Tervise edendamine / Töökohal

Üheks lihtsaimaks ja paljudele jõukohaseks võimaluseks teha head on vereloovutus ehk doonorlus. Doonoriks tulek ei nõua palju aega ja vaeva, kuid see annab võimaluse teha väärtuslikem kingitus – päästa kellegi elu. Ühe vereloovutusega võid päästa kuni nelja inimese elu.

VerekeskusDoonoriverd vajavad igapäevaselt kümned patsiendid Eesti haiglates, seda kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks mitmesuguste haiguste, verejooksu, raskete traumade jpm puhul. Doonorivere toel on võimalikud paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada. Abivajaja rolli võivad õnnetu juhuse tõttu sattuda meie sõbrad, lähedased ja tuttavad ning doonorivere olemasolust võib ühel päeval sõltuda ka meie endi elu.

Eestis reguleerib doonorlust Vereseadus.

Seadus kehtestab doonori ja retsipiendi tervise kaitse eesmärgil inimvere käitlemise nõuded ning korralduse. Doonorlus Eestis on vabatahtlik ja tasustamata. Doonorite kavatsused peavad verd andma tulles olema omakasupüüdmatud ning tulenema siirast soovist teisi aidata. Vereloovutus annab hindamatu enesetunde kellegi abistamisest.
Doonoriks võib olla 18–60-aastane vähemalt 50 kg kaaluv ning hea tervisega inimene. Korduvdoonorina on vereloovutus lubatud 65-eluaastani.

Mida saab teha tööandjana?

  • Luba doonor vereloovutamiseks töölt ära. Vereseaduse § 7 alusel on doonoril õigus saada tööandjalt vaba aega vere loovutamiseks. Tööinspektsiooni soovitusel võiks doonor oma soovist tööandjat teavitada mõistliku aja ette.
  • Kasuta võimalust, mida pakuvad verekeskused - luba oma töötajatel külastada kas statsionaarseid vereloovutuskohti või oma paikkonnas väljasõitude korras toimuvaid doonoripäevi või doonoritelke. Nii toimivad juba väga paljud tööandjad. Kui soovid doonoripäeva oma ettevõttes korraldada, siis nõuetega saad tutvuda siin.

Statsionaarsed vereloovutuskohad on ning doonoripäevi korraldavad:

Väljasõitude ajakava avaldatakse tavaliselt ette üheks kuuks.

Doonoritelkide projekti veavad verekeskused koostöös mitmete tublide ettevõtete ja asutustega. Doonoritelke saab erinevates Eesti linnades külastada suveperioodil, projektist saab lähemalt lugeda siit ning doonoritelkide ajakava on üleval 15. jaanuarist.

Enne verekeskusesse või doonoripäevale minekut kontrollige kindlasti kuupäev, kellaaeg ja koht üle, mõnikord võivad need muutuda.

Mida peaksid teadma verd loovutades?

  • Minnes verd loovutama, peaksid olema terve, puhanud ja söönud.
  • Võta kindlasti kaasa isikut tõendav dokument.
  • Planeeri vereloovutuseks keskuses vähemalt 45 minutit vaba aega.
  • Doonorile laienevad võlaõigusseaduses sätestatud patsiendi õigused ja kohustused. Doonoriks olemise piirangute ja õiguste kohta saab täpsemalt lugeda Regionaalhaigla verekeskuse portaalist, nagu ka nõudeid doonoriks olemisele.
  • Verd ei ole võimalik tööstuslikult toota – selle ainus allikas on vabatahtlik doonor. Loovutades verd, saame olla kindlad, et Eestis on piisavad varud, et päästa kõikide abivajajate elusid, sest õnnetuste ja ootamatute saatusekäänakute vastu ei ole meist keegi kindlustatud.

Lisalugemist:

www.verekeskus.ee 
https://www.facebook.com/DoonoridjaSobrad/ 
ERR saade Ringvaade uuris, mis saab doonorite verega 
"Doonoriks olemine parandab tervist – müüt või tegelikkus"(Postimees)  
Õppematerjal doonorlusest 
Doonoriinfovoldik

 

Foto: Verekeskus