Tervise edendamine / Töökohal

Töökohal

Veebruar: vähem magusat töökohal

  • 02 Veebruar 2017

Nädala soovituslikke toidukoguseid illustreeriv toidupüramiid on küllap suurele osale inimestest tuttav ja teada. Püramiidil paiknevad viis põhitoidugruppi (teraviljatooted ja kartul; puu- ja köögiviljad ning marjad; piim ja piimatooted; kala, linnuliha, muna ja liha ning tooted nendest; lisatavad toidurasvad, pähklid, seemned ja õliviljad), mis peaksid moodustama valdava osa söödavast toidust. Soovi korral võib süüa lisaks midagi suhkru ja maiustuste ning magusate ja soolaste näkside grupist püramiidi tipus.

Toitumisteadlaste ühine seisukoht on, et tippu kuuluvaid toite - maiustusi, komme, kooke, magusaid jooke jms, aga ka soolaseid näkse - võiks päevas süüa mitte rohkem kui 4 portsjonit. Portsjon on näiteks umbes 2 teelusikatäit (ca 10 g) suhkrut, mett, moosi, 1 küpsis (10 g), 1 komm või 10 g šokolaadi, ½ väikesest jäätisest (25 g ehk 50 ml), 100 ml karastus- või mahlajooki, 10-15 g kooke-saiakesi.

Hiljuti Tervise Arengu Instituudi poolt läbi viidud rahvastiku toitumise uuringu andmed näitavad, et eesti inimesed on vägagi magusalembesed ja suhkru, maiustuste, magusate ning soolaste näkside tarbimine ületab soovitusliku piiri mõnel puhul mitmekordselt. Nii söövad parimas tööeas inimesed magusaid toite ja näkse keskmiselt 10 portsjonit päevas soovitusliku maksimaalselt nelja portsjoni asemel. Maiustustega kipuvad veidi enam liialdama mehed ja nooremad inimesed. Kõige enam patustatakse pagari- ja kondiitritoodetega, samuti magusate piimatoodete ja karastusjookidega.

Mida saab teha töökohal?

Hea algus magusasöömise vähendamiseks on organisatsiooni koosolekukultuuri värskendamine. 

Kui võõrustate töötajaid või külalisi, eelistage magusatele näksidele võileibu, puu- ja köögiviljalõike, pähkleid, kuivatatud puuvilju-marju või kama maitsestamata jogurti, puuviljade ja marjadega. Joogiks pakkuge vett. Ärge pakkuge magusaid kondiitritooteid, küpsiseid, pitsat ja pirukaid, keeksikesi või komme.

Töötajate ja/või partnerite tänamine ja tunnustamine

Leidke õnnitlemiseks, tänamiseks ja tunnustamiseks kommikarbi või šokolaaditahvli asemele vähem magusaid võimalusi: lilled, puuviljad, tänukaart, kinkekaart vms. Kui tähistate sünnipäevi või õnnestumisi ja pakute toitu, arvestage eespool toodud soovitustega.

Joogivesi peab olema kättesaadav kõikjal töökohal, mitte vaid söögiruumis.

Kokkulepped toitlustajaga

Kui töökohal pakub suupisteid või eineid lepinguline toitlustaja, siis saate lepingu sõlmimisel seada järgmisi tingimusi.

  • Toiduportsjoni suurust ja koostist peab saama valida, arvestades taldrikureegli põhimõtteid.
  • Küpsetiste puhul peab säilima võimalus valida väiksema energia- ja suhkrusisaldusega tooted.
  • Jookide puhul peab säilima võimalus valida lisaks tavapärasele kohvile-teele-kakaole suuremas valikus taimeteesid, aga ka mineraalvett.

Toiduautomaat

Kui teie töökohal on toiduautomaat, analüüsige selle poolt pakutavat. Kas valikusse kuuluvad šokolaadibatoonid, magusad küpsised, kartulikrõpsud, energia- ja karastusjoogid? Kui jah, kas automaadi operaatoriga oleks võimalik läbi rääkida valiku muutmise osas, et pakkuda nende toodete asemel hoopis võileibu, seemneid ja pähkleid, puuvilju? Või näiteks jogurtit ja kuivatatud puuvilju? Kui valikut pole võimalik muuta, kas automaat on siis ikka hädatarvilik?

Töötajate teavitamine

  • Pakkuge infot selle kohta, milliseid tervisele soodsamaid asendusi teha toidusedelis või lemmikretseptides.
  • Pakkuge juhiseid kaasavõetava toidupaki koostamiseks ja vahepalade valimiseks.

Mida saab teha igaüks ise?

Söö alati hommikusööki. Mitmekesine hommikueine annab päevaks mõnusalt energiat ja sul ei teki kiusatust maiustuse järele haaramiseks.
Söö mitmekesiselt. Kui süüa piisavalt teraviljatooteid, puu- ja köögivilju ning marju, saad neist piisavalt süsivesikuid (sh suhkruid) ning lisatavaid suhkruid tegelikult üldse ei vaja. Lisatud suhkrutest saadav energiahulk ei tohiks ületada 10% toiduenergiast.

Tööl süües:

  • Eelista magusatele jookidele vett.
  • Ära jäta söögi valikut viimasele minutile, kui oled näljane. Söö aeglaselt.
  • Loobu magustoidust või vali selleks puuviljasalat või melonilõigud.
  • Lõunapausi ajal on lisaks söömisele hea mõte võimalusel veidi liikuda. Aktiivsus aitab saadud energiat kulutada ja annab reipa enesetunde.
  • Varu näksimiseks vahepalasid. Head valikud on nt värsked puu- või köögiviljad, kuivatatud puuviljad-marjad, pähklid-seemned, magustamata jogurt.

Lisalugemist:

 

 

Jaanuar - HIV

  • 13 Jaanuar 2017

2016. aastal diagnoositi HIV Eestis 229 inimesel. Kõige enam diagnoositi uusi juhte parimas tööeas inimestel ehk vanusrühmas 30-39 (kokku 54 meest ja 32 naist). Suur osa uutest HIV juhtudest on põhjustatud inimeste poolt, kes ei ole oma nakatumisest teadlikud. Samas on nakatumist HIViga võimalik peaaegu 100%-liselt vältida.

Mida saab teha tööandja?

Töötajate teadlikkuse tõstmine on jõukohane ja tänuväärne tegevus nii lühemas kui pikemas perspektiivis. Lühikoolituste või minikampaaniatega saab töötajaid harida võimalikest riskidest ning enese ja oma lähedaste kaitsmisest või sellest, kuidas lähedastega neil teemadel arutleda.

Tutvustage töötajatele testimise võimalusi. Eestis saab HIV-teste teha:

  • HIV nõustamis- ja testimiskabinettides
  • perearstide ja eriarstide juures (günekoloogid, uroloogid, androloogid, dermatoveneroloogid)
  • noorte nõustamiskeskustes (kuni 24-aastastele)

HIV-ga töökaaslased. HIV-ga elavad inimesed Eestis jäävad valdavalt vanusevahemikku 20-40 aastat. Seega on statistiliselt tõenäoline, et igas üle 100 töötajaga Eesti ettevõttes töötab täna vähemalt üks inimene, kes kannab viirust. Tööandjana on sellises olukorras väga oluline anda töötajaile teadmisi HIV-i levikuteede ja enese kaitsmise viiside kohta. Hirmu tekitab enamasti teadmatus ja see võib viia HIV–ga töökaaslase häbimärgistamisele. Kuid andes inimestele tõese info, olete astunud olulise sammu selliste hirmude ära hoidmisele ning hea töökliima säilimisele.

Kui HIV-ga töökaaslane on otsustanud oma seisundit mitte avalikustada, siis on tööandjal oluline seda infot konfidentsiaalsena hoida. Tagage esmaabivahendite kättesaadavus töökohal. Eriline tähelepanu pöörake neile töötajatele, kes puutuvad või võivad kokku puutuda inimese vere ja kehavedelikega. Kindlustage, et esmaabivahendite kapis oleks alati varuks kaitsekindad, -kile ja -huulikuid, et abi osutamine viga saanud kaaslasele oleks võimalikult ohutu. Samuti tuleb varuks hoida piisavas koguses plaastreid, et töötajad saaksid võimalikud lõike- või torkehaavad kohe katta. Vigastuskohtade puhastamiseks kasutatud vatti vms, ei tohi paljaste kätega puutuda, vaid kasutada alati kaitsekindaid. Käte pesemine sooja vee ja seebiga peale vere vm kehavedelikuga kokku puutumist ja kaitsekinnaste kasutamist peaks olema rutiinne harjumus.

Mida peaks igaüks HIV levikuteede ja testimise kohta teadma?

HIV ei levi:

  • töistes ja olmekontaktides, nagu kätlemine, kallistamine, ühiste toidunõude või ühise tualettruumi kasutamine

HIV levib:

  • kaitsmata seksuaalvahekorra ajal
  • otsesel kokkupuutel nakatunud inimese verega

Kuidas ennast nakatumise eest kaitsta?

  • Kõige lihtsam viis kaitsta ennast ja oma partnerit HI-viiruse ning teiste seksuaalsel teel levivate nakkuste eest on kondoomi kasutamine
  • Tasub teada, et mitmetel seksuaalsel teel levivatel infektsioonidel võivad nähtavad haigustunnused üldse puududa ning igati terve väljanägemisega inimene võib olla HIV-i või mõne seksuaalsel teel leviva infektsiooni kandja.
  • Ole vahekorras vaid ühe inimesega, kes on omakorda seksuaalvahekorras ainult sinuga: seksuaalsel teel levivatesse infektsioonidesse ei nakatu need paarid, kellel pole teisi seksuaalpartnereid.
  • Kui su partner süstib uimasteid või tal on mitmeid seksuaalpartnereid, siis on nakatumisoht suurem. Kahtlane lööve, haavandid või eritised partneri suguelunditel on väga selge hoiatus ja ohumärk.
  • Kui satud olukorda, kus puutud kokku teise inimese vere või muude kehavedelikega, arvesta kõiki ohutusabinõusid (vt eespoolt).

Mida teha, kui kahtled?

Inimene ise ei pruugi oma nakatumisest teada, kuna HIV võib organismis elada aastaid, ilma et endast kuidagi märku annaks. Seetõttu ei saa mingite sümptomite alusel või nende puudumisel HIV-i nakatumise võimaluse üle otsustada.

Selleks, et teada saada, kas oled HI-viirusega nakatunud, on vaid üks võimalus - HIV-testimine. Testimise käigus otsitakse verest HIV-i vastaseid antikehi ja/või viiruse enese olemasolu. Nakatumata inimesel selliseid antikehi ei ole3. Viirusevastased antikehad tekivad HIV-nakatunud inimese organismis kogu elu jooksul.

Antikehade kindlakstegemiseks peab nakatumisest olema möödas vähemalt neli kuni kuus nädalat. Seda perioodi nimetatakse aknaperioodiks - inimene on küll nakatunud, kuid test seda veel ei kinnita.

Testimise protseduur on inimese jaoks suhteliselt lihtne. Tavaliselt võetakse verd veenist ja saadetakse proov spetsiaalsesse laborisse. Testi vastuse saab enamasti teada kolme tööpäeva jooksul. Iga esmane positiivne tulemus kontrollitakse täpsema meetodiga üle HIV-nakkuse referentslaboris. Esmane positiivne tulemus võib teatud üksikutel juhtudel osutuda valepositiivseks (näiteks ägeda viirushaiguse põdemise järel või mõne süsteemse haigusega inimesel, või lihtsalt seetõttu, et ükski testsüsteem ei ole kunagi 100% täpne).

Lisaks laboris veenivere uurimisele on HIV-nakkust võimalik kindlaks teha ka sõrmeotsa vereproovist. Seda nimetatakse kiir- ehk ekspresstestiks ja selle puhul saab vastuse teada juba mõne minutiga. Loe lähemalt siit.

Eestis on HIV-i testimine vabatahtlik ja seda võib teha ainult inimese enda nõusolekul. HIV nõustamis- ja testimiskabinettides ning noorte nõustamiskeskustes saab HIV testi teha tasuta ning testi tegemiseks ei ole vaja eelnevalt aega kinni panna.

Testi ennast, kui:

  • oled olnud kaitsmata seksuaalvahekorras
  • sul on olnud mitmeid seksuaalpartnereid või kui oled olnud vahekorras inimesega, kellel on olnud mitmeid seksuaalpartnereid
  • oled kasutanud teiste süstlaid või nõelu
  • oled olnud vahekorras inimesega, kes on teiste süstlaid või nõelu kasutanud
  • sulle on tehtud vereülekanne enne 1989. aastat
  • said tööd tehes viga või puutusid õnnetusolukorras kokku teise inimese verega.

Samuti testi end, kui sul on:

  • põhjuseta suur kaalukaotus
  • pidev väsimus- ja jõuetustunne
  • nädalaid kestev väike palavik
  • nädalaid kestev kõhulahtisus
  • öine higistamine
  • kuiv köha, mis ei ole põhjustatud suitsetamisest, bronhiidist ega kopsupõletikust
  • suurenenud lümfisõlmed kaelal, kaenlaalustes ja/või kubeme piirkonnas

Tungivalt soovitatakse end testida ka inimestel, kes põevad seksuaalsel teel levivaid infektsioone, B- või C-hepatiiti ja/või tuberkuloosi

Lisalugemist:

 

Detsember. Vanemluse toetamine

  • 07 Detsember 2016

Peresõbralikud tööandjad: tugi lastega peredele

Väga suur osa eesti tööinimestest on pereinimesed, kel kodus kasvamas üks või mitu last. Hea pere- ja tööelu tasakaal on aastast aastasse olulisem järjest enamate tööandjate jaoks.

Peresõbralikkust on meil märgatud ja tunnustatud juba eelmise kümnendi algusest. Äripäeva ning ajakirja Pere ja Kodu eestvedamisel 2001. aastal ellu kutsutud peresõbraliku ettevõtte konkurss on tõestanud oma elujõulisust ja seda toetab tänaseks ka Sotsiaalministeerium. Konkursil osalevate organisatsioonide arvu kasv märgib ühtlasi hoolivate tööandjate arvu kasvu. Konkursi üheks hindamisvaldkonnaks on vanemluse toetamine.

Tööandjate panus vanemluse toetamisse on mitmekesine. Tuntuim viis on vabade päevade andmine pereelu sündmuste puhul. Aga suur osa tööandjaid märgib ära või toetab rahaliselt töötajaid lapse sünni korral. Järjest enam on organisatsioone, kus võimaldatakse tööandja ruumides lapsehoidu või korraldatakse lastele (koos või ilma vanemateta) erinevaid üritusi. Ka töötajate laste arendusvõimaluste soodustamine, näiteks laste huviringide toetamine, suvelaagrite korraldamine või siis neis osalemise toetamine ja lastele võistlustoetuste maksmine ei ole enam harvad positiivsed erandid.

Kui aga töötaja pereelu juhtub olema pingeline, ei pruugi tööandja heast tahtest ja hoolivusest enam piisata. Peremurede ja lastekasvatamisega jännis vanem jääb oma koormaga omapäi ja pole enam töökohal efektiivne. Kas ja kuidas tööandja saab sel juhul toeks olla? Milliseid täiendavaid oskusi ja tuge pakkuda, et inimesed oma lähisuhete loomise ja hoidmisega toime tuleksid? Soome firmade kogemuse põhjal võib abi olla isiklikku elu ja suhteid puudutavate koolituste korraldamisest töötajatele. Muutustega toimetulek peres, lähisuhte hoidmine, teismelise lapse kasvatamine jt sarnased koolitusteemad annavad osalejatele olulisi teadmisi ja oskusi peresuhetega paremaks toimetulekuks.

Tervise Arengu Instituudi kampaania „Elus juhtub“: toeks ka tööandjatele

Lähisuhetes ja lapsekasvatuses ette tulevate probleemide korral on võtmesõnaks ennetus – tõstes inimeste teadlikkust ja õpetades neile oskusi probleemkohti ennetada, on võimalik saada endale veelgi motiveeritumaid ja hästi toimetulevaid töötajaid.

Tervise Arengu Instituudi poolt sel aastal esmakordselt läbiviidava positiivse vanemluse kampaania eesmärgiks on aidata lapsevanematel arendada oma vanemlikke oskusi ning näidata praktilisi tegutsemisviise laste erinevate käitumisprobleemidega toimetulekuks.

Vanemlus on oluline, aga ka mõneti isiklik teema. Igal vanemal on omad viisid ja nipid, kuidas ta lastekasvatamisel toimetab. Siiski on spetsialistidelt võimalik saada olulisi nõuandeid ja teadmisi, mis aitavad laste kasvatamisega paremini toime tulla. On teada, et vanemate kasvatuspraktika, seda eriti lapse varases eas, mõjutab lapse tulevikku rohkem kui jõukus, klassikuuluvus, haridus või mis tahes muu sotsiaalne tegur. Ebatõhusad kasvatusviisid ja oskamatus lapse arengut toetada tekitavad stressi ja läbipõlemist vanematele ning vaimse tervise häireid lastele.

Vanemlikud oskused ei ole kaasasündinud, vaid õpitavad ja arendatavad. Oluline on julgeda abi küsida.

Kõik saab alguse väikestest igapäevastest olukordadest peresuhetes. Suure osa sellest moodustab vanema ja lapse kontakt. Nii suhte loomise ja hoidmise osas, kui ka kõige keerulisemate vestluste läbiviimiseks, saab end ette valmistada, täiendades oma teadmisi kasvatusviisidest.

 

Vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ näpunäiteid lapsevanematele:

Märka positiivset
Esmatähtis on lapsega hea kontakti saavutamine ja tema toetamisel erinevatest arenguetappidest lähtumine. Oluline on märgata lapse edusamme ja teda tunnustada, et lapses kasvaks soov positiivset käitumist jätkata. Soovimatu käitumise korral kehtestamine ja reeglite meeldetuletamine on ka olulised, kuid positiivse märkamine ja sellele lapse tähelepanu juhtimine, kasutades positiivset tagasisidet on väga mõjus. Võib olla mõtlemapanev, mida lapsed ise on märganud vanemate reaktsioonide kohta ja mida nad neilt ootaksid. Videolugusid laste mõtetest näeb siin.

Ole tähelepanelik lapse murede suhtes
Kui suhe lapse ja vanema vahel on hea ja lapsel turvaline, siis on tal ka julgust oma muredest rääkida. Vanema roll on olla mõistja ja kuulaja. Vahel ei saa täiskasvanud lapse murest aru, see tundub vanematele tähtsusetu. Nii kasvab lapses ebakindlus, mis võib väljenduda erinevate soovimatute käitumiste kaudu (sh jonn, eraldumine, teismelise vastuhakk jne). Lapse mure mõistmine ja temas turvatunde tekitamine on ühed olulised oskused, mida saavad vanemad õppida nii vanemahariduse koolitustelt kui ka kasvatusalast kirjandust lugedes. Suur hulk õpetlikke artikleid on ka tarkvanem.ee veebis (http://tarkvanem.ee/nouandla/).

Arenda endas julgust ja oskusi rääkida keerulisematel teemadel
Mõnevõrra keerulisemad teemad on lapsega näiteks alkoholist ja sõltuvusainetest rääkimine. Selliseks vestluseks on tähtis vanemal end teemaga põhjalikult kurssi viia ning osata lapse vanust ja arengutaset silmas pidades teadmisi lapsele ka edasi anda. Sageli lükkavad vanemad keerulisi vestlusi edasi. Samas, õigeaegselt jagatud eakohane info aitab paljusid hilisemas vanuses tekkida võivaid probleeme ennetada. Nõuanded sõltuvusainetest, rahaga ümberkäimisest ja nutiseadmete kasutamisest on võimalik leida tarkvanem.ee leheküljelt „Nõuandla“ rubriigist.

Vajadusel ära karda otsida abi
Kui probleemid on juba sügavamad või juhtub midagi, mis ei ole tavapärane ning lööb rivist välja mitte ainult lapse vaid ka täiskasvanu enda, on oluline otsida abi vastava ala spetsialistidelt. Paljud lapsevanemad ütlevad, et nad ei teadnudki millist abi ja kust otsida. Lasteombudsmani kantselei on kokku pannud abistava infomaterjali kõikide spetsialistide kohta, kes saavad pereprobleemide korral abi pakkuda. 

 

Tervisekalender 2017

  • 30 Jaanuar 2017

Head tervisekalendri sõbrad!

Meil on hea meel tutvustada Teile meie 2017. aasta tervisekalendrit ning kutsuda uusi ja vanu huvilisi selle tegemistes kaasa lööma.

Ka tänavu püüab tervisekalender anda teile inspiratsiooni erinevate terviseteemade käsitlemiseks töökohal. Teemade jaotus on seotud tervise tähtpäevade ja Tervise Arengu Instituudi korraldatavate kampaaniate toimumise ajaga.

Oleme võrreldes eelmise aastaga mõnevõrra muutnud teemakuude sisu ja paigutust, kuid säilitanud põhiformaadi - tutvustada tähelepanu väärivaid terviseteemasid, pakkuda nõuandeid nende käsitlemiseks töökohal ja tutvustada teiste tööandjate häid kogemusi. 

Osalemise ulatuse, viisi(d) ja tempo saate ise oma organisatsioonis läbi arutada ja kokku leppida.

Teie panus on tänuväärne ja teretulnud!

2017. aasta tervisekalendri teemakuude ülevaade:

Jaanuar: HIV: testimine ja ennetamine
Veebruar: Toitumine: suhkur ja maiustused
Märts: Tuberkuloos: ABC
Aprill: Liikumine: luu- ja liigeskonna säästmine
Mai: Tubakas: alternatiivsed tubakatooted
Juuni: Puhkamine: tööaja ja puhkuse planeerimine
September: Alkohol: vähem on parem
Oktoober: Vaimne tervis: heaolu töökohal
November: Liikumine: kontorivõimlemine
Detsember: Vanemlus: lastehoid töökohal

Teie küsimused, tagasiside ja ettepanekud teemakuude sisukaks täiendamiseks on alati oodatud.

Täname kõiki, kes meiega sammu peavad ja soovime head tervist ning üheskoos tegutsemise lusti!

 

Kuidas korraldada pidu ilma alkoholita?

  • 01 November 2016

November viib meid sammu võrra lähemale aastalõpupidudele. Hea viis töötajate (ja nende lähedaste) tänamiseks ja tunnustamiseks on peo korraldamine. Piduliku sündmuse kavandamine võib olla keeruline, kuid kui korraldus laabub, saavad kõik peolt võtta kaasa rõõmsa meeleolu ja toredad mälestused, mis toetavad ühiste eesmärkide nimel tegutsemist tööl.

Kaaluge alkoholivaba peo korraldamist

Iga võõrustaja soovib, et korraldatav pidu kujuneks menukaks ja toredaks. Ehkki alkoholi pakkumine võib tunduda harjumuspärane ja olla töötajate poolt oodatud, saab meeleoluka ja lõbusa peo korraldada ilma alkoholita.

Nõuandeid

  • Valige peole teema, mis inimesi köidab. Kaasake töötajaid teema valimisse ja peo ettevalmistustesse. Planeerige ruumikujundus ja muusika, mis täiendavad teemat. Paljude tööandjate organisatsioonikultuuri üheks osaks on vilgas kultuurielu, siin on hea võimalus kasutada nende inimeste oskusi.
  • Pakkuge mitmekesist toidu- ja joogivalikut. Laiendage pakutavate alkoholivabade jookide sortimenti erinevate mahlade, smuutide, alkovabade kokteilidega (nt teel, kohvil või kakaol põhinevate kokteilidega). Toredaid retsepte ja ideid nt maitsevee valmistamiseks leiate altpoolt lisamaterjalide juurest, samuti novembrikuu terviseblogist, kus oma retsepte tutvustab Tallinna Vesi AS.
  • Tunnustage töötajaid. Paaril korral aastas ühisürituse raames tunnustuse jagamine lisab töötajaile motivatsiooni ja loob sündmusele erilise tunde. Planeerige tunnustust mitmetes kategooriates. Hea on kui valikusse kuulub nii ametlikke ja traditsioonidel põhinevaid, kui ka ajas muutuvaid tunnustamise viise. Näiteks töötajate hääletuse käigus valitud kolleegipreemiad, aasta teema- või teopõhised tunnustused jms.
  • Planeerige eri laadi tegevusi. Erinevate gruppidepõhised tegevused ja etteasted, viktoriinid jms, on vaid väike valik võimalustest, mis aitavad kaasa ühistunde loomisele ja hoidmisele.
  • Fotograafi kutsumine on hea mõte, et oleks toredaid fotosid ühiselt veedetud kvaliteetajast.
  • Peole sära ja sisu andmiseks võite kasutada ka väliseid meelelahutajad. Kohalik bänd, mustkunstnik, tantsuesitus või hea õhtujuht pakuvad külalistele võimaluse keskenduda meeldivale programmile.

Kui siiski otsustate peol alkoholi pakkuda, siis soovitame arvestada järgmisi nõuandeid:

  • Pakkuge alustuseks alkoholivabasid jooke ja toitu, et töötajad ei jooks alkoholi tühja kõhu peale.
  • Pakkuge lisaks erinevaid alkoholivabu jooke ja kokteile.
  • Tehke joogivesi lihtsalt kättesaadavaks.
  • Meelelahutus, kõned, esitlused, mängud, tants jm aktiivne tegevus peavad olema esiplaanil. Ärge tehke alkoholist peo keskpunkti.
  • Kui olete otsustanud alkoholi pakkuda, siis valige pakkumiseks lahjemaid jooke (nt veini). Eelistage neid kangetele likööridele ja kokteilidele, mille puhul on inimestel keeruline hinnata joodava alkoholi kogust ja kangust.
  • Seadke firma poolt pakutavale alkoholikogusele piir.
  • Lühendage aega, mil baar töötab (või alkoholi pakutakse) ja alkohol on vabalt kättesaadav. Lõpetage alkoholi pakkumine piisavalt aegsasti enne peo lõppu.
  • Kasutage alkoholi müümiseks või serveerimiseks cateringfirma baarmenide või kelnerite teenuseid, ärge lubage alkoholi pakkuda kaastöötajatel.
  • Veenduge, et baarmenid oleks kained ning et alkoholi ei serveeritaks neile, kes seda enam saama ei peaks.
  • Alkoholi pakkumiseks avage tasuline baar.
  • Kogupere ja lastepidudel ärge alkoholi pakkuge.

Lisamaterjale:

Terviseinfo blogi, viis alkoholivaba kokteiliretsepti

11 põnevat maitsekombinatsiooni veest

 

 

Veel uudiseid ...