Tervise edendamine / Töökohal

Üha pikemad päevad ja kevadised ilmad loovad liikumiseks head võimalused.

Liikumine on südamele ja veresoonkonnale kasulik mitmel põhjusel. Füüsiline koormus suurendab “hea” kolesterooli taset veres, aidates seega vältida trombide teket ning langetades vererõhku. Regulaarne kehaline aktiivsus annab reipa enesetunde, aitab vähendada vaimseid pingeid ja stressi, vähendab luude hõrenemise ohtu, reguleerib kehakaalu jpm.

Füüsiline aktiivsus ei tähenda tingimata sportimist mõnes tervise- või spordiklubis.

TAI sydamekuu web banner 1500px v01Oluline on pulsisageduse tõus ja see saavutatakse ka näiteks aiatöö, hoogsate jalutuskäikude või majapidamistöödega. Südamele on kasulik, kui liigud või spordid mõõduka intensiivsusega, mis on 60–70% maksimaalsest pulsisagedusest kogu treeningu vältel. Maksimaalse ealise pulsi saab leida, kui arvust 220 lahutada enda vanus aastates. Treeningu või tegevuse lõppedes peaks treeningueelne pulsisagedus taastuma kuni 10 minuti jooksul.

Igapäevane mõõdukas treening on südametervisele kasulikum, kui juhuslik ja väga intensiivne pingutamine. Selline ootamatu ülekoormus on ohtlik. Südame treenimiseks sobivad näiteks kõnd, matkamine, tantsimine, jalgrattasõit, sõudmine, ujumine, suusatamine jpm. Sobiva intensiivsuse saab leida, arvestades oma pulsisagedust.

Et liikumine oleks tõhus ja nauditav, peaks valima endale kõige meelepärasema liikumise vormi. Alustama peaks väikeste koormustega, liikudes regulaarselt samadel nädalapäevadel või kellaaegadel – see aitab järjepidevusele kaasa.

Liikumismugavusele aitavad kaasa mugavad riided ja jalanõud, sobiv tempo ja jõukohane koormus.

Harjutuste tegemisel on heaks orientiiriks 3–5 minutit korraga 5–6 korda päevas.

Kui põed mõnd kroonilist haigust, konsulteeri enne intensiivsemat liikumisega alustamist kindlasti arstiga.

Mida saab liikumisaktiivsuse suurendamiseks teha töökohal?

Alustada tasub töökeskkonna kujundamisest ning see ei pruugi nõuda suuri kulutusi:

  • Paigutage olulised töövahendid või muud seadmed (veeautomaadid, kontoritehnika jms) nõnda, et inimesed peaksid nendeni jõudmiseks veidi kõndima.
  • Kavandage hoonetesse erineva pikkuse ja raskusastmega liikumisradasid ja/või ruume, mida soovi korral saate mitmekesistada erinevate treeningvahenditega, sh ka lihtsate treeningõpetuste ja -kavadega.
  • Soodustage rattaga tööl käimist ning looge turvalise parkimise võimalused.

Korraldage ja/või võimaldage võimlemis- ja venituspause – nii loote võimalusi töö- ja puhkeaja vaheldumiseks, taastumiseks.

Võimaldage töötajatele lõunapausi ajal liikumisega tegelemist. Muutke puhkepausid veidi pikemaks, et soovijad saaksid lisaks einestamisele teha ka väikese jalutuskäigu, minitreeningu vms.

Looge võimalusi osa võtta kogukonnas ja kaugemal toimuvatest liikumiskampaaniatest ja rahvaspordisündmustest, jagades nende kohta aegsasti infot.

NB! 2018. aasta algusest kehtib Tulumaksuseaduse muudatus (TS§48, lg 55), mille kohaselt ei maksustata erisoodustusmaksuga töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi kuni 400 € ulatuses aastas ehk 100€ vääringus kvartalis (vt https://www.riigiteataja.ee/akt/131122016005#para48)

Lisalugemist: