Oktoober: vaimse tervise kuu

Tööstress

Tööstress on Euroopas üks levinumaid terviseprobleeme. Ettevõtete poolt töötajate vaimse tervise häirete peale kulutatud summa küündib hinnanguliselt 240 miljardi euroni aastas.
Statistikaameti poolt 2015 läbi viidud Eesti tööelu uuringu andmetel kogeb tööga seotud stressi ca 15% meie tööealistest inimestest. Sama palju inimesi kurdab, et tööpinged muudavad neid närviliseks (16%) või kurvaks (6%).

Teadlaste hinnangul tekib tööstress, kui töökoha liiga suured nõuded ületavad töötajate suutlikkuse. Tööstressorid võivad olla erinevad ning olenevad suuresti töökeskkonnast ning töö iseloomust.

Peale vaimse tervise probleemide võivad pikaajalise stressiga töötajatel tekkida häired füüsilises tervises, näiteks südame-veresoonkonna- või luu- ja lihaskonna haigused.
Tööstressi füüsilised sümptomid varieeruvad suuresti: südamepekslemisest ja kõrgenenud vererõhust kuni valutundeni keha eri piirkondades või muutusteni kehakaalus ja sagedaste haigestumisteni.

Tööandjale toovad stressis olevad töötajad kaasa madala tööviljakuse ja kõrgenenud tööõnnetuste riski. Rääkimata depressioonis ja/või kõrge ärrituvusega kolleegide tõttu halvenenud suhetest.

Tööpsühholoog Taimi Elenurme sõnul on edukaks tööstressi vähendamiseks vaja koostööd neljal tasandil: töötaja, töökaaslased ja töömeeskond, organisatsioon tervikuna ja ühiskond (kogukond, riik).

Mida saab igaüks ise teha?

Julgustav on, et tööstressi saab seljatada ja sellega saab hakkama igaüks. "See sõltub inimese õppimisvõimest muutustega toime tulla, võimest teisi oma hädades mitte süüdistada," ütleb TTÜ psühholoogiaprofessor Mare Teichmann.

Oluline on endale teadvustada tööstressi sümptomeid ja hakata nendega varakult tegelema: võta aeg maha ja mõtle, mis on pinge allikateks. Häirivatest asjadest võiks teha nimekirja, mis aitab paremini mõelda, mida on võimalik muuta. Kui probleemidega hakata otsast tegelema, hakkab pinge tasapisi langema.

• tegele tööstressi sümptomitega, jälgi toitumist, proovi töö- ja puhkeaeg tasakaalu saada ning teistele mitte halvasti öelda.
• juhi oma tööaega: planeeri aega, väldi ületöötamist, õpi ütlema „ei”, kasuta tööpause tõepoolest puhkamiseks ja lõõgastumiseks. Hinda oma tõelisi vajadusi ja väldi stressoreid.
• kindlasti on kasu liikumisest. Füüsiline tegevus aitab maandada liigset adrenaliinitaset ja toota endorfiine ehk heaolu parandavaid aineid. Liikuda tuleks rõõmuga, mitte „sellepärast et pean“, viimane tekitab uusi pingeid.

Samuti saab oma tööstressi vähendada ja ennetada, kui kasutad organisatsiooni või kogukonna poolt pakutud tervise edendamise võimalusi: osale koolitustel ja üritustel, tunne huvi teiste kogemuste ja teadmiste vastu, mõtesta ja jaga teistega oma kogemusi sellest, kuidas tervist hoida ning raskete olukordadega toime tulla.

Mida saab teha töökohal?

Kolleegid saavad üksteist toetada:

• Asendage ja olge toeks. Kui tööpinge on (kellegi jaoks) ajutiselt liiga suur; siis märka ja austa kaaslast ja tema tööd, hoidudes teist inimest haavavatest märkustest ja tagaselja kommetaaridest. Paku abi: „Mulle tundub, et oled mures, ehk saan sind millegagi aidata…“.
• Vähendage negatiivset kõneviisi - agressiivset, ründavat, käskivat, solvavat sõnastust, hääletooni, suhtumist. Maandage negatiivsed tunded (enne nende väljaütlemist) leebemaks- võtke aeg maha ja mõelge läbi, mida ja kuidas öelda, et soovitud eesmärki saavutada. Pingete maandamiseks sobib hästi väike jalutuskäik või kehaline harjutus.
• Tõlkige negatiivsete tunnete pinnalt tekkiv sõnum enne selle väljaütlemist neutraalsesse ja rahulikku, pigem üllatavasse, toetavasse või kehtestavasse kõnekeelde. Näiteks: „Kuulen, et sa tõstad häält, järeldan, et teema on sulle oluline, tahan asja arutada rahulikus õhkkonnas ja olen valmis rääkima …“.
• Vältige solvunult või heitunult vaikimist.

Organisatsiooni tasandil saab leppida kokku omavahelise hea suhtluse tavad, mis toetavad üksteise abistamist ja koostööd. Kokku lepitakse ja rakendatakse juhtimistavad, töökorraldus, teabevahetus ja tegevused, mis ennetavad läbipõlemist ja vähendavad tööst tingitud psühholoogilisi riske. 

Tervise ja töövõime säilitamiseks tööandja poolt ettevõetavad tegevused tuleks suunata kolmele sihtgrupile:

Kõikidele töötajatele suunatud tegevuste eesmärgiks on vähendada stressorite mõju: muuta vajadusel ja/või töötajate ettepanekute alusel töökorraldust, parandada töökeskkonda, soodustada heatahtlikku suhtlemist, jälgida, et töö- ja puhkeaeg oleks tasakaalus. Maksumuselt on sellised tegevused üsna tagasihoidlikud, tulemus aga väga väärtuslik - tööle on enamasti hea ja meeldiv tulla.

Stressi ja läbipõlemise riskiga töötajatele saab pakkuda välja- ja täiendõpet: psühholoogiliste ja sotsiaalsete oskuste ning teenindamisoskuste treenimine või nt stressiga toimetuleku oskuste õpetamine keerulistes kliendisuhetes. Tulemuseks on väärtuslike töötajate töövõime languse vähendamine.

Stressist ja läbipõlemisest kahjustatud töötajate töövõime ja elukvaliteedi taastamine. Meetoditena saab kasutada nõustamist, teraapiat, soodsamat töörežiimi, haiguste ravi ja taastumise toetamist. Selle tasandi tegevused on võrreldes esimese ja teise tasandi tegevustega kallimad, ajamahukamad ja keerulisemad ning eeldavad pikaajalise väljaõppega professionaalide abi.

Lisalugemist:

• Vaimsest tervisest terviseinfo.ee-s
• Tööstressist ja tervisest
• Tööstressist Tööelu portaalis
• M.Teichmann: Tööstress-kiviaja reaktsioonid kaasaegses organisatsioonis
  
• Vaimne tervis töökohal. Käsiraamat tööandjale ja töötajale