaliste tervisest tingitud tegevuspiirangute olemasolu kohta. Eesti andmed Statistikaameti andmebaasis (tabel TH753), Euroopa andmed Eurostati andmebaasis. Statistikaameti ja Eurostati arvutustes esineb väikesi erinevusi, mis tulenevad vanuserühmade erinevast käsitlusest.

Rahvastikupüramiid

Konkreetse maakonna rahvastiku soo- ja vanusejaotusest ettekujutuse saamiseks on iga ülevaate esimesel lehel maakonna rahvastikupüramiid, kus on toodud nii 2017. kui 2007. aasta seis. Rahvastikupüramiidi abil saab hinnata, millised vanuserühmad on rahvastikus ülekaalus: kas pigem vanemad või nooremad, kas peale on tulemas suurearvuline noorem põlvkond või on lähenevatel aastakümnetel oodata rahvastiku vananemist. Andmete tõlgendamisel on rahvastiku struktuur oluline seetõttu, et näiteks kui maakonnas on ülekaalus vanemad inimesed (vanuserühmad üle 65 eluaasta), on tõenäoline ja loogiline, et selles maakonnas on ka kõrgem haigestumus vanemas eas väljakujunevatesse haigustesse (vereringeelundite haigused, pahaloomulised kasvajad). Andmed pärinevad Statistikaametilt (andmebaasis tabel RV0282).

Tervisekäitumise põhinäitajad

Ülekaalulisus näitab vastajate (16-74a) osakaalu, kelle kehamassiindeks (KMI; kehakaal jagatud pikkuse ruuduga, kg/m2) on üle 25 (eakatel üle 30), mis vastab ülekaalule ja rasvumisele. Eakate (≥65a) KMI kategooriad on piiritletud modifitseeritud skaala järgi (30,0…34,9 ülekaal, alates 35 rasvumine). Inimese optimaalne kehakaal sõltub paljudest faktoritest, nagu pikkus, lihaste ja luude mass, vanus, sugu. Tulemused näitavad millisele sihtgrupile oleks vaja kavandada sekkumisi, kuna ülekaal on suureks riskiteguriks südame- ja veresoonkonna haigustesse, diabeeti jt haigustesse haigestumisel. Analüüsida koos teiste terviskäitumist mõjutavate faktoritega (toitumine, liikumine, alkoholitarvitamine, suitsetamine). Samuti annavad andmed võimaluse hinnata elluviidud sekkumistegevuste mõju. Eesti andmed on toitumisuuringust (2014), Euroopa andmed Euroopa Liidu terviseuuringu põhjal Eurostatist.

Ebapiisav liikumine näitab inimeste osatähtsust, kelle liikumisaeg ei vasta Maailma Terviseorganisatsiooni soovitusele. Liikumisharjumuse hindamiseks küsiti uuritavatelt kui palju aega kulutavad nad kõndimisele ning mõõduka ja kõrge intensiivsusega tegevustele. Piisavaks liikumisajaks loetakse: lastel (≤17a) vähemalt 60 minutit päevas mõõduka kuni kõrge intensiivsusega, täiskasvanutel ja eakatel vähemalt 150 minutit nädalas mõõduka intensiivsusega (või 75 min kõrge intensiivsusega). Eesti andmed on toitumisuuringust (2014), Euroopa andmed Euroopa Liidu terviseuuringu põhjal Eurostatist.

Purjujoomine näitab korraga vähemalt kuue alkoholiannuse tarvitamist ehk täpsemalt inimeste osatähtsust (>16a), kes on viimase 30 päeva jooksul vähemalt ühel korral tarvitanud vähemalt kuus alkoholiannust korraga. Üks alkoholiannus võrdub 10 g absoluutse alkoholiga. Näiteks: üks alkoholiannus võrdub ühe pudeli (0,5 l) lahja õllega, klaasi (100 g) veiniga või pitsi (30 g) kange alkoholiga. Alkoholi liigtarvitamine võib seostuda mitmete teiste näitajatega, nt haigestumised ennetatavatesse haigustesse ning vigastused, kuid samuti võivad ilmneda seosed kogukonna üldise toimetulekuga, kuritegevuse, tööhõive ja/või töötusega. Andmed: Eesti terviseuuring (2014), Euroopa andmed Euroopa Liidu terviseuuringu põhjal Eurostat.

Suitsetamine näitab igapäevasuitsetajate osatähtsust kõigist vastajatest. Igapäevasuitsetaja on inimene, kes uuringus osalemise ajal suitsetas iga päev. Kajastab võimalikku riski haigestuda lähemas ja/või kaugemas tulevikus südame- ja veresoonkonna haigustesse, kopsuhaigustesse, pahaloomulistesse kasvajatesse, mis õige tervisekäitumisega oleksid palju suurema tõenäosusega ennetatavad. Võimaldab hinnata vajadust suitsetamisest loobumise nõustamise teenuse järele. Samuti annavad andmed võimaluse hinnata elluviidud sekkumistegevuste mõju. Eesti andmed: Eesti terviseuuring (2014), Euroopa andmed Euroopa Liidu terviseuuringu põhjal Eurostat.

Surmad vigastustesse ja mürgistustesse

Standarditud suremuskordaja õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tagajärjel 100 000 elaniku kohta. Indikaator näitab, kui suur hulk inimesi hukkub erinevate välispõhjuste tõttu. Vigastuse või mürgistuse tagajärjel juhtunud surma põhjusteks on sagedamini juhuslikud mürgistused, sh alkoholimürgistus, enesetapp, kukkumised. Vigastused ja mürgistused suurendavad oluliselt üldist tervisekaotust, sest neid võib juhtuda igas vanuses ning ka nooremas eas. Õigeaegsete ja efektiivsete sekkumismeetmetega on õnnetussurmad ennetatavad. Indikaator aitab hinnata maakondlikku muutust ajas ning kavandada vajalikke sekkumisi. Standarditud suremuskordaja on suhtarv, mis võimaldab võrdlust teiste maakondade ja kogu Eesti vastava näitajaga, sest selle arvutamisel on arvesse võetud maakonna soolis-vanuselist koosseisu ning selle mõju maha arvutatud. Andmed: surma põhjuste register, tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi tabel SD23.

Lisaks nendele andmetele aitab Eesti olukorda teiste Euroopa Liidu riikidega võrrelda koostöös OECD-ga koostatud „Eesti terviseprofiil 2017“, mis on kättesaadav OECD veebilehelt. Euroopa põhiliste tervisega seotud indikaatorite andmetega saate tutvuda Eurostati andmebaasis. Kahjuks kõiki rahvusvaheliselt koondatud andmeid ei ole Eesti maakondade lõikes võimalik näidata, aga Eestit teiste riikidega võrrelda saab siiski.

Ülevaadete teisel leheküljel olevad aegread

Positiivne tervise enesehinnang

Näitab 16-aastaste ja vanemate vastajate osatähtsust, kes hindasid oma tervist väga heaks või heaks. Tervise enesehinnang on üldist tervise olukorda kajastav näitaja, mis peegeldab ühtaegu nii inimese subjektiivset kui ka objektiivset tervist. Terviseseisund seostub sellega, mil määral on inimene oma eluga üldiselt rahul. Tervise subjektiivne enesehinnang annab võimaluse edasise haigestumuse ja suremuse prognoosimiseks, mis omakorda aitab varakult kavandada sekkumisi, mis on suunatud positiivse(ma) tervisekäitumise saavutamisele ja samuti haiguste ennetamisele. Allikas: sotsiaaluuring, Statistikaameti andmebaasi tabel TH88.

Alla 65-aastaste surmad

Enne 65. eluaastat aset leidnud surmade arv 100 000 kuni 64-aastase elaniku kohta. Indikaator näitab kui suur on suremuse tase elujõuliste ja produktiivsete (sh tööealiste) elanike seas. Varajased surmad suurendavad oluliselt üldist tervisekaotust. Indikaator aitab hinnata maakondlikku muutust ajas (kas olukord on paranemas või halvenemas) ning kavandada vajalikke sekkumisi. Allikas: Statistikaameti andmebaasi tabel RV52.

Suremus pahaloomulistesse kasvajatesse, vereringeelundite haigustesse ja õnnetusjuhtumite tõttu

Suremuskordajad kolme levinuma surmapõhjuse lõikes (surmad vereringeelundite haigustesse, pahaloomulistesse kasvajatesse ja õnnetusjuhtumite tagajärjel) on rahvastiku vanuselise koosseisu erinevuste kõrvaldamiseks standarditud vanale Euroopa standardrahvastikule. Seega on need võrreldavad ka ilma rahvastikupüramiidiga kõrvutamata, kuna vanuse mõju on juba arvesse võetud. Allikas: surma põhjuste register, tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi tabel SD23. Näitajate täpsemad kirjeldused ja tõlgendusjuhised leiate suure võrdlusgraafiku näitajate loetelust.

Suhtelise vaesuse määr

Suhtelise vaesuse määr on inimeste osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam. Suhtelise vaesuse piir on 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Indikaator aitab välja tuua maakondlikud erinevused sissetulekutes. Näitab suhtelises vaesuses elavate elanike osatähtsust maakonna rahvastikust. Analüüsida koos tööturu (suhtelise vaesuse põhjused) ning sotsiaaltoetuste ja -teenuste (suhtelise vaesuse vähendamine) teemadega. Allikas: sotsiaal­uuring, Statistikaameti andmebaasi tabel LES20.

Puudega inimeste osatähtsus vanuserühma järgi

Sotsiaalkindlustusameti määratud puudega isikute osatähtsus maakonna rahvastikus. Allikas: Statistikaameti andmebaasi tabel THV23.

Ülevaadete kolmandal leheküljel olevatel kaartidel kasutatud andmed

Laste (0–14-aastaste) osatähtsus (%)

Laste ja noorte (0–14-aastaste) osatähtsus elanikkonnast. Kajastab ühest küljest vajadust lastele ja noortele suunatud teenuste järele ning teisest küljest potentsiaalseid tööturule sisenejaid. Indikaator võimaldab hinnata sihtgruppide suurust ja planeerida sobivaid tegevusi nende tervise parandamiseks vastavalt grupi suurusele. Käsitleda koos iibe ja rändega ning analüüsida laste arvu muutust lähiaastatel. See annab teavet vajalikeks investeeringuteks lähemas ja kaugemas perspektiivis. Kaart on koostatud 2017. a uue haldusjaotuse järgi (Hiiumaa kohta kaardi asemel esitatud aegrida, sest uue haldusjaotuse järgi on Hiiumaal ainult üks kohalik omavalitsus). Andmed: 2017. a. Allikas: Statistikaameti andmebaasi tabel RV022.

Eakate (üle 65-aastaste) osatähtsus (%)

Eakate (üle 65-aastaste) osatähtsus elanikkonnast. Eakate osatähtsus kajastab potentsiaalset väljakutset sotsiaalteenuste süsteemile. Indikaator võimaldab hinnata sihtgruppide suurust ja planeerida sobivaid tegevusi nende tervise parandamiseks vastavalt grupi suurusele.Kaart on koostatud 2017. a uue haldusjaotuse järgi (Hiiumaa kohta kaardi asemel esitatud aegrida, sest uue haldusjaotuse järgi on Hiiumaal ainult üks kohalik omavalitsus). Andmed: 2017. a. Allikas: Statistikaameti andmebaasi tabel RV022.

Liiklusõnnetustes hukkunud ja vigastatud (100 000 kohta)

Liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute arv 1000 elaniku kohta. Indikaator on oluline liiklusturvalisuse ja riskikäitumise näitaja. Maanteeameti andmete põhjal on võimalik kaardistada kõik õnnetuskohad maakonnas ja seeläbi tuua välja, millised on kõige probleemsemad teelõigud ning millised on plaanid nende teelõikude turvalisemaks muutmisega. Vajadusel teha regulaarselt nn juhtumianalüüse, mis annavad ülevaate õnnetuste põhjustest ning aitavad valida kõige efektiivsemad sekkumismeetmed. Kaart on koostatud 2017. a vana haldusjaotuse järgi. Andmed 2016. a. Allikas: Maanteeamet, tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi tabel LO02.

Tabatud joobes sõidukijuhid (100 000 kohta)

Politsei tabatud joobes mootorsõidukijuhid (inimeste, mitte tabamiskordade arv). Indikaator kirjeldab liiklusturvalisuse tagamist maakonnas, sh alkoholi tarvitamisest tingitud kahjusid. Joobeseisundis sõidukijuhtimine on oluline probleem ja riskifaktor liiklusõnnetusteks. Kaart on koostatud 2017. a vana haldusjaotuse järgi. Andmed 2015. a. Allikas: Politsei- ja Piirivalve amet, tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi tabel PO01.

Surmad õnnetusjuhtumite tagajärjel (100 000 kohta)

Suremuskordaja (standardimata) õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tagajärjel 100 000 elaniku kohta. Indikaator näitab, kui suur hulk inimesi hukkub erinevate välispõhjuste tõttu. Vigastuse või mürgistuse tagajärjel juhtunud surma põhjusteks on sagedamini juhuslikud mürgistused, sh alkoholimürgistus, enesetapp, kukkumised, sõidukiõnnetused. Vigastused ja mürgistused suurendavad oluliselt üldist tervisekaotust, sest neid võib juhtuda igas vanuses ning ka nooremas eas. Õigeaegsete ja efektiivsete sekkumismeetmetega on õnnetussurmad ennetatavad. Kaart on koostatud 2017. a vana haldusjaotuse järgi. Andmed 2014–2016. a. Allikas: surma põhjuste register, tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi tabel SD30.

Surmad vereringeelundite haigustesse (100 000 kohta)

Suremuskordaja (standardimata) vereringeelundite haigustesse 100 000 elaniku kohta. Levinuimad surma põhjustavad vereringeelundite haigused on: südame isheemiatõved, hüpertooniatõbi, peaajuveresoonte haigused, kroonilised reumaatilised südamehaigused ja muud südameveresoontehaigused. Kaart on koostatud 2017. a vana haldusjaotuse järgi. Andmed 2014–2016. a. Allikas: surma põhjuste register, tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi tabel SD30.