Hoia tervist tööl: tubakavaba töökoha kujundamine

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on tubakatarvitamine seotud vähemalt 25 haiguse tekkega ning tubakatarvitamist peetakse maailmas suurimaks surmade põhjustajaks.
Pole ühtegi organit, mida tubakakeemia ei kahjustaks. Tubakasuits ei kahjusta ainult suitsetaja, vaid ka ümbritsevate inimeste tervist. Kui mittesuitsetav inimene viibib kellegi teise tubaka tarvitamise tõttu tubakasuitsuga saastatud keskkonnas, nimetatakse seda passiivseks suitsetamiseks. 

Passiivsel suitsetamisel mängivad rolli nii otseselt suitsetaja väljahingatav mürgine suits, sigareti otsast tulev mürgine tubakakemikaale sisaldav suits kui ka pindadele ladestunud mürgised tubakasuitsust tekkinud keemilised peenosakesed. Neid eraldub näiteks mööblilt ja teistelt pehmetelt pindadelt ning põrandalt. Pelgalt tuulutamisega kahjulike aineid ei kõrvalda ja ohustatud on sama ruumi või auto järgmised kasutajad.

Passiivne suitsetamine tõstab riski haigestuda kopsuhaigustesse, vähki ja südame-veresoonkonnahaigustesse (sealhulgas infarkti ja insulti) ning võib rasedatel kaasa tuua lapse enneaegsuse, loote väärarengu või nurisünnituse. Iga kümnes suitsetamisest tulenevasse haigusesse surija on ise mittesuitsetaja.

Töökohal tubakasuitsus olemine väheneb Eestis aasta-aastalt. Kui 2004. aastal pidi töökohal tubakasuitsuga kokku puutuma 40% inimestest, siis 10 aastat hiljem on vastav näitaja 18% (täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, TAI, 2014). Tubakaga pikalt (üle 5 h päevas) kokkupuutuvate inimeste osakaal on seejuures vähenenud oluliselt kiiremini, kui alla tunni tubakasuitsus olejate osakaal. Passiivse suitsetamise hinnanguline määr ei kajasta aga tõenäoliselt kokkupuudet e-sigareti aurudega, kuna selle ohtlikkust nii aktiivsel kui ka passiivsel suitsetamisel teadvustatakse vähem. Tervisele ohutut passiivse suitsetamise aega pole olemas.

Tubakavaba töökeskkonna loomine ja töötajate toetamine tubakast loobumisel on üks olulisemaid lähtepunkte töötajate tervise ja heaolu toetamisel töökohal. Suitsetamise vähendamisega mitte ainult ei pikene eluiga tervikuna, vaid suureneb ka tervena elatud aastate hulk.

Mida saab igaüks ise teha?

• Tee juhtkonnale ettepanek, et suitsetamiseks ettenähtud alad oleksid korrektselt tähistatud.
• Toeta kolleege, kes on otsustanud loobuda. Vajadusel suuna nad tubakast loobumise nõustamiskabinetti (http://www.tubakainfo.ee/kontakt/).
• Räägi kolleegidega, et nad ei suitsetaks tööruumides ja töökoha territooriumil ega ka ametiautodes. Suitsetamiseks on ette nähtud eraldi alad.
• Kui oled tubaka tarvitaja, kaalu loobumist. Abimaterjale loobumiseks leiad siit: http://www.tubakainfo.ee/loobu-suitsetamisest/.

Olenemata sellest, kui pikk on Sinu suitsetamiskogemus olnud, hakkavad tervisenäitajad pärast suitsetamise lõpetamist küllalt kiiresti taastuma.

Juba 20 minutit peale viimast suitsu hakkab vererõhk ning pulss normaliseeruma. See pidev tunne, et käed ja jalad külmetavad, hakkab kaduma.

• 8 tundi hiljem on hakanud langema südameinfarkti risk ja hapniku sisaldus veres normaliseerunud.
• 1 ööpäeva möödudes on vingugaas kehast väljutatud. Kopsud hakkavad end puhastama rögast ja muudest jääkidest, mis suitsetamisel tekkisid.
• 2 ööpäeva möödudes on nikotiin kehast kadunud. Nüüdsest saad rohkem nautida ka lillelõhna ja hea toidu maitset, sest Sinu haistmis- ja maitsmismeel on paranenud.
• 3 ööpäeva möödudes muutub hingamine kergemaks, sest bronhid laienevad. Ühtlasi on Sul nüüd rohkem energiat ja tunned end elavamana.
• 2-12 nädala vältel paraneb vereringe kogu kehas.
• Paari kuu pärast lõppevad suitsetamisest loobumise võõrutusnähud, pidevalt paraneb hingamine ning tekib rohkem energiat.
• 3-9 kuu pärast paraneb kopsude töö kuni 10% võrra. See tähendab, et varasem köhimine ja hingeldamine väheneb märgatavalt või kaob sootuks.
• 1 aasta möödudes väheneb südameinfarkti risk 50% võrreldes selle inimesega, kes endiselt suitsetab.
• 10 aasta pärast on kopsuvähi risk vähenenud 50% võrreldes inimestega, kes endiselt suitsetavad.
• 15 aasta möödudes on südameinfarkti risk samal tasemel, kui mittesuitsetajatel.

Mida saab teha töökohal?

Tubakatarvitamine on õpitud tava. Nii tuleb ka tubakast loobumist õppida ja teadlikult ette valmistada.

Ettevõtte või organisatsiooni otsus olla tubakavaba töökoht, aitab luua head mainet ning on eeskujuks teistele tööandjatele. Eestis on mitmeid organisatsioone, kes on suitsuvaba keskkonna loomisega juba mõni aeg tagasi algust teinud. Nende kohta saad lähemalt lugeda nii kogumikust „Tubakavaba töökoht - abiks tööandjale“ kui Terviseinfo blogist.

Kuidas alustada:

• Võtke vastu otsus alustada tubakavaba töökoha loomisega.
• Moodustage teemaga tegelemiseks töörühm ja kindlustage, et töörühma liikmed oleksid juhtkonna poolt toetatud (sh võimalus sekkuda tubakavaba töökeskkonna rikkumise juhtumitesse).
• Hinnake ja analüüsige olukorda: konsulteerige ekspertidega, kaardistage tubakatarvitamise levimus töötajate hulgas (nt koostöös töötervishoiuteenuse pakkujaga) ja organisatsiooni kompetentsid (nt kas on töötajaid, kes on saanud koolitust tubakavaba töökeskkonna loomise teemal).
• Seadke eesmärgid nii lühemaks kui pikemaks ajaperioodiks ning kavandage täpsem sekkumiste plaan koos vajaliku aja- ning rahakuluga. Nt: 
• tubakatarvitamisele alternatiivide pakkumine puhkepauside ajal (nt trenažöörid, lauamängud, täiendavad puhkevõimalused hoonetes ja territooriumil)
• organisatsiooni hoonete, ametiautode ja territooriumi järk-järgult tubakavabaks muutmine,
• loobumisele ärgitavad kampaaniad,
• koostöö tubakast loobumise nõustamise kabinettidega ja muude partneritega (nt nikotiinasendusravimeid pakkuvate firmadega),
• regulaarne töötajate testimine CO sisalduse mõõtmiseks hingeõhus jms.

Lisalugemist:

Making your workplace smokefree. A decisionmaker’s guide.