Tervise edendamine / Töökohal

Töökohal

Puugid – vaktsineerida või mitte?

  • 15 Veebruar 2018

Puukidega levivatest haigustest

Kõige levinum puukidega edasi kanduv haigus Eestis ja ka maailmas on Lyme´i tõbi ehk puukborrelioos. Haiguse nimi tuleneb tekitajast -Borrelia burgdorferi. Haigus kahjustab erinevaid organeid ning kulgeb sageli mitmes staadiumis. Peamiseks ja esimeseks tunnuseks on hammustuskohal tekkiv punetav, suurenev laik. Kaasneda võivad pea- ja lihasvalu, hiljem ka nahakahjustused, liigesevalu, südame ja koljunärvide kahjustused. Borrelioosi ei saa ennetada vaktsineerimisega, aitab vaid tähelepanelikkus ja hoidumine kokkupuutest. Haigus allub enamasti antibiootikumravile. Eestis on haigestumus puukborrelioosi üks kõrgemaid Euroopas - üle 100 juhtumi 100 000 elaniku kohta.

I.ricinus isaspuuk by Julia GellerPuukentsefaliit on meil esinevatest puugihaigustest kõige raskemini kulgev haigus. See kandub edasi puugihammustusega, lisaks on võimalik nakatuda töötlemata kitsepiima ning toorpiimal põhinevate piimatoodete tarbimisel. Erinevalt teistest puukidega edasi kanduvatest haigustest on haigust võimalik ennetada eelneva vaktsineerimisega, kuid vaatamata sellele on puukentsefaliiti haigestumus sarnaselt borrelioosile Eestis Euroopa üks kõrgematest, keskmiselt 10 juhtumit 100 000 elaniku kohta. Puukentsefaliidi põdemine annab eluaegse immuunsuse.
Lisaks võib puugihammustusega nakatuda veel mitmetesse, peamiselt bakteriaalsetesse haigustesse – anaplasmoosi, neorlihhioosi, Borrelia miyamotoi haigusesse, riketsioosi. Et neid haigusi Eestis ei registreerita, on haigestumistase teadmata.

Mida saab teha tööandja?

  • Teavitage töötajaid puukide vahendusel levivatest haigustest ja ennetusvõimalustest.
  • Kui teie töötajate seas on neid, kelle tööülesannete täitmine toob kaasa nakatumisohu (ohustatute nimekiri allpool), on hea, kui saate pidada nn vaktsineerimisgraafikut. Vaktsineerimiste määramise aluseks on töökeskkonna riskianalüüs ja töötervishoiuarsti ettepanek. Arvestage, et lisaks riskirühma kuuluvatele töötajatele laieneb tööandja kohustus tasuta vaktsineerimiseks ka õppepraktika ning välismissioonide korral. Töötajale on vaktsineerimine vabatahtlik. Vaktsineerimisgraafiku alusel saab töökeskkonna spetsialist jälgida, et vajalikud süstid saaksid õigel ajal tehtud.
  • Varustage töökoha esmaabikapid desinfitseerimisvahendite ja repellentidega (putukate tõrjevahendid), samuti võiks esmaabikapis olla vahendid puugi eemaldamiseks (puugitangid, -pintsetid vms).
  • Pakkuge võimalust arstlikuks kontrolliks juhul, kui töötaja sai töökohustuste täitmisel puugilt hammustada.
  • Korraldage vaktsineerimine töökohal. Lisaks otseselt ohustatud töötajatele pakkuge võimaluse korral (või omaosaluse abil) vaktsineerimist ka teistele.

Vaktsineerimisel on kaks põhilist skeemi: n.ö. tavaline ja kiire. Mõlema skeemi puhul on vaja kolme vaktsiinidoosi, erinevus on perioodide pikkuses süstide vahel.

  • Tavalise vaktsineerimisskeemi puhul on esimese ja teise doosi vahe 1-3 kuud ning teise ja kolmanda doosi vahe 9-12 kuud. Järgmine kordusvaktsiin tehakse 3 aasta pärast ning sellele järgnevad re-vaktsineerimised iga 5 aasta järel (v.a. üle 60 aasta vanused inimesed, kes peavad tegema re-vaktsineerimist iga 3 aasta järel). Pärast teist doosi toimib vaktsiin juba päris hästi, ehk kui tahta järgmiseks hooajaks valmis olla, siis tasub esimene süst teha hiljemalt veebruaris. Parem on aga aasta varem ehk eelneval hooajal.
  • Kiiret vaktsineerimist tehakse tavaliselt vahetult enne hooaega. Lisandub täiendav doos. Dooside vaheline aeg on lühem: esimese ja teise doosi vahele jääb 1 nädal, teise ja kolmanda vahele 3 nädalat. Seejärel tehakse aasta pärast neljas süst. Korduv vaktsineerimine toimub samuti 5 aasta pärast nagu ka järgmised re-vaktsineerimised (erandiks taas üle 60-aastased inimesed, neil on mõlemad 3 aasta pärast).

Mida saab teha igaüks ise?

Puuke esineb kõikjal looduses ja seetõttu ei ole ettevaatus kunagi liiast. Puugihammustuse vältimiseks pea silmas kolme aspekti:

  1. KOHT: Võimalusel väldi kõrgema taimestikuga kohti (põõsastikud, metsa- ja põlluäärsed kõrgemate taimedega alad, niitmata muru jms)
  2. RIIETUS: Vali looduses liikumiseks sobiv, võimalikult kinnine riietus – võimalusel heledast liibuvast kangast, pikemate säärte ja varrukatega. Saapad peaksid olema kõrgema sääreosaga, pane püksid sokkide sisse, kanna kaela- ja peakatteid.
  3. VAATLUS: Pärast looduses käimist vaata end ja ka kaaslasi hoolikalt üle. Kui oled viibinud nn „puugikohtades“, mine kindlasti duši alla ja kammi juuksed läbi. Kuna puuk liigub nahal üsna märkamatult, vaata pärast seda ennast veel kord üle. Kui märkad endal ronivat puuki, eemalda ta riietelt/kehalt.

Mida teha pärast hammustust:

  • Kui puuk on juba hammustanud, ära suru puugi keha. Ära vala talle peale piiritust, õli ega seepi. Puugi eemaldamiseks sobivad peenikeste otstega pintsetid või tangid. Apteekides on saadaval spetsiaalsed puugi eemaldamise vahendid, aga asja ajab ära ka tavaline pikem niit.
  • Puugi eemaldamiseks tuleb temast haarata võimalikult naha ja hammustuskoha lähedalt. Eemalda puuk kas lihtsalt tõmmates või vastupäeva pöörates. Seda tehes pea kindlasti meeles, et puugi keha ei tohi seejuures suruda!
  • Ära hõõru, pigista, kriimusta ega ime hammustuskohta.
  • Pärast hammustust võid hammustuskohta töötle nahka desinfitseerimislahusega.
  • Pea meeles, et mida varem märkad kinnitunud puuki ja ta eemaldad, seda parem. Kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised.

Pöördu arsti poole, kui:

  • enesetunne halveneb, tunned nõrkust, oled valgusetundlik ja/või on tekkinud palavik, pea-, selja -või lihasvalu,
  • hammustuskoht punetab, on paistes ja /või on tekkinud laienev punetav laik,
  • sul on pärast puugihammustust ilmnenud muud tervisehäired.

Kes kuuluvad riskirühma?

Inimesed, kelle igapäevane töö- või igapäevaelu on seotud õues viibimisega:

  • nt. metsa- ja põllutöötajad, postiljonid, veokijuhid, politseinikud, päästjad, sõjaväelased, tervishoiutöötajad jpt
  • ohualade piirkondades elavad inimesed
  • matkajad (sh automatkajad, kes teevad tee ääres puhkepause)
  • seenelised ja marjulised, jahimehed
  • pered, kes käivad tihti looduses
  • sportlased, kes treenivad metsas või mujal hooldamata radadel
  • koeraomanikud, kes jalutavad lemmikutega hooldamata pargi- või metsaradadel
  • looduseuurijad, kelle uurimistöö nõuab näiteks proovide võtmist, taimede korjamist või metsloomade jälgimist loodustingimustes
  • loodusfotograafid

Lisalugemist:

 

Veebruar TAI tervisekalendris. Soovitusi viirushaiguste perioodiks

  • 15 Veebruar 2018

Veebruar on TAI tervisekalendris tasakaalustatud toitumise kuu. Tasakaalustatud toitumise võimalustest tööl loe lähemalt terviseinfo.ee blogist.

Jaanuar ja veebruar toovad endaga tihti ka kaasa töölt kõrvalejäämisi viirushaiguste tõttu. Oluline osa immuunsüsteemi tugevdamisel ja haiguste ennetamisel on tasakaalustatud ja mitmekesisel toiduvalikul, sh D- vitamiini tarvitamisel, nakkusohu vähendamisel tööruumides ja piisaval värskes õhus liikumisel. 

Rahvasuus nimetatakse nohu, köha ja vahel ka palavikuga kulgevat haigestumist külmetushaiguseks. Meedikute sõnul pole haiguse põhjuseks külmetamine, vaid erinevad viirused, mis nina ja kurgu limaskesta ehk ülemisi hingamisteid kimbutavad. Tuntud ja sagedamini tüsistusi põhjustav viirushaigus on gripp. Tüsistused ohustavad eeskätt nõrgema immuunsusega inimesi — väikelapsi, eakaid, diabeeti vm kroonilisi haiguseid põdevaid inimesi.

Mida saab viirushaiguste vältimiseks teha tööandja?

  • Külmetushaiguse sümptomid ei teki kohe, vaid haigus kujuneb tavaliselt välja 12 tunni kuni kahe päeva möödumisel nakatumisest. Nakkuse võib saada ka pealtnäha tervelt inimeselt, seetõttu oleks haiguste peiteperioodil õige ruume võimalikult sageli ja hoolikalt tuulutada.
  • Lisaks võimalusele vee ja seebiga käsi pesta kaaluge vajadusel spetsiifiliste, apteegis müügil olevate alkoholi sisaldavate kätepuhastusvahendite soetamist. Nii on võimalik haigestumise riski oluliselt vähendada.
  • Pakkuge võimalusel viirushaiguste perioodil töötajaile c-vitamiini rikkaid köögi- ja puuvilju, miks mitte ka ingverit või mett. C-vitamiini preparaatidest ei pruugi külmetushaiguste ennetamisel ja leevendamisel abi olla, küll aga piisavast D-vitamiini tarvitamisest. Teavitage sellest töötajaid.
  • Ehkki enamiku külmetushaiguste vastu ei ole võimalik vaktsineerida, saab vaktsineerimisega end kaitsta gripi vastu, mis on üks sagedasem tüsistusi põhjustav külmetushaigus. Kaaluge võimalusel töötajate tasuta või soodustingimustel vaktsineerimisvõimaluse pakkumist.
  • Haiguspuhangute leevendamisele ja haigestumiste riski vähendamisele töökohal aitab kaasa paindliku töögraafiku võimaldamine töötajaile, et vähendada haigete inimestega kokku puutumist. Viirushaigustesse haigestunud inimesed on teistele kõige nakkusohtlikumad just haiguse alguses.

Mida saab teha igaüks ise?

  • Haiguste perioodil on oluline palju värskes õhus viibida, liikuda ja sportida ning ka tööruume korralikult tuulutada.
  • Viirushaigustesse haigestumise riski saab vähendada, kui päevas mitu korda hoolikalt käsi pesta. Käsi tuleb pesta vee ja seebiga, hõõrudes neid vastastikku poole minuti jooksul. Käed tuleb hoolikalt kuivatada, kasutades võimalusel ühekordset käterätti. Kui vähegi võimalik, tuleks käsi pesta iga kord pärast nina nuuskamist ja köhimist. Kui on vahetult kokku puututud köhiva ja nohuse inimesega, kuid pole võimalik kohe käsi pesta, tuleks vältida kätega silmade, nina ja suu puudutamist kuni kätepesuni.
  • Viirushaiguste riski saab vähendada D-vitamiini piisava tarvitamisega. Meie kliimavööndis on talveperioodil päikesevalgust vähe ja seega tuleks D-vitamiini kindlasti lisaks võtta. Toiduainetest sisaldavad D-vitamiini nt kuumtöödeldud rasvane kala (räim, lõhe), keedetud muna, maks, D3 vitamiiniga rikastatud piim, piimatooted jm rikastatud toidud (nt toiduõlid, leib, sojatooted). Eestis on täiskasvanutele soovitatav piisav kogus D-vitamiini 10 µg päevas.
  • Sööge piisavalt köögi- ja puuvilju.
  • Viirushaigustesse haigestumist võib vähendada probiootikumide tarvitamine, samuti küüslaugu söömine, mis lisaks ennetamisele leevendab haigust. Küüslauku võiks kasutada mõõdukates kogustes toidu sees, toores küüslauk võib seedetrakti limaskesta ärritada.

Allikad:
- Uuendatud Eesti toitumis- ja liikumissoovitused
- Terviseameti juhised gripiga toimetulekuks

 

Lastehoid töökohal

  • 29 November 2017

Suur osa tööinimestest on ka pereinimesed, kel kodus kasvamas laps või mitu. Hea pere- ja tööelu tasakaal on aastast aastasse olulisem ka üha enamate tööandjate jaoks.

Tööandjate jaoks on heaks viisiks töötajate toetamisel ja vanemluse väärtustamisel nii võimalus(t)e loomine laste (ühekordseks) kaasa võtmiseks tööle, kui püsiva lapsehoiu korraldamine.

Sestap pööramegi aasta viimasel kuul tähelepanu küsimustele, millega lapsevanemad ja tööandjad töökohal laste päeva sisustades kokku puutuvad. Teemat vaeb ka detsembrikuine Terviseinfo blogi, kus tutvustame lähemalt Tallinna Ülikooli lastetuba ning Swedbanki väikelaste hoiu teenust.

Kuidas saab tööandja toetada lastega töötajaid?

  • lapsedtoolVäärtustage vanemlust. Võimalusel korraldage „Lapsed tööle“ päevi. Sarnaseid üritusi teevad regulaarselt mitmed Eesti tööandjad. Näiteks Rimi kutsub kontoritöötajad koos lastega kontorisse iga aasta oktoobri lõpus. Üleskutset jagatakse mõni nädal ette läbi ühise kirja, infoekraani ja spetsiaalse plakati. Lastepäevast võivad osa võtta kõikide kontoritöötajate lapsed vanuses kuni 18 eluaastat. Peamised tegevused on korraldatud algkooli/põhikooli vanuses lastele: tutvutakse vanemate töökohaga, kutsutud on esineja(d), toimuvad võistlused, töötoad ja etendus, päeva lõpus ühine tordisöömine ja diplomite jagamine. Tavaliselt võtab sündmusest osa ligi 100 last. Kaupluste töötajate vähekindlustatud ja paljulapseliste perede lastele korraldab Rimi iga-aastaseid nädalasi suvelaagreid Eesti eri piirkondades.
  • Hinnake aega. Seadke koosolekutele alati kindlad ajalised raamid. Mitmed hoolivad tööandjad on kehtestanud korra, et koosolekud ei alga kunagi varem kui kell 9.30 ega lõppe hiljem kui kell 16.30. See lihtne muudatus ei nõua kulukaid ümberkorraldusi ja leevendab oluliselt vanemate muresid laste päevahoiu korraldamisel.
  • Tehke tööplaanid nii palju varem valmis, et need ei tuleks ebameeldiva ja ootamatu üllatusena. Vältige olukordasid, kus töötajalt tuleb hiliste tundideni töötamist paluda sõna otseses mõttes viimasel minutil. Mitmeid sarnaseid situatsioone on võimalik ette näha ja varem kokku leppida.
  • Investeerige mitmekesist suhtlust võimaldavasse tehnoloogiasse. Suurem paindlikkus töö tegemise ajas ja kohas on võimalik, kui üksteise töödest ja kohtumistest on näiteks Outlooki kalendri abil parem ülevaade. Samuti on abiks heatahtlik suhtumine väikestesse ajalistesse ümberkorraldustesse, kui see peaks vajalik olema.
  • Kui töötajate seas on palju väikelaste vanemaid ja töö nõuab väga kiiret ümberorienteerumist või ka näiteks väljasõite, on hea mõte sõlmida koostööleping läheduses asuva lastehoiuga. Nii pakub nt Birminghami Naistehaigla eriolukordade puhul oma töötajate lastele hoiuvõimalust, andes sellest lastehoiule kaks tundi ette teada. Selline kriisiolukordade tarbeks välja töötatud süsteem on vanematele suureks toeks.
  • Kui töötajate hulgas on palju lapsevanemaid ja vajadus aeg-ajalt laps tööle kaasa võtta ilmne, on mõistlik alustada sellest, et arutada koos töötajatega läbi kõik aspektid, mis lapse tööle kaasa võtmisega kaasnevad. Kõik töörahu tagavad reeglid on tähtis eelnevalt koos läbi mõelda ja kokku leppida nii, et see ei hakkaks kaastöötajaid ega töötegemist segama. Ehk on töökohal olemas sobivaid eraldi ruume, mida vanem koos oma lapsega kasutada saaks. Kui seda võimalust pole, tuleks kindlasti austada kaastöötajate vajadusi ja järgida üheskoos kokku lepitud põhimõtteid.
  • Kui eraldi lastetoa rajamine on vajalik ja jõukohane, tuleb mõelda ka selle sisustusele. Lastetuba koos vajaliku inventariga on pikemas perspektiivis väike investeering võrrelduna sellega, kui palju lisaväärtust see annab töötaja motivatsioonile, organisatsiooni kultuurile ja ettevõtte tulemustele tervikuna. Lastetuba kasutavate laste vanusepiiride teadmine võimaldab arvestada nende arenguliste vajadustega ning valida sobivad ja eakohased mänguvahendid. Üle tuleb vaadata täiskasvanute juuresoleku võimalused. Kui vanema juuresolek on vajalik, peaks vanemal olema lastenurgas võimalik ka tööd teha.
  • Mitmed Eesti organisatsioonid on leidnud nutika võimaluse koostööks kõrgkoolide hariduserialade tudengitega. Pedagoogilise või sotsiaalse suunaga erialade üliõpilased saavad ühelt poolt võimaluse praktikaks ja ainepunktide kogumiseks, teisalt on tööandjatel lastehoiu korraldamine lihtsam. Koostöö ei pruugi seisneda vaid päevahoiu korraldamises, tudengite abil saaks ettevõttes korraldada ka näiteks lastepäevasid või -pidusid.

lapsedtool2Peresõbralikkust on meil märgatud ja tunnustatud juba eelmise kümnendi algusest. Väljaannete Äripäev ning Pere ja Kodu eestvedamisel 2001. aastal ellu kutsutud pere- ja töötajasõbralike ettevõtete konkurss on tõestanud oma elujõulisust ja seda toetab tänaseks ka Sotsiaalministeerium. Vanemlust ja peresõbralikkust tuuakse mitmel puhul esile ka peresõbaliku tööandja märgise kandideerimistingimustes, mille kohta saab lähemalt lugeda siit.

Allikad:
• Matthew Jenkin. Babies at work: will onsite childcare become standard in offices? The Guardian, 13. jaanuar 2016
• Julia Beck. How Some Companies Are Making Child Care Less Stressful for Their Employees Harvard Business Review, 14. aprill 2017 

 

 

Vähi varajane avastamine aitab kaasa tervenemisele

  • 03 Jaanuar 2018

Igal aastal diagnoositakse Eestis vähk enam kui 8000 inimesel. Neist veidi enam kui 3000 on tööealised (15-64 aastased). Surma põhjuste registri andmetel registreeriti 2015. aastal tööealistel 966 vähisurma, mis moodustas rohkem kui veerandi kõigist surmadest selles vanusrühmas. 

Kuna vähi areng on pikaajaline protsess, on kasvaja varajase diagnoosimise ja õigeaegse raviga võimalik suurendada nende inimeste hulka, kes tervenevad. Näiteks emakakaelavähi vähieelne seisund võib kesta üle 10 aasta.

Emakakaelavähi sõeluuringus kasutatava PAP-testi abil on võimalik tuvastada vähieelseid seisundeid, mille õigeaegse ravi korral vähki ei tekigi. Emakakaelavähi sõeluuringutele kutsutakse 30–55-aastaseid naisi iga viie aasta järel ning ravikindlustust omavatele inimestele on uuring tasuta. 2018. aastal on sõeluuringule oodatud 1963, 1968, 1973, 1978, 1983 ja 1988 sündinud naised.

Rinnavähi sõeluuringusse oodatakse alates 2018. aastast naisi senisest laiemas vanusevahemikus. Lisaks 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966 ja 1968 sündinud naistele on oodatud ka 68- ja 69-aastased naised vastavate sünniaastatega 1949 ja 1950. Kokku kuulub rinnavähi sõeluuringusse üheksa vanuserühma, edasi saad täpsemalt lugeda Haigekassa kodulehelt siit.

Nimelised kutsed saadetakse aasta jooksul mõlema sõeluuringu sihtrühma naistele postiga rahvastikuregistris www.eesti.ee märgitud aadressile, samuti kuvatakse kutsed sihtrühma naistele e-tervise patsiendiportaalis. Kuid sõeluuringutes osalemiseks ei pea ootama kutset, uuringule võib registreeruda ka ilma selleta – oluline on, et olete kutsutavate sihtrühmas. Uuringule minnes peab kaasa võtma isikut tõendava dokumendi.

Jämesoolevähi sõeluuringusse on oodatud 60–69 aastased ravikindlustustatud mehed ja naised iga kahe aasta tagant. 2018. aastal on oodatud 1954, 1956 ja 1958 sündinud ravikindlustatud mehed ja naised. Kutse saadetakse perearsti nimel rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel, ning kuvatakse samuti e-tervise patsiendiportaalis.

Mida saab teha tööandja?

Koostöös kohalike tervishoiuteenuste osutajatega on võimalik korraldada uuringuid vähi varajaseks avastamiseks ka töökohal.

Ida-Tallinna Keskhaigla kogemusest uuringute korraldamisel koostöös tööandjatega saab lähemalt lugeda terviseinfo.ee varasemast blogipostitusest siit.

Tööandja saab töötajaid sellest võimalusest varakult täiendavalt teavitada ja korraldada mõne tööpäeva sellisel moel, et maksimaalselt paljud huvilised saaksid uuringus osaleda.

Häid partnereid võid leida nt Eesti Haigekassa kodulehelt, kus on kirjas kõigi sõeluuringuid teostavate tervishoiuasutuste kontaktandmed.

Koostöös kohalike tervishoiuteenuste osutajatega on võimalik korraldada uuringuid vähi varajaseks avastamiseks ka töökohal.

Mida saab teha igaüks ise?

Vähki haigestumise riski saad oluliselt vähendada, kui:

  • loobud tubaka tarvitamisest ja väldi passiivset suitsetamist
  • piirad alkoholi tarvitamist
  • väldid ülemäärast päevitamist
  • toitud tasakaalustatult ja liigud piisavalt, et säilitada normaalne kehakaal
  • vaktsineerid end viirusinfektsioonide vastu, mis suurendavad vähiriski (vt täpsemalt siit)

Hooli oma tervisest!

Kõik, kes saavad kutse sõeluuringule, peaksid selles kindlasti osalema.
Kui kuulud sihtrühma ja sul on kehtiv tervisekindlustus, siis võid ennast uuringule registreerida ka ilma vastava kutseta.

Oluline on enda tervises toimuvate muutuste jälgimine ja õigeaegne arsti poole pöördumine.
Kui perekonnas või suguvõsas on varasemalt esinenud pahaloomulisi kasvajaid, siis on neil inimestel soovitav regulaarselt ennetavaid kontrolle teha. Lisainfot leiab http://kasvaja.net/, http://cancer.ee/


Lisalugemist:

 

Töökoha tervisedenduse seminarid

  • 24 November 2017

Tervise Arengu Instituut korraldab tööandjatele ja töötajatele töökoha tervisedenduse seminare. 2017. aasta sügisel toimus kaks seminari, mille ettekannetega saate tutvuda sellel leheküljel.

Tervist edendavate töökohtade võrgustiku seminar, 17.10.2017 

Tervist edendavate töökohtade võrgustiku seminar, 09.11.2017

 

Veel uudiseid ...