Tervise edendamine / Töökohal

Töökohal

Alternatiivsed tubakatooted

  • 20 Aprill 2017

Tubakatoodete tarvitamine pole tänasel päeval pelgalt sigarettide ja sigarite suitsetamine, vaid suur heterogeenne tegevuste grupp. Tavasigarettide ja sigarite kõrvale on küllalt lühikese ajaperioodi jooksul lisandunud rohkesti uusi võimalusi: suitsuvabad tubakatooted (näiteks huuletubakas või närimistubakas), tubakatoodetega sarnaselt kasutatavad tooted (näiteks e-sigaret), tubakatooteid imiteerivad tooted (näiteks herbaalsigaretid) ja muud tubakatooted (näiteks vesipiip). 

Mitte ükski neist toodetest ei ole tervisele ohutu ega inimesele vajalik. Et ka Eesti töötajate seas ja töökohtadel on sigaretisuitsetajate kõrvale kerkinud huuletubaka ja e-sigareti tarvitajad, pühendame maikuu tervisekalendri sellele teemale. 

huuletubakasHuuletubakas (rootsi k snus) on niisutatud ja auruga töödeldud pulbertubakas. See lahtine niiske pulber kas vormitakse näppude vahel kuulikeseks või on ta juba pakendatud teekotikesega sarnanevasse ümbrisesse. Huuletubaka kuulike või kotike asetatakse ülahuule ja igeme vahele imenduma ning hoitakse seal närimata mõnest minutist kuni mitme tunnini. Kestva kontakti tõttu moodustub süljest ja tubaka segust nn tubakamahl, mis kas sülitatakse välja, hoitakse suus või neelatakse alla. Huuletubaka tarvitamine on Eestis enim levinud noorte meeste seas. Huuletubakat tarvitab igapäevaselt 4,8% noormeestest vanuserühmas 16-24. Vanuserühmas 25-34 on igapäevaseid huuletubakat tarvitavaid mehi juba veidi vähem, alla 2%1.

Huuletubaka tarvitamine tekitab igemehaigusi ja -põletikke, hammaste lagunemist ning tõstab teist tüüpi diabeedi, vähi, südameataki ja insuldi riski. 

esigaretE-sigaret on elektrooniline seade, mille kapslis sisalduv keemiline segu aurustub ja liigub kasutaja hingamisteedesse. Segud võivad olla nii nikotiiniga kui ilma, kasutada saab erineva maitsega e-vedelikke. Ka seadme välimus võib olla väga erinev. Sarnaselt huuletubaka tarvitamisele on e-sigareti suitsetamine Eestis enim levinud noorte seas. Igapäevased e-sigareti suitsetajad on vanuserühmas 16-24 4,8 % noormeestest. Neidude seas on samas vanuserühmas e-sigareti igapäevasuitsetajaid 1,1%. Seaduse järgi on e-sigarettide omamine, müük ja tarvitamine alaealiste seas keelatud.

E-sigareti tarvitamine on tervistkahjustav. E-sigaretist sisse hingatav ainete segu ja toime organismile võib sõltuvalt seadmest ja vedelikust olla väga erinev. 

Muudest alternatiivsetest tubakatoodedest leiad lisainfot siit.

Mida saab teha töökohal?

Tubakatarvitamine on õpitud tava. Nii tuleb ka tubakast ning selle alternatiivtoodetest loobumist õppida ja teadlikult ette valmistada. Ettevõttel tasub kaaluda, kas kehtivates regulatsioonides esineb nn halle alasid, kus ei toodete tarvitajad ega kõrvalseisjad ei tea selgelt oma õigusi ja kohustusi.  

Kuidas alustada:

  • Lisage organisatsiooni  sisekorda (või muusse tubakatarbimist reguleerivasse dokumenti)  punktid suitsuvabade tubakatoodete ning e-sigarettide tarvitamise  kohta. 
  • Täiendage suitsuvabade alade märgistust.
  • Juhtige töötervishoiukontrolli raames töötajate tähelepanu ka alternatiivsete tubakatoodete tarvitamisele. 
  • Muutke tubakasuitsusaaste- ja alternatiivsete tubakatoodete vabaks organisatsiooni ametiautod ja territoorium. See kaitseb kõiki passiivse suitsetamise eest. 
  • Et e-sigareti tarvitajad (nn „veipijad“)  vastandavad sageli end suitsetajatele (eriti seetõttu, et nende seas on ka suitsetamisest loobujaid), tasub tubakavaba töökoha kujundamisel e-sigareti tarvitamise regulatsioonid eraldi välja tuua. E-sigarettide tarvitamine tubakast loobumiseks võiks olla ajaliselt piiratud ning ei tohiks kaasa tuua lisaõigusi (nagu tarvitamine siseruumides). Territooriumil asuv e-sigareti  suitsetamise ala võiks võimalusel olla tavasuitsetajate omast eraldi. 

Mida saab igaüks ise teha? 

  • Tee juhtkonnale ettepanek, et ka suitsuvabade tubakatoodete ja „tubakavabade suitsetamistoodete“ tarvitamine oleks selgelt reguleeritud.
  • Räägi kolleegidega, et nad ei tarvitaks e-sigareti siseruumides-autodes ega huuletubakat olukordades, kus see ei ole kohane (koosolekutel, kõrgete hügieeninõuetega kohas vms). 
  • Toeta kolleege, kes on otsustanud oma sõltuvusest loobuda. Aita neil leida  teavet tubakast loobumise nõustamiskabinettide kohta  (http://www.tubakainfo.ee/kontakt/).
  • Kui alternatiivsete tubakatoodete kohta levivad vääruskumused, jaga delikaatselt täpsemat infot. 
  • Austa igaühe õigust oma otsustele, kuid nõua töökoha reeglite täitmist. 

Lisalugemist:

http://www.tubakainfo.ee/ (eesti ja vene keeles)

http://www2.cipd.co.uk/pm/peoplemanagement/b/weblog/archive/2014/10/21/banning-e-cigarettes-in-the-workplace.aspx  

http://www.tobaccofreemaine.org/channels/workplaces/how_to_create_a_workplace_policy.php  

https://www.cancer.org/healthy/stay-away-from-tobacco/smoke-free-communities/create-smoke-free-workplace/smoking-in-the-workplace-a-model-policy.html  

___________

1 TAI; TKU 2016

Fotod: tubakainfo.ee

 

Aprill: Liikumine: luu- ja liigeskonna säästmine

  • 05 Aprill 2017

Hiljuti avaldatud täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu kohaselt on võrreldes 2014. aastaga tunduvalt kasvanud tervisespordiga tegelevate inimeste arv. Siiski ei tegele tervisespordiga üldse 32 protsenti meestest ja 26 protsenti naistest, kes seda tervise tõttu teha saaksid.

Täiskasvanul, kelle tervis on korras, peaks kehaline aktiivsus nädalas kestma mõõdukal koormusel vähemalt 2,5-5 tundi või intensiivsel koormusel 1-2,5 tundi. Juba pool tundi igapäevast kõndi annaks lõviosa kehalise koormuse positiivsest toimest. Kuidas seda teha luu- ja liigeskonda säästvalt?

Arvestage koormuse valikul oma jõu, oskuste ja vastupidavusega

Paljude tugi-liikumisaparaadi vigastuste eelsoodumuseks on ebaõige rüht, ka halb koordinatsioon. Samuti võib vigastusi põhjustada vale sporditehnika või ebapiisav ettevalmistus. On teada, et vanuse kasvades suureneb spordivigastuste esinemise sagedus.
Treenida tuleb ettevaatlikult, kasutades õiget treenimistehnikat ning arvestama peab oma füüsilise vormiga. Keha ei tohi liiga palju korraga koormata ning väga vajalik on kehale pärast igat treeningut puhkust anda.

Mõelge oma keha säästmisele – liikuda ja treenida kindlasti tuleb, kuid vale ja liiga intensiivse treeningu korral on oht ennast vigastada või üle treenida suur.

Ärge treenige väsinuna, vältige ülekoormust

Liiga suur ja väga kaua kestnud koormus teatud kehapiirkondades põhjustab mikrotraumade kuhjumist. Enamasti ületreenituse või rutiinse füüsilise töö tagajärjel tekivad luu- ja kõhrkoes, samuti pehmetes kudedes ülekoormusvigastused. Mikrotraumad toovad kaasa valu- ja väsimustunde, liikumispiirangud.

Lihaste väsides nende löögipehmendusvõime nõrgeneb, kaasneva põrutuskoormuse jagunemine muutub ning selle mõju luudele suureneb. Lihaste väsimine suurendab luudele avaldatavat koormust ning see võib jällegi omakorda soodustada luude ja pehmete kudede ülekoormuskahjustusi. Seetõttu lubage endale regulaarselt ka puhkust.

Treenimine peale pikemat pausi või suure koormuse järel

Suure koormuse järel, pärast pikemat pausi uuesti harjutama hakates või lihtsalt harjumatusest võib tekkida lihasevalu (müalgia) või ebamugavuse tunne. Tavaliselt juhtub see 24-72 tundi pärast treeningut ning taandub peale teist või kolmandat päeva. Samuti toob ekstsentriline lihastöö režiim (nt mäest alla jooksud, trepijooksud) kaasa pisikeste mikrorebendite tekke lihaskiududes. Kaasnevad lihaskangus, jõu kadu, valu liigutustel ja liigustuste ulatuse vähenemine.

Nende ennetamiseks peaks alati enne ja pärast treeningut tegema korraliku 5-10-minutilise soojenduse ning pärast trenni end kindlasti ka venitama. Jõuharjutuste puhul peaks koormus olema väiksem ja enamate kordustega.

Ebamugavustunnet ja valuaistinguid aitavad leevendada massaaž (kui valu enam pole), külm kompress ja puhkus. Samuti aitab kerge aeroobne treening, mis suurendab verevoolu kahjustunud piirkonda ja aitab kaasa kiiremale paranemisele.

Söömine-joomine ning treening

Pärast sööki tuleb puhata vähemalt üks tund, et mitte täis kõhuga oma südant üle koormata. Ohuks südamele on ka vedelikupuudus koormusel. Seetõttu peaks koormuse eel, ajal ja järgselt jooma mõõdukas koguses vett.

Koormus tuleb katkestada kohe, kui tunnete valu südame piirkonnas, rütmihäireid või järsku nõrkustunnet. Kui soovite oma koormusi muuta, on õige konsulteerida arstiga, sest mõned ravimid mõjustavad koormustaluvust väga oluliselt.

Valige liikumiseks õiged jalatsid ja riietus

Vanad ja kulunud spordijalanõud soodustavad vigastuse teket. Jooksmisel ja hüppamisel saavad jalad korduvaid põrutusi ja halva kvaliteediga jalatsid võimendavad kahju veelgi. Liiga suur ja pikaajaline surve kanna piirkonnale kahjustab naha all paiknevat padjandit, mis pikkamööda õheneb, ei toimi enam piisava puhvrina ja muutub valu suhtes tundliku(ma)ks.
Ebasoovitavaid tagajärgi toovad kaasa ka pikaajaline treenimine kõval pinnasel või vähese amortisatsiooniga spordiväljakul. Ebasobiv riietus vähendab tunduvalt liikumise mugavust ja võib olla takistavaks vabadele liigutustele.

Kuidas on üles ehitatud säästev treening?

Korralik ja ühtlasi kasu toov treening koosneb kolmest põhiosast:

  • ettevalmistav lihaste soojendamine
  • põhitreening
  • treeningu lõpetamine - pulsi taastamine ja lihaste venitamine

Ettevalmistamata treeningul on suurem risk saada vigastusi.

Põhitreeningul ei tohi valida liiga suurt treeningkoormust. Pigem alustada vaiksemalt ning kui enesetunne ja kogemus ütleb, et koormust on vähe, saab seda ka keset treeningut tõsta. Nõrk lihasvalu pärast treeninguid on normaalne ja isegi soovitatav, siis on näha, et treening on läinud õigesti. Nõrka valu võidakse tunda ka siis, kui treeningu viimane etapp ehk lihaste venitamine on ära jäänud. Tugev valu näitab, et keha on üle treenitud ning treeningust taastumine venib pikemaks.

Treeningu lõpetamist ehk venitamist ja pulsi taastamist ei tohiks kunagi ära unustada. Sellest oleneb taastumine järgmiseks treeninguks ning keha üldine heaolu.

Mida saab liikumisaktiivsuse suurendamiseks teha töökohal?

  • Mitmed liikumisaktiivsust suurendavad tegevused on üsna lihtsad ega nõua suuri kulutusi.
  • Looge võimalusi töö- ja puhkeaja vaheldumiseks, korraldades ja/või võimaldades võimlemis- ja venituspause.
  • Paigutage olulised töövahendid või muud seadmed (veeautomaadid, kontoritehnika jms) nõnda, et inimesed peaksid nendeni jõudmiseks veidi kõndima.
  • Kavandage hoonetesse erineva pikkuse ja raskusastmega liikumisradasid ja/või ruume, mida soovi korral saate mitmekesistada erinevate treeningvahenditega, sh ka lihtsate treeningõpetuste ja –kavadega.
  • Soodustage rattaga tööl käimist ning looge turvalise parkimise võimalused.
  • Võimaldage töötajatele lõunapausi ajal liikumisega tegelemist. Muutke puhkeaeg veidi pikemaks, et soovijad saaksid teha einestamisele lisaks ka väikese jalutuskäigu, minitreeningu vms. Siinkohal saavad teile abiks olla kohalikud spordiklubid ja treenerid.
  • Võtke osa kogukonnas ja kaugemal toimuvatest liikumiskampaaniatest ja rahvaspordisündmustest, jagades nende kohta aegsasti infot.


Lisalugemist

R. Jalak, P.Lusmägi. Liikumise ja spordi ABC II. Menu Kirjastus, 2014
Spordivigastuste andmebaas.
Prof Margus Viigimaa artikkel "Liikumine on elu ja südametervise alus!"

 

Veebruar: vähem magusat töökohal

  • 03 Märts 2017

Nädala soovituslikke toidukoguseid illustreeriv toidupüramiid on küllap suurele osale inimestest tuttav ja teada. Püramiidil paiknevad viis põhitoidugruppi (teraviljatooted ja kartul; puu- ja köögiviljad ning marjad; piim ja piimatooted; kala, linnuliha, muna ja liha ning tooted nendest; lisatavad toidurasvad, pähklid, seemned ja õliviljad), mis peaksid moodustama valdava osa söödavast toidust. Soovi korral võib süüa lisaks midagi suhkru ja maiustuste ning magusate ja soolaste näkside grupist püramiidi tipus.

Toitumisteadlaste ühine seisukoht on, et tippu kuuluvaid toite - maiustusi, komme, kooke, magusaid jooke jms, aga ka soolaseid näkse - võiks päevas süüa mitte rohkem kui 4 portsjonit. Portsjon on näiteks umbes 2 teelusikatäit (ca 10 g) suhkrut, mett, moosi, 1 küpsis (10 g), 1 komm või 10 g šokolaadi, ½ väikesest jäätisest (25 g ehk 50 ml), 100 ml karastus- või mahlajooki, 10-15 g kooke-saiakesi.

Hiljuti Tervise Arengu Instituudi poolt läbi viidud rahvastiku toitumise uuringu andmed näitavad, et eesti inimesed on vägagi magusalembesed ja suhkru, maiustuste, magusate ning soolaste näkside tarbimine ületab soovitusliku piiri mõnel puhul mitmekordselt. Nii söövad parimas tööeas inimesed magusaid toite ja näkse keskmiselt 10 portsjonit päevas soovitusliku maksimaalselt nelja portsjoni asemel. Maiustustega kipuvad veidi enam liialdama mehed ja nooremad inimesed. Kõige enam patustatakse pagari- ja kondiitritoodetega, samuti magusate piimatoodete ja karastusjookidega.

Mida saab teha töökohal?

Hea algus magusasöömise vähendamiseks on organisatsiooni koosolekukultuuri värskendamine. 

Kui võõrustate töötajaid või külalisi, eelistage magusatele näksidele võileibu, puu- ja köögiviljalõike, pähkleid, kuivatatud puuvilju-marju või kama maitsestamata jogurti, puuviljade ja marjadega. Joogiks pakkuge vett. Ärge pakkuge magusaid kondiitritooteid, küpsiseid, pitsat ja pirukaid, keeksikesi või komme.

Töötajate ja/või partnerite tänamine ja tunnustamine

Leidke õnnitlemiseks, tänamiseks ja tunnustamiseks kommikarbi või šokolaaditahvli asemele vähem magusaid võimalusi: lilled, puuviljad, tänukaart, kinkekaart vms. Kui tähistate sünnipäevi või õnnestumisi ja pakute toitu, arvestage eespool toodud soovitustega.

Joogivesi peab olema kättesaadav kõikjal töökohal, mitte vaid söögiruumis.

Kokkulepped toitlustajaga

Kui töökohal pakub suupisteid või eineid lepinguline toitlustaja, siis saate lepingu sõlmimisel seada järgmisi tingimusi.

  • Toiduportsjoni suurust ja koostist peab saama valida, arvestades taldrikureegli põhimõtteid.
  • Küpsetiste puhul peab säilima võimalus valida väiksema energia- ja suhkrusisaldusega tooted.
  • Jookide puhul peab säilima võimalus valida lisaks tavapärasele kohvile-teele-kakaole suuremas valikus taimeteesid, aga ka mineraalvett.

Toiduautomaat

Kui teie töökohal on toiduautomaat, analüüsige selle poolt pakutavat. Kas valikusse kuuluvad šokolaadibatoonid, magusad küpsised, kartulikrõpsud, energia- ja karastusjoogid? Kui jah, kas automaadi operaatoriga oleks võimalik läbi rääkida valiku muutmise osas, et pakkuda nende toodete asemel hoopis võileibu, seemneid ja pähkleid, puuvilju? Või näiteks jogurtit ja kuivatatud puuvilju? Kui valikut pole võimalik muuta, kas automaat on siis ikka hädatarvilik?

Töötajate teavitamine

  • Pakkuge infot selle kohta, milliseid tervisele soodsamaid asendusi teha toidusedelis või lemmikretseptides.
  • Pakkuge juhiseid kaasavõetava toidupaki koostamiseks ja vahepalade valimiseks.

Mida saab teha igaüks ise?

Söö alati hommikusööki. Mitmekesine hommikueine annab päevaks mõnusalt energiat ja sul ei teki kiusatust maiustuse järele haaramiseks.
Söö mitmekesiselt. Kui süüa piisavalt teraviljatooteid, puu- ja köögivilju ning marju, saad neist piisavalt süsivesikuid (sh suhkruid) ning lisatavaid suhkruid tegelikult üldse ei vaja. Lisatud suhkrutest saadav energiahulk ei tohiks ületada 10% toiduenergiast.

Tööl süües:

  • Eelista magusatele jookidele vett.
  • Ära jäta söögi valikut viimasele minutile, kui oled näljane. Söö aeglaselt.
  • Loobu magustoidust või vali selleks puuviljasalat või melonilõigud.
  • Lõunapausi ajal on lisaks söömisele hea mõte võimalusel veidi liikuda. Aktiivsus aitab saadud energiat kulutada ja annab reipa enesetunde.
  • Varu näksimiseks vahepalasid. Head valikud on nt värsked puu- või köögiviljad, kuivatatud puuviljad-marjad, pähklid-seemned, magustamata jogurt.

Lisalugemist:

 

 

Mida peaks teadma tuberkuloosist

  • 01 Märts 2017

Tuberkuloos on piisknakkusena õhu teel leviv nakkushaigus. Kui nakkusohtlikku kopsu- või kõrituberkuloosi põdev inimene köhib, aevastab, räägib või laulab, paiskuvad õhku ka tuberkuloosibaktereid sisaldavad osakesed ja samas ruumis viibivad inimesed võivad neid sisse hingates nakatuda. Seega võib tuberkuloosi haigestuda igaüks.

Tuberkuloos ei levi kättpidi tervitades, samu toidunõusid, riideid, muid esemeid või pindu puudutades. Samuti on haiguse edasikandumise oht praktiliselt olematu õues, värske õhu käes.

Ehkki tuberkuloos võib kahjustada kõiki elundeid, on haigusest kõige sagedamini haaratud kopsud. Kahjustuda võivad ka kopsukelme, luud-liigesed, lümfisõlmed, sooled ja neerud. Tuberkuloos ei anna läbipõdemisel immuunsust ja seda võib põdeda korduvalt.

80% haigusjuhtumitest leiab aset Aasias ja Aafrikas. Euroopas registreeriti 2015. aastal üle 300 000 uue tuberkuloosijuhu, Eestis 217 juhtu. 2016. aastal oli meil 188 tuberkuloosijuhtu.

Eestis vaktsineeritakse tuberkuloosi vastu (BCG-vaktsiiniga) terveid vastsündinuid ja see kaitseb lapsi rasketesse tuberkuloosivormidesse haigestumise eest.

Mida saab teha töökohal?

  • Tuberkuloos ei kandu üle kergesti ja mitte kõik nakkusohus viibinud inimesed ei nakatu. Ka ei tähenda nakatumine tingimata veel haigestumist, kuna enamikul juhtudest suudab inimese enda immuunsüsteem tuberkuloosibakterite paljunemist kontrolli all hoida. Üheks peamiseks nakatumist määravaks teguriks on samades kinnistes ruumides viibimise aeg, st et tuberkuloosi ülekandumise võimalus on seda suurem, mida kauem ollakse haigega koos.
    Seetõttu on oluline ruumide regulaarne tuulutamine.
  • Kui töötajate hulgas on neid, kes on elanud või reisinud riikides, kus on kõrgem tuberkuloosi haigestumus, võib see olla üheks riskifaktoriks.
  • Kui töötajatel esineb pikemaaegset köha, paluge neil pöörduda tervisekontrolli.
  • Tööandja peaks soovitama tervisekontrolli pöörduda ka neil inimestel, kes nakkuslikku kopsutuberkuloosi põdeva kolleegiga lähemalt kokku puutusid (töötasid samades ruumides diagnoosimisele eelnenud kolme kuu jooksul arvestuslikult kokku 40 tundi või rohkem). Tuberkuloosikahtluse korral on kontaktsetele uuringud tasuta (vt kuhu pöörduda siit)
  • Teavitage töötajaid tuberkuloosi ennetamise ja diagnoosimise võimalustest Maailma Terviseorganisatsiooni korraldataval tuberkuloosipäeval, mis toimub iga-aastaselt 24. märtsil.

Mida kahtluse puhul ette võtta?

Tuberkuloos algab tavaliselt oluliste vaevusteta. Esineda võib köha, väsimust, öist higistamist ja õhtusi väikesi palavikke. Haigussümptomid sõltuvad sellest, milline elund on tuberkuloosist haaratud.

Kopsutuberkuloosi peamised haigusnähud on üle kolme nädala kestev köha, köhaga kaasnev rögaeritus või veriköha, valud rindkeres. Kaasuda võivad nõrkus, jõuetus, isu- ja kehakaalu langus ning palavik.

Selliste nähtude korral tuleb pöörduda perearsti või kopsuarsti poole, viimase juurde saab tuberkuloosi kahtluse korral minna ka saatekirjata. Kui sümptomid esinevad lähedasel, soovitage tal samuti viivitamatult arsti poole pöörduda ja olge talle toeks.

Ravimtundliku tuberkuloosivormi puhul on ravikuuri pikkuseks 6—9 kuud. Ravi alustatakse alati mitme ravimiga samaaegselt. Ehkki enamasti alustatakse ravi haiglas, võib nakkusohu kadumisel ravi jätkata ambulatoorselt.

Tuberkuloosiravimid on patsientidele tasuta. Kogu ravi vältel jälgib ravimite võtmist tervishoiutöötaja.

Kui ravi jääb pooleli või ravimeid võetakse ebaregulaarselt, võib välja areneda ravimresistentne tuberkuloos. Ravimresistentsete vormide korral kestab ravikuur keerukuse tõttu 1,5—2 aastat, mõnel juhul ka kauem.

Tuberkuloos on enamikul juhtudel ravitav, kui ravi alustatakse õigeaegselt ja ravikuur viiakse lõpule.

Lisalugemist:

 

Jaanuar - HIV

  • 13 Jaanuar 2017

2016. aastal diagnoositi HIV Eestis 229 inimesel. Kõige enam diagnoositi uusi juhte parimas tööeas inimestel ehk vanusrühmas 30-39 (kokku 54 meest ja 32 naist). Suur osa uutest HIV juhtudest on põhjustatud inimeste poolt, kes ei ole oma nakatumisest teadlikud. Samas on nakatumist HIViga võimalik peaaegu 100%-liselt vältida.

Mida saab teha tööandja?

Töötajate teadlikkuse tõstmine on jõukohane ja tänuväärne tegevus nii lühemas kui pikemas perspektiivis. Lühikoolituste või minikampaaniatega saab töötajaid harida võimalikest riskidest ning enese ja oma lähedaste kaitsmisest või sellest, kuidas lähedastega neil teemadel arutleda.

Tutvustage töötajatele testimise võimalusi. Eestis saab HIV-teste teha:

  • HIV nõustamis- ja testimiskabinettides
  • perearstide ja eriarstide juures (günekoloogid, uroloogid, androloogid, dermatoveneroloogid)
  • noorte nõustamiskeskustes (kuni 24-aastastele)

HIV-ga töökaaslased. HIV-ga elavad inimesed Eestis jäävad valdavalt vanusevahemikku 20-40 aastat. Seega on statistiliselt tõenäoline, et igas üle 100 töötajaga Eesti ettevõttes töötab täna vähemalt üks inimene, kes kannab viirust. Tööandjana on sellises olukorras väga oluline anda töötajaile teadmisi HIV-i levikuteede ja enese kaitsmise viiside kohta. Hirmu tekitab enamasti teadmatus ja see võib viia HIV–ga töökaaslase häbimärgistamisele. Kuid andes inimestele tõese info, olete astunud olulise sammu selliste hirmude ära hoidmisele ning hea töökliima säilimisele.

Kui HIV-ga töökaaslane on otsustanud oma seisundit mitte avalikustada, siis on tööandjal oluline seda infot konfidentsiaalsena hoida. Tagage esmaabivahendite kättesaadavus töökohal. Eriline tähelepanu pöörake neile töötajatele, kes puutuvad või võivad kokku puutuda inimese vere ja kehavedelikega. Kindlustage, et esmaabivahendite kapis oleks alati varuks kaitsekindad, -kile ja -huulikuid, et abi osutamine viga saanud kaaslasele oleks võimalikult ohutu. Samuti tuleb varuks hoida piisavas koguses plaastreid, et töötajad saaksid võimalikud lõike- või torkehaavad kohe katta. Vigastuskohtade puhastamiseks kasutatud vatti vms, ei tohi paljaste kätega puutuda, vaid kasutada alati kaitsekindaid. Käte pesemine sooja vee ja seebiga peale vere vm kehavedelikuga kokku puutumist ja kaitsekinnaste kasutamist peaks olema rutiinne harjumus.

Mida peaks igaüks HIV levikuteede ja testimise kohta teadma?

HIV ei levi:

  • töistes ja olmekontaktides, nagu kätlemine, kallistamine, ühiste toidunõude või ühise tualettruumi kasutamine

HIV levib:

  • kaitsmata seksuaalvahekorra ajal
  • otsesel kokkupuutel nakatunud inimese verega

Kuidas ennast nakatumise eest kaitsta?

  • Kõige lihtsam viis kaitsta ennast ja oma partnerit HI-viiruse ning teiste seksuaalsel teel levivate nakkuste eest on kondoomi kasutamine
  • Tasub teada, et mitmetel seksuaalsel teel levivatel infektsioonidel võivad nähtavad haigustunnused üldse puududa ning igati terve väljanägemisega inimene võib olla HIV-i või mõne seksuaalsel teel leviva infektsiooni kandja.
  • Ole vahekorras vaid ühe inimesega, kes on omakorda seksuaalvahekorras ainult sinuga: seksuaalsel teel levivatesse infektsioonidesse ei nakatu need paarid, kellel pole teisi seksuaalpartnereid.
  • Kui su partner süstib uimasteid või tal on mitmeid seksuaalpartnereid, siis on nakatumisoht suurem. Kahtlane lööve, haavandid või eritised partneri suguelunditel on väga selge hoiatus ja ohumärk.
  • Kui satud olukorda, kus puutud kokku teise inimese vere või muude kehavedelikega, arvesta kõiki ohutusabinõusid (vt eespoolt).

Mida teha, kui kahtled?

Inimene ise ei pruugi oma nakatumisest teada, kuna HIV võib organismis elada aastaid, ilma et endast kuidagi märku annaks. Seetõttu ei saa mingite sümptomite alusel või nende puudumisel HIV-i nakatumise võimaluse üle otsustada.

Selleks, et teada saada, kas oled HI-viirusega nakatunud, on vaid üks võimalus - HIV-testimine. Testimise käigus otsitakse verest HIV-i vastaseid antikehi ja/või viiruse enese olemasolu. Nakatumata inimesel selliseid antikehi ei ole3. Viirusevastased antikehad tekivad HIV-nakatunud inimese organismis kogu elu jooksul.

Antikehade kindlakstegemiseks peab nakatumisest olema möödas vähemalt neli kuni kuus nädalat. Seda perioodi nimetatakse aknaperioodiks - inimene on küll nakatunud, kuid test seda veel ei kinnita.

Testimise protseduur on inimese jaoks suhteliselt lihtne. Tavaliselt võetakse verd veenist ja saadetakse proov spetsiaalsesse laborisse. Testi vastuse saab enamasti teada kolme tööpäeva jooksul. Iga esmane positiivne tulemus kontrollitakse täpsema meetodiga üle HIV-nakkuse referentslaboris. Esmane positiivne tulemus võib teatud üksikutel juhtudel osutuda valepositiivseks (näiteks ägeda viirushaiguse põdemise järel või mõne süsteemse haigusega inimesel, või lihtsalt seetõttu, et ükski testsüsteem ei ole kunagi 100% täpne).

Lisaks laboris veenivere uurimisele on HIV-nakkust võimalik kindlaks teha ka sõrmeotsa vereproovist. Seda nimetatakse kiir- ehk ekspresstestiks ja selle puhul saab vastuse teada juba mõne minutiga. Loe lähemalt siit.

Eestis on HIV-i testimine vabatahtlik ja seda võib teha ainult inimese enda nõusolekul. HIV nõustamis- ja testimiskabinettides ning noorte nõustamiskeskustes saab HIV testi teha tasuta ning testi tegemiseks ei ole vaja eelnevalt aega kinni panna.

Testi ennast, kui:

  • oled olnud kaitsmata seksuaalvahekorras
  • sul on olnud mitmeid seksuaalpartnereid või kui oled olnud vahekorras inimesega, kellel on olnud mitmeid seksuaalpartnereid
  • oled kasutanud teiste süstlaid või nõelu
  • oled olnud vahekorras inimesega, kes on teiste süstlaid või nõelu kasutanud
  • sulle on tehtud vereülekanne enne 1989. aastat
  • said tööd tehes viga või puutusid õnnetusolukorras kokku teise inimese verega.

Samuti testi end, kui sul on:

  • põhjuseta suur kaalukaotus
  • pidev väsimus- ja jõuetustunne
  • nädalaid kestev väike palavik
  • nädalaid kestev kõhulahtisus
  • öine higistamine
  • kuiv köha, mis ei ole põhjustatud suitsetamisest, bronhiidist ega kopsupõletikust
  • suurenenud lümfisõlmed kaelal, kaenlaalustes ja/või kubeme piirkonnas

Tungivalt soovitatakse end testida ka inimestel, kes põevad seksuaalsel teel levivaid infektsioone, B- või C-hepatiiti ja/või tuberkuloosi

Lisalugemist:

 

Veel uudiseid ...