Tervise edendamine / Töökohal

Olukorras, kus töötajate halb tervis võib tööandjatele kaasa tuua miljonitesse eurodesse kasvavad kulutused, kinnitavad uuringud, et neid kulutusi on võimalik õigete sekkumistegevustega ennetada või oluliselt vähendada.

Olgu alljärgnevalt toodud mõned näited edukate sekkumiste kohta. Kanada Stressiinstituudi hinnangul sõnul võivad näiteks töökoha stressi vähendamise programmid anda järgmisi tulemusi:

  • 7%-line tootlikkuse paranemine
  • 13%-line teenuse kvaliteedi paranemine
  • 18%-line töölt puudumiste vähenemine
  • 32%-line tervisekaebuste vähenemine
  • 52%-line töövõimetusele kuluva aja vähenemine

Milline on töökoha tervisedenduse kulu-tulusus?

Erinevate maailma ekspertide ja uuringute hinnangutel jääb tulukuse määr vahemikku 1,15 kuni 8 dollarit iga investeeritud dollari kohta. Suuremad numbrid saadakse siis, kui (1) üksikküsimustele keskendumise asemel kasutatakse kõigi aspektidega arvestavat tervisliku töökoha lähenemisviisi ja (2) kui tulukust mõõdetakse mitu aastat pärast sekkumiste jõustumist, mitte nende alguses.

Alljärgnevalt on toodud mõned konkreetsed näited USAst ja Kanadast:

  • Michigani ülikool säästis töökoha terviseprogrammidele kulutatud iga USA dollari kohta hinnanguliselt 1,50 kuni 2,50 USA dollarit;
  • Citibank säästis iga oma laiaulatuslikule terviseprogrammile kulutatud USA dollari kohta 4,56 USA dollarit;
  • BC Hydro: iga organisatsiooni heaoluprogrammile kulutatud 1 dollari kohta säästis ettevõte hinnanguliselt 3 dollarit (pärast 10-aastast n-ö mõjuperioodi);
  • Kanada Elukindlustus säästis 3,43 dollarit iga oma treeningprogrammile kulutatud 1 dollari kohta;
  • Dupont (USA) säästis 2 aastat pärast terviseedendamise programmi rakendamist iga selleks kulutatud USA dollari kohta 2,05 USA dollarit, eeskätt läbi vähenenud töövõimetuse ja töölt puudumiste.

Töökoha tervisedenduse tulud Eestis

2013. a viis Tallinna Tehnikaülikooli magistrand Kaido Kuusk 11 Eesti tööandja juures läbi uuringu tööohutuse ja töötervishoiuga seotud ennetustegevuste mikromajanduslikust mõjust ettevõtetele. Kokkuvõttes toob autor esile, et Eesti juhtide arvates on investeering tööohutuse ja töötervishoiu ennetustegevusse tasuv. Vastavaks tasuvuse kordajaks hindasid Eesti juhid 1,3. Lahtiseletatuna tähendab see, et iga aasta jooksul tööohutuse ja töötervishoiu ennetustegevusse investeeritud 1 euro toob ettevõttele tulu 1,3 eurot ning oskuslikul investeerimisel võivad tulud olla suuremadki. Eesti juhtide hinnangul on senised ennetustegevuse meetmed mõjutanud enim:

  • ettevõtte töötajate teadlikkuse tõusu tööohutuse ja töötervishoiuga kaasnevatest ohtudest
  • sisekultuuri paranemist
  • ettevõtte maine paranemist

Kuidas aga mõõta, kas töökohal praktiseeritud tervisedenduslikud meetmed on efektiivsed?

Selleks sobivad järgmised mõõdetavad indikaatorid, mille kohta saab tööandja andmeid koguda:

  • majandusliku kasu tõus (töötajate puudumine väheneb)
  • tööõnnetuste näitajate langus
  • motivatsiooni ja efektiivsuse tõus
  • toote ja teenuse kvaliteedinäitajate paranemine
  • ettevõtte imidži paranemine
  • kliendi rahulolu suurenemine
  • töötajate elukvaliteedi paranemine: tööga rahulolu tõus, tööstressi vähenemine, töökliima paranemine, tööga seotud tervisehäirete vähenemine
  • ettevõtte tööalaste kulude ja kasumi suhte kooskõlla viimine organisatsiooni investeeringutega

MÄRKSÕNAD: töökoht