Tervise edendamine / Töökohal

Töökohal

Rahvusvahelised töökoha tervisedenduse hea praktika näited (2017)

  • 21 November 2017

Rahvusvahelisi töökoha tervisedenduse hea praktika näiteid esitlev aruanne püüab anda organisatsioonidele ideid tervisedenduse korraldamiseks töökohal.

 

Eesti tööealiste inimeste kehaline aktiivsus ei ole piisav

  • 20 Oktoober 2017

Tervise säilitamiseks kriitiline kehaline koormus on täiskasvanutel vähemalt 30 minutit igapäevast mõõdukat liikumist. Piisavalt liigub Eestis aga oluliselt vähem inimesi. Vähemalt 4-6 korral nädalas olid kehaliselt aktiivsed vaid 11% vastajatest, selgus Tervise Arengu Instituudi 2016. aastal läbi viidud Eesti täiskasvanute tervisekäitumise uuringust.

Kehaline passiivsus suurendab südame-veresoonkonnahaiguste, rasvumise, teise tüübi diabeedi, luu- ja liigesehaiguste levikut ning vähendab inimese elukvaliteeti. Suundumus ei ole omane vaid Eestile. Iga aastaga väheneb kehalise aktiivsuse roll nii tööl kui ka kodus kogu maailmas. Istuvat tööd tegevate inimeste arv on suurenenud, samal ajal on suurenenud energiarikaste toiduainete kättesaadavus ja tarbimine.

Kehaline aktiivsus ei tähenda vaid sporti, vaid igasugust kehalist liikumist, olgu selleks siis kõndimine, töö või igapäevategevustega seotud liikumine, sh majapidamistööde tegemine. Ka tööl olles on võimalik end aktiivsusele virgutada.

Kontorivõimlemine

VoimlemisharjutusedKontorivõimlemine pakub vaheldust staatilisele istumisele, võimaldab enda sirutamist ja kehahoiu reguleerimist. Kontorivõimlemise seanss võiks kesta vähemalt 10 minutit, ajades kergelt hingeldama ja higistama – sel juhul saab seda käsitleda tervist edendava kehalise aktiivsusena.

  • Tuntud ja Eestis juba küllaltki populaarseks võimaluseks on treeneri kutsumine kontorisse.
  • Mõnel päeval nädalas toimuvad treeningud aitavad kontoritöötajail parandada verevarustust kehaosades, mis on olnud sundasendis ning seeläbi ennetada ja vähendada ebamugavustunnet, mis pikaajalise istumisega (või muu sundasendiga) kaasnevad. Treeningud ei pruugi sugugi olla pikad ja keerulised. Piisab 15-20 minutilisest seansist, mis kataks töö iseloomust tulenevad valupunktid.
  • Treeningu korraldamisel on loomulikult hea kasutada spetsiaalseid, liikumiseks mõeldud ruume või avaramaid ühisruume. Samuti on üks võimalus kontorivõimlemisele hoo sisse puhumiseks viimastel aastatel populaarsust võitnud siseterviserajad. Erinevate treeningvahenditega ja lihtsate õpetuste ning kavadega varustatud peatused siseterviserajal kutsuvad ennast liigutama ka neid kolleege, kes regulaarsele treeningule ehk ei jõua, aga korraks ennast sirutama tahaks tulla ikka.
  • Kel siseruume napib, aga on oma välisterritoorium, saab tabada kaks kärbest ühe hoobiga – võimlemispausid värskes õhus.
  • Kui aga jääb vajaka nii siseruumide vabast pinnast kui ka värskes õhus viibimise võimalustest, võiks katsetada kindlal ja kokkulepitud ajal toimuvaid võimlemispause töökohtadel, kasutades selleks näiteks praegugi populaarset Vikerraadio virgutusvõimlemise programmi. Igapäevaste minitreeningute või sirutuspauside sisustamisel on suureks abiks aktiivsemad kolleegid, kes vajadust meelde tuletavad ja harjutusi eest veavad.
  • Hea oleks leida aega sirutuspausiks iga tunniajase arvuti taga istumise järel.
  • Hea mõte on kontoris regulaarselt väiksemate liikumissündmuste korraldamine. Väike võistlusmoment hoiab inimesi aktiivsetena ja kui leiate ka võimaluse osalejate tunnustamiseks, tõuseb liikumismotivatsioon kindlasti veelgi. Näiteks võib korraldada sammulugemise võistluse või korraldada lauatennise turniiri.

Mida saab igaüks ise teha?

  • Oma päeva saab aktiivsemaks muuta eelneva planeerimisega. Kui tead, et liigud vähem kui vajalik, sea endale tööpäevaks (või töönädalaks) jõukohased eesmärgid ja asu neid ellu viima.
  • Leia kogu tööpäeva vältel võimalusi tõusmiseks ja väikesteks jalutuskäikudeks, tehes seda nii siseruumides kui ka õues. Kui oled sunnitud istuma, püüa vähemalt paar korda tunnis vahetada asendit, pinguta ja siruta vaheldumisi jalgu, käsi ja selga, ringita käe- ja jalalabasid, tee erinevaid harjutusi õlgadele ja kaelale. Püüa leida kaaslasi, kellega koos on liikumine lõbusam.
  • Vabal ajal püüa eelistada passiivsele istumisele liikumist ja kahandada n.ö. ekraaniaega (televiisori, arvuti jms kasutamine).


Lisalugemist:

http://www.liigume.ee/
www.terviserajad.ee

Liikumise ja spordi ABC, 2010 
Liikumise ja spordi ABC II, 2014
http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/liikumine

Tööinspektsiooni plakatid: harjutused istuva ja seisva töö tegijatele :
Uue hooga! Võimlemisharjutused neile, kellel on istuv töö
Uue hooga! Võimlemisharjutused neile, kellel on istuv töö, vene keeles

Uue hooga! Võimlemisharjutused neile, kes töötavad seistes
Uue hooga! Võimlemisharjutused neile, kes töötavad seistes, vene keeles

Hoogu juurde! Võimlemisharjutused töökohal ja puhkehetkel
Hoogu juurde! Võimlemisharjutused töökohal ja puhkehetkel, vene keeles

Sotsiaalministeeriumi, Eesti Reumaliidu ja Eesti Reumatoloogide Seltsi juhendmaterjal: harjutused erinevatele lihasgruppidele, mida saad teha tööpäeva vältel:

 

 

Tervisekalender 2018 teemad

  • 11 September 2017
  • Jaanuar: Vähi sõeluuringud
  • Veebruar: Tasakaalustatud toitumine
  • Märts: Puugid- vaktsineerida või mitte?
  • Aprill: Liigu südame heaks
  • Mai: Tubakast loobumise nõustamise võimalused
  • Juuni: Turvaline puhkus
  • September: Vanemlus
  • Oktoober: Vaimne tervis
  • November: Alkohol
  • Detsember: HIV
 

Mis on tööheaolu?

  • 25 September 2017

Tööd puudutavates arutlustes jäävad tavapäraselt kõlama mõisted  ̶  tulemuslikkus, efektiivsus ja tootlikkus. Teisisõnu – et asjad saaksid tehtud endisest tõhusamalt, kvaliteetsemalt, väiksemate kuludega. Veidi vähem räägitakse inimeste heaolu olulisusest ja selle tagamise võimalustest töökohal ehk tööheaolust.

Tööheaolu kujundavateks osapoolteks ja teguriteks on töötaja ise, töö, juhtimine, meeskond ning organisatsioon. Heaolu kirjeldamisest lihtsam on seletada selle puudumise mõju madala tööheaoluga ettevõtetes on seotust, pühendumist ja motivatsiooni keeruline saavutada.

Tööheaolu eest vastutavad organisatsioonis kõik osapooled: tööandja, juhid ja töömeeskonnad ning iga töötaja. Uuringud näitavad, et individuaalsel tasandil aitavad töötajate pühendumisele ja motiveeritusele kaasa töö meelepärasus, turvaline töökeskkond ning hästi juhitud ja hoitud töösuhted. Ja ehkki mõni aspekt, nt töö meelepärasus, on individuaalne, saavad tööheaolu kujundamiseks kõik oma panuse anda.

Töö meelepärasus

Ideaalne on see, kui inimene saab teha tööd, mis talle meeldib, kuid kõigis töödes on aspekte, mis on vähem meeldivad. Töö negatiivseid külgi saab meelepärasemaks muuta võimalusega mõjutada oma tööd puudutavaid protsesse, otsuseid ja eesmärke. Oluline on see, et töö on inimesele tähendusrikas ja arenemist pakkuv. Hea ning motiveeritud töötaja soovib oma tööd hästi teha ja edukas organisatsioon on loonud selleks vajalikud tingimused.

Heaks pinnaseks töö meelepärasena hoidmisel on tööandja lugupidav suhtumine kõikide tööde ja töötajate suhtes, arukas töö planeerimine, avatud ja konstruktiivse arvamusruumi hoidmine ja elukestva õppimise kultuur, samuti regulaarse positiivse tagasiside andmise harjumus.

Turvaline ja tervist toetav töökeskkond

Kõige mõjusamaks viisiks turvalise ja tervist toetava keskkonna loomisel on teha heaolu toetavad valikud iga töötaja jaoks lihtsaks, pikemas perspektiivis isegi automaatseks. Seda nii füüsilise töökeskkonna ja töökorralduse kui ka tööprotsessi ja tervist puudutavate otsuste langetamise tasandil.

Inimesed töötavad paremini ruumis, kus häirivad tegurid või katkestused on vähendatud miinimumini. Seega peaks süvenemist ja keskendumist nõudvatel töökohtadel pakkuma eraldi olemise võimalusi, korrigeerima helilist fooni või valgusrežiimi nii, et need toetaksid töötamist. Mitmed uuringud on näidanud, et inimeste väsimust ja ka peavalu on võimalik edukalt ennetada õige valgustusega, samuti on võimalik valida valgusteid, mille spekter stimuleerib ajutegevust.

TuhkatriinuradaNutikad tööandjad on oma töötajate tervist silmas pidades loonud võimalusi töökoha ja -asendite vahetamiseks päeva jooksul, olgu selleks siis võimalus töötada reguleeritava kõrgusega laua taga, püstitöötamise nurgakesed või kabinetid, väikesed nõupidamise või puhkuseoaasid koridori vähekäidavas osas vm. Selline ruumikasutus soodustab ühtlasi nii liigutamist, väikeste pauside võtmist kui ka suuremat koostööd inimeste vahel. Puhkenurkasid ja alasid, kuhu töötajatel oleks võimalik eralduda, et ennast turgutada ja taastada või teistega lühidalt oma ideid arutada, ei saa kunagi olla liiga palju. Tööstusettevõtetes on küllaltki levinud võtteks töötajate lühiajaline rotatsioon kas siis eri tööoperatsioonide või töökohtade vahel.

Töökorraldus on oluline osa töökeskkonnast, mis mõjutab tööheaolu. Läbipõlemise ja ülekoormuse ennetamisel võib abi olla sellest, kui töötajaid julgustatakse igapäevaselt tegema regulaarseid pause eemalduma veidiks ajaks oma töökohast, et siis värske ja reipamana tagasi tulla. Uuringud näitavad, et kui inimesed keskenduvad ühele tegevusele, on nad produktiivsemad kui siis, kui nad on sunnitud paralleelselt tegelema mitmete erinevate ülesannetega. Töökorraldusega saab luua võimalusi, et aeg-ajalt lahendab töötaja ühepäevaste tsüklitena ülesandeid ühekaupa.

Libisev tööaja algus või võimalus vahepeal ära käia vähendavad läbipõlemist ja suurendavad töörahulolu ning pühendumist. Paindlikkus töösuhetes, sh kaugtöö või osalise töö võimaldamine kas regulaarselt või perioodiliselt, aitab tööheaolu suurendada.

Hästi juhitud ja hoitud töösuhted

Juhid peavad oskama ja suutma märgata ja tunnustada kõikide panust, oskama juhtida konflikte ning iseennast.

Stanfordi Ülikooli teadlased on kirjeldanud head juhtimiskultuuri kui instrumenti, mis aitab luua head sisekliimat ja hoida töösuhetes eneseväärikust ning lugupidamist.

Hea juhtimiskultuur hõlmab 5 olulist komponenti:

  • Arutelud ühiste väärtuste üle. Sidudes diskussioonide abil isiklikud sihid ja firma missiooni, kinnistub nende väärtuste järgimine
  • Avatus uuteks kogemusteks
  • Igaühe panuse ja pingutuse tunnustamine koos erinevuste märkamisega
  • Seotus organisatsiooniga ja ühtekuuluvus
  • Usaldus, turvalisus, austus

Väga oluliseks komponendiks on paindlikkus, sh saab eraldi esile tõsta teadmiste vahetamise ja otsuste tegemisel osalemise võimalust.

Abistavad teenused töökohal

Mitmed Eesti organisatsioonid pakuvad töökohal erinevaid töötaja heaolu toetavaid teenuseid. Näiteks tervishoiuteenuseid (tervisemõõtmised, vaktsineerimine, tubakast loobumise nõustamine jms), lühiajalisi lastehoiu võimalusi, psühholoogilist tuge ja nõustamist tööalastes või isiklikes kriisisituatsioonides.

Tasub kaaluda võimalusi töötajate elustiili toetamiseks, kasutades toitumisnõustajate, treenerite jt spetsialistide abi. Uuringud on tõestanud, et piisav kehaline aktiivsus ja tasakaalustatud toiduvalik aitavad stressi ennetada.

Näiteid Eesti ettevõtete toredatest lahendustest heaolu loomisel toome Terviseinfo blogi vahendusel teieni oktoobrikuu jooksul.

Kuidas heaolu süsteemselt kujundada?

Alustage tipust – kui juhtkond on aktiivselt nö paadis, tõmbab see kaasa ka ülejäänud.
Eelarve olemasolu – seadke eesmärgid realistlikult, et oleks ülevaade, kui palju teil on võimalik aasta või tegevuse lõikes kulutada. Suur osa toredatest ideedest ei pruugi üldse rahalist katet nõuda. Planeerige oma tegevused ja kulud nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis.
Kaasake töötajaid – küsige, milliseid tegevusi või elemente nad sooviksid heaolu loomisel näha. Tulemused võivad olla väga üllatavad ja õpetlikud.
Ergutage inimeste loovust – looge töötajaile võimalusi koosviibimisteks ning erinevat tüüpi koostööprojektide tegemiseks.

Muudatusi tasub ellu viia tasapisi, kuna inimesed vajavad harjumiseks, kohanemiseks ja omaks võtmiseks aega. Liiga ambitsioonikad eesmärgid ja uuenduste rakendamine tihedas ajagraafikus võib tekitada nii tegijates kui ka osalejates minnalaskmist või vastuseisu.

Loe ja vaata lisaks allikaid:

 

Teksti autor: Külli Luuk

Pildil: Eesti esimene siseterviserada rahvusooper Estonias sündis edasiarendusena sammulugemiskampaaniale. 500 meetrit mitu korda päevas töö vahepeal läbi teha annab kontoritöötajale väga vajalikku füüsilist koormust ja sageli ka võimaluse lihtsamini vajalikke töökaaslasi kohata. Foto autor Alo Lõoke. 

 

Septembris ei joo

  • 25 August 2017

2016. aastal TAI poolt läbi viidud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmeil tarvitab alkoholi 86% täisealistest eestimaalastest. Kahjudest, mida tarvitamine inimesele endale ja lähedastele kaasa toob, ollakse sageli küll teadlikud, kuid endaga neid kahjusid ei seostata, peetakse pigem teiste probleemiks. Paljud inimesed tarvitavad alkoholi küll mõistlikes kogustes, aga siiski piisavalt sageli. Nii puudub neil tegelikult täiskasvanuna alkoholivaba elu kogemus ja puudub ka võimalus võrrelda enesetunde erinevust – nimelt toimib alkohol ajule kui depressant1 ehk aeglustab närvisüsteemi tööd.

Kuidas töökohal teemale tähelepanu pöörata?

septembris ei joo illustratsioonHea võimalus töötajate tähelepanu köitmiseks ning teinekord ehk märkamatukski jääva alkoholitarvitamise vähendamiseks on mõne aasta eest alanud ühiskondlik liikumine „Septembris ei joo“.

Kampaaniaga liitumine on suurepärane võimalus tõestada, et ollakse iseenda ja oma elu peremees. Isegi kui pärast kampaaniat jätkatakse mõistlikus koguses alkoholi tarvitamist, on keha ja vaim kosunud ning inimesel on olemas mittetarvitamise kogemus.

Kampaaniaga „Septembris ei joo“ saab liituda kodulehel www.alkoinfo.ee  ja Facebookis lehel https://www.facebook.com/septembriseijoo/, kus armastatud artistid Karl-Erik Taukar ja Kristel Aaslaid kustuvad kõiki ühinema just enda meeskonnaga ja ühiselt septembris alkoholist loobuma.

Samuti on võimalik luua oma tiim - osakonna, üksuse või terve töökoha pinnalt.

Kutsume tööandjaid looma Facebookis oma üritus!

Tutvustage seda oma töötajate seas, kutsuge neid ühinema. Kui üleskutse teeks nt. video vormis organisatsiooni juht, personalijuht või hoopis mõni tore ja armastatud kolleeg, oleks see tõepoolest innustav.

Kuidas ennast ja teisi vähem alkoholi tarvitama aidata?

Mitmed inimesed ei tarvitagi alkoholi. Nende abi on alanud kampaanias tiimi toetamisel väga kohane ja teretulnud. Nii näiteks saavad nad jagada häid kogemusi, kuidas erinevates olukordades oma otsusele kindlaks jääda (näiteks sõbra või sugulase sünnipäev jms), kuidas meeleolukalt veeta vaba aega ilma alkoholi tarvitamata jne.

Harjumuste muutmine ei pruugi olla lihtne ja sisseharjunud käitumismustrid on visad kaduma. Enda ohumustrite teadvustamine, libastumisohtlike olukordade vältimine, ei-ütlemise ning enesekehtestamise oskuste arendamine ning tekkinud vaba aja sisustamine aitavad perspektiivis aega väärtuslikumalt ja kvaliteetselt sisustada. Abi ja nõuandeid leiad siit.

Kui aga tunned, et pole alkoholist loobumiseks konkreetseks perioodiks valmis ja täielikku karskust vajalikuks ei pea, saad ühe võimalusena üle vaadata oma senised joomisharjumused. Näpunäiteid leiad alkoinfo veebist  siit.

Loe lisaks:

----------------------------

1 http://alkoinfo.ee/et/moju/alkoholi-moju-tervisele/

 

Veel uudiseid ...