Detsember. Vanemluse toetamine

Peresõbralikud tööandjad: tugi lastega peredele

Väga suur osa eesti tööinimestest on pereinimesed, kel kodus kasvamas üks või mitu last. Hea pere- ja tööelu tasakaal on aastast aastasse olulisem järjest enamate tööandjate jaoks.

Peresõbralikkust on meil märgatud ja tunnustatud juba eelmise kümnendi algusest. Äripäeva ning ajakirja Pere ja Kodu eestvedamisel 2001. aastal ellu kutsutud peresõbraliku ettevõtte konkurss on tõestanud oma elujõulisust ja seda toetab tänaseks ka Sotsiaalministeerium. Konkursil osalevate organisatsioonide arvu kasv märgib ühtlasi hoolivate tööandjate arvu kasvu. Konkursi üheks hindamisvaldkonnaks on vanemluse toetamine.

Tööandjate panus vanemluse toetamisse on mitmekesine. Tuntuim viis on vabade päevade andmine pereelu sündmuste puhul. Aga suur osa tööandjaid märgib ära või toetab rahaliselt töötajaid lapse sünni korral. Järjest enam on organisatsioone, kus võimaldatakse tööandja ruumides lapsehoidu või korraldatakse lastele (koos või ilma vanemateta) erinevaid üritusi. Ka töötajate laste arendusvõimaluste soodustamine, näiteks laste huviringide toetamine, suvelaagrite korraldamine või siis neis osalemise toetamine ja lastele võistlustoetuste maksmine ei ole enam harvad positiivsed erandid.

Kui aga töötaja pereelu juhtub olema pingeline, ei pruugi tööandja heast tahtest ja hoolivusest enam piisata. Peremurede ja lastekasvatamisega jännis vanem jääb oma koormaga omapäi ja pole enam töökohal efektiivne. Kas ja kuidas tööandja saab sel juhul toeks olla? Milliseid täiendavaid oskusi ja tuge pakkuda, et inimesed oma lähisuhete loomise ja hoidmisega toime tuleksid? Soome firmade kogemuse põhjal võib abi olla isiklikku elu ja suhteid puudutavate koolituste korraldamisest töötajatele. Muutustega toimetulek peres, lähisuhte hoidmine, teismelise lapse kasvatamine jt sarnased koolitusteemad annavad osalejatele olulisi teadmisi ja oskusi peresuhetega paremaks toimetulekuks.

Tervise Arengu Instituudi kampaania „Elus juhtub“: toeks ka tööandjatele

Lähisuhetes ja lapsekasvatuses ette tulevate probleemide korral on võtmesõnaks ennetus – tõstes inimeste teadlikkust ja õpetades neile oskusi probleemkohti ennetada, on võimalik saada endale veelgi motiveeritumaid ja hästi toimetulevaid töötajaid.

Tervise Arengu Instituudi poolt sel aastal esmakordselt läbiviidava positiivse vanemluse kampaania eesmärgiks on aidata lapsevanematel arendada oma vanemlikke oskusi ning näidata praktilisi tegutsemisviise laste erinevate käitumisprobleemidega toimetulekuks.

Vanemlus on oluline, aga ka mõneti isiklik teema. Igal vanemal on omad viisid ja nipid, kuidas ta lastekasvatamisel toimetab. Siiski on spetsialistidelt võimalik saada olulisi nõuandeid ja teadmisi, mis aitavad laste kasvatamisega paremini toime tulla. On teada, et vanemate kasvatuspraktika, seda eriti lapse varases eas, mõjutab lapse tulevikku rohkem kui jõukus, klassikuuluvus, haridus või mis tahes muu sotsiaalne tegur. Ebatõhusad kasvatusviisid ja oskamatus lapse arengut toetada tekitavad stressi ja läbipõlemist vanematele ning vaimse tervise häireid lastele.

Vanemlikud oskused ei ole kaasasündinud, vaid õpitavad ja arendatavad. Oluline on julgeda abi küsida.

Kõik saab alguse väikestest igapäevastest olukordadest peresuhetes. Suure osa sellest moodustab vanema ja lapse kontakt. Nii suhte loomise ja hoidmise osas, kui ka kõige keerulisemate vestluste läbiviimiseks, saab end ette valmistada, täiendades oma teadmisi kasvatusviisidest.

Vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ näpunäiteid lapsevanematele:

• Märka positiivset
Esmatähtis on lapsega hea kontakti saavutamine ja tema toetamisel erinevatest arenguetappidest lähtumine. Oluline on märgata lapse edusamme ja teda tunnustada, et lapses kasvaks soov positiivset käitumist jätkata. Soovimatu käitumise korral kehtestamine ja reeglite meeldetuletamine on ka olulised, kuid positiivse märkamine ja sellele lapse tähelepanu juhtimine, kasutades positiivset tagasisidet on väga mõjus. Võib olla mõtlemapanev, mida lapsed ise on märganud vanemate reaktsioonide kohta ja mida nad neilt ootaksid. Videolugusid laste mõtetest näeb siin.

• Ole tähelepanelik lapse murede suhtes
Kui suhe lapse ja vanema vahel on hea ja lapsel turvaline, siis on tal ka julgust oma muredest rääkida. Vanema roll on olla mõistja ja kuulaja. Vahel ei saa täiskasvanud lapse murest aru, see tundub vanematele tähtsusetu. Nii kasvab lapses ebakindlus, mis võib väljenduda erinevate soovimatute käitumiste kaudu (sh jonn, eraldumine, teismelise vastuhakk jne). Lapse mure mõistmine ja temas turvatunde tekitamine on ühed olulised oskused, mida saavad vanemad õppida nii vanemahariduse koolitustelt kui ka kasvatusalast kirjandust lugedes. Suur hulk õpetlikke artikleid on ka tarkvanem.ee veebis (http://tarkvanem.ee/nouandla/).

• Arenda endas julgust ja oskusi rääkida keerulisematel teemadel
Mõnevõrra keerulisemad teemad on lapsega näiteks alkoholist ja sõltuvusainetest rääkimine. Selliseks vestluseks on tähtis vanemal end teemaga põhjalikult kurssi viia ning osata lapse vanust ja arengutaset silmas pidades teadmisi lapsele ka edasi anda. Sageli lükkavad vanemad keerulisi vestlusi edasi. Samas, õigeaegselt jagatud eakohane info aitab paljusid hilisemas vanuses tekkida võivaid probleeme ennetada. Nõuanded sõltuvusainetest, rahaga ümberkäimisest ja nutiseadmete kasutamisest on võimalik leida tarkvanem.ee leheküljelt „Nõuandla“ rubriigist.

• Vajadusel ära karda otsida abi
Kui probleemid on juba sügavamad või juhtub midagi, mis ei ole tavapärane ning lööb rivist välja mitte ainult lapse vaid ka täiskasvanu enda, on oluline otsida abi vastava ala spetsialistidelt. Paljud lapsevanemad ütlevad, et nad ei teadnudki millist abi ja kust otsida. Lasteombudsmani kantselei on kokku pannud abistava infomaterjali kõikide spetsialistide kohta, kes saavad pereprobleemide korral abi pakkuda.