Tervise edendamine / Töökohal

Turvaline puhkus

  • 25 Mai 2018

Suve saabumine toob paljudele meist lähemale iga-aastase puhkuse. Suvepuhkuse aeg on akude laadimise, tööpingete maandamise ja lõõgastumise aeg. Aeg, mis annab võimaluse reisida, võtta ette matku, aktiivsemalt liikuda-sportida, hobidele pühenduda või siis lihtsalt kodus lõõgastuda.

Ka suur osa tööandjatest on mõnusa suvehooajaga sidunud võimaluse töösuhete tugevdamiseks ja korraldavad iga-aastaseid suvepäevi.

Mida arvestada turvaliste suvepäevade korraldamisel?

Suvepäevad on iga tööandja jaoks sündmuseks, mida oodatakse ja mille üle töötajad tagantjärele veel kaua muljeid vahetavad. Kui need õnnestuvad, on võit ja rahulolu hindamatud. Kui aga midagi korralduses või tegemistes viltu kisub, võivad viljad olla väga kibedad.

Seetõttu on sündmuse hoolikas planeerimine ja ettevaatusabinõud igati omal kohal.

Sekretar.ee portaalis leidub nii häid nippe edukate suvepäevade läbi viimiseks kui ka soovitusi karide vältimiseks ühisüritustel.

Tervisekalender soovitab tööandjatele alkoholivabasid suvepäevi, sündmusi – ühtse meeskonnatunde loomiseks ja ühistegevusteks on väga palju erinevaid võimalusi.

Häid nõuandeid põneva sündmuse korraldamiseks leiate ühest meie varasemast postitusest siit.

veeohutuspüstak 768x1024paastevestPuhkuste lähenedes on asjakohane meelde tuletada vee- ja matkaohutuse põhitõed.

Et veekogude ääres toimuvad koosviibimised ja jahutavad suplused jääksid ainult positiivselt meelde, hoidke end ja kaaslasi õnnetustest eemal:

  • Ärge jätke kunagi veekogu ääres oma kaaslasi üksi ega lapsi järelevalveta. Uppuv inimene ei tee häält. Õpetage oma lapsele juba varakult selgeks ujumisoskus ja rääkige temaga veega seonduvatest ohtudest.
  • Veesõidukiga veekogule minnes kandke alati päästevarustust. Õnnetusse sattudes on päästevesti väga raske või lausa võimatu selga panna. Peaaegu kõik veesõiduki õnnetuste ohvrid oleks elus, kui neil olnuks seljas päästevest.
  • Sõpradega veekogu ääres viibides pidage meeles, et alkoholi tarbinud inimesed ei pruugi oma võimeid adekvaatselt hinnata. Ära lase purjus sõpra vette! Veel parem, kui lepite juba enne kokku, et alkoholi juues ujuma ei lähe.
  • Enne vette minekut hinnake alati kriitiliselt vee temperatuuri, läbipaistvust, sügavust, voolu, lainetust, veekogu kaldaid ja põhja tüüp. Ärge hüppake tundmatus kohas vette!

Täpsemalt saate veeohutuse ning veeõnnetuste korral tegutsemise kohta lugeda Päästeameti veebist.

Ohutu ja õnnestunud matka korraldamise võtmetegurid on järgmised*:

  • Enne matka mõelge läbi marsruut ja teekonna jõukohasus, samuti võimalikud ohud ja riskid. Kaaluge ka oma kogemusi tegutsemisel kriisiolukordades.
  • Arvestage matka planeerimisel ilmaprognoosiga, varuge lisaaega juhuks, kui teekond kulgeb oodatust aeglasemalt (õhtu ja pimenemine jõuavad kiiremini kätte, teekonnal on segavaid loodusnähtusi, vms)
  • Riietuge mõistlikult, arvestades võimalike ilma ja temperatuuri muutustega ja hoolitsege hädatarviliku abivarustuse eest (laetud akuga mobiiltelefon, GPS, kaart, kompass, taskulamp, esmaabivahendid jms)
  • Hoiduge kaaslastega lähestikku ja pidage üksteist silmas. Jälgige, et keegi ei jääks maha. Liikuge kiirustamata, tehke peatusi ja jälgige ilmamuutusi.
  • Kui siiski juhtub midagi – nt saab keegi viga ja vajate välist abi, siis helistage 112. Õnnetuse korral teavitage kaaslasi plaanitavatest tegevustest, leidke grupiliikmed kes on võimelised abistama, ja jaotage omavahel ülesanded. Hoolitsege, et kaaslased viibiksid ohutus kohas, sest abi saabumine võib väldata pikka aega.

Täpsemaid näpunäiteid ohutuse tagamiseks nii jalgsi- kui veematkadel leiate Matkaliidu kodulehelt.

Lisalugemist:

Jalgsimatkast
Veematkast
Kuidas väikelastega veeohutusest rääkida
Et suvevaheaeg oleks mõnus ja turvaline

-------------------

*Allikas: Levo Tohva, Eesti Matkaliit

 

 

Tubakast loobumine on investeering tervisesse: võimalusi loobumise toetamiseks

  • 08 Mai 2018


Igapäevaselt tarvitab Eestis tubakat 21% täiskasvanud elanikest. Õpitud tavana on tubakatarvitamine küll pikemat aega vähenemas, kuid loobujale ei ole protsess lihtne. Lisaks füüsilisele sõltuvusele võib tubakatarvitamine olla tihedalt seotud sisseharjunud rutiini, samuti sotsiaalsete toimingute ja vajadustega.

Raskeimaks võib loobumisel pidada kolme-nelja esimest tubakavaba päeva. Võõrutamine kestab keskmiselt 8–10 nädalat, loobumine tervikuna on aga veelgi pikem protsess – see kestab kuni aasta esimesest suitsuvabast päevast.

2015. aastal tehtud Turu-uuringute AS uurimuse kohaselt soovib 76% suitsetajatest oma sõltuvusest vabaneda. Ilma välise toeta ei pruugi selle eesmärgi edukas saavutamine õnnestuda ja seetõttu on soovitatav kasutada nõustaja toetust. Uuringud näitavad, et professionaalse nõustaja abil võib tubakast loobumise võimalus olla mitmeid kordi tõenäolisem, kui üksi loobumist katsetades.

Kõige olulisem on teha loobumise otsus, astuda esimene samm ja tagasilöökidele mitte alla vanduda. Kõige parema tulemuse annab, kui loobuda päeva pealt ning kombineerida tubakast loobumise nõustamine ning nikotiinsõltuvuse ravi.

Tubakast loobumiseks on Eestis avatud nõustamiskabinetid, kust saab asjalikku nõu ja tuge. Nõustamiskabinette on mitmel pool üle Eesti, sobivaima asukoha leiate veebilehelt http://www.tubakainfo.ee/kontakt/

Nõustamine on tasuta ja visiiditasuta, see ei nõua saatekirja. Soovitav on eelregistreerimine - vajalikud telefoninumbrid on samuti esitatud eeltoodud lehel.

Ehkki aktiivne võõrutamisprotsess kestab 2–3 kuud, eeldab edukas loobumine loobuja ja nõustaja tihedat omavahelist koostööd, mis kestab kokku aasta ehk 12 kalendrikuud. Tavapäraselt koosneb nõustamisprotsess kokku 5–6 seansist.

Esimesel kohtumisel koostatakse individuaalne loobumis- ja raviplaan, antakse nõuandeid ja juhiseid taasalustamise vältimiseks ja määratakse sõltuvuse ravi. Kinnistatakse loobuja motivatsiooni tubaka tarvitamine lõpetada, määratakse tähtaeg - loobumise päev. Hea on määrata sobiv päev juba varakult ning nõustaja saab selles osas anda kasulikke näpunäiteid. Tõhusa loobumisplaani kohta saab lähemalt lugeda siit.

Samuti lepitakse esimesel kohtumisel kokku edasine ajakava ning raviplaan. Esimese kohtumise kestuseks on 45–60 minutit.

Järgmised seansid vältavad ca 15 minutit. Kui esimene kohtumine toimub silmast silma, siis edaspidi võib konsultatsioon toimuda ka telefoni või e-posti vahendusel.

Kui loobumine ei õnnestunud, ei maksa endale etteheiteid teha. Kuid pole mõtet ka kohe uuesti loobumist proovida. Kõige otstarbekam on paariks nädalaks või kuuks aeg maha võtta ja endaga ebaõnnestumise põhjuste üle aru pidada. Aus eneseanalüüs, uue energia kogumine ja visadus õppida oma vigadest aitavad uuesti alustada ja sihile jõuda.

Mida saab teha tööandja?

  • Kui töötajate seas on suitsetajaid, uurige, kas nad sooviksid tubaka tarvitamisest loobuda ja vajaksid selles tuge. Kui huvilisi on rohkem, siis saab Tervise Arengu Instituut olla toeks lühiloengute ja/või CO testimisega.
  • CO testimine toimub alkomeetrile sarnase seadme abil, puhumise teel. Testi tulemus näitab vingugaasi sisaldust inimese väljahingatavas õhus, tulemusi selgitatakse osalejatele kohe. Osalejad saavad soovi korral täita nikotiinisõltuvuse testi ja info nõustamiskabinettide asukohtade ja lahtioleku aegade kohta.
  • Ettevõtte võib soovi korral tellida ka lühiloengu, kus antakse teavet, kuidas ning mida saab üheskoos ette võtta, et tubakast loobumine oleks lihtsam ja mittesuitsetajaid oleksid tubakasaaste eest paremini kaitstud.
  • Sobivatel tingimustel ja kokkuleppel tervishoiuteenuse osutajaga saab esmase nõustamisteenuse tellida töökohale. Nii on võimalik korraldada esimene nõustamisseanss töötajaile sobival ja mugaval moel.

Lisalugemist:

 

Puugid – vaktsineerida või mitte?

  • 12 Märts 2018

Puukidega levivatest haigustest

Kõige levinum puukidega edasi kanduv haigus Eestis ja ka maailmas on Lyme´i tõbi ehk puukborrelioos. Haiguse nimi tuleneb tekitajast -Borrelia burgdorferi. Haigus kahjustab erinevaid organeid ning kulgeb sageli mitmes staadiumis. Peamiseks ja esimeseks tunnuseks on hammustuskohal tekkiv punetav, suurenev laik. Kaasneda võivad pea- ja lihasvalu, hiljem ka nahakahjustused, liigesevalu, südame ja koljunärvide kahjustused. Borrelioosi ei saa ennetada vaktsineerimisega, aitab vaid tähelepanelikkus ja hoidumine kokkupuutest. Haigus allub enamasti antibiootikumravile. Eestis on haigestumus puukborrelioosi üks kõrgemaid Euroopas - üle 100 juhtumi 100 000 elaniku kohta.

I.ricinus isaspuuk by Julia GellerPuukentsefaliit on meil esinevatest puugihaigustest kõige raskemini kulgev haigus. See kandub edasi puugihammustusega, lisaks on võimalik nakatuda töötlemata kitsepiima ning toorpiimal põhinevate piimatoodete tarbimisel. Erinevalt teistest puukidega edasi kanduvatest haigustest on haigust võimalik ennetada eelneva vaktsineerimisega, kuid vaatamata sellele on puukentsefaliiti haigestumus sarnaselt borrelioosile Eestis Euroopa üks kõrgematest, keskmiselt 10 juhtumit 100 000 elaniku kohta. Puukentsefaliidi põdemine annab eluaegse immuunsuse.
Lisaks võib puugihammustusega nakatuda veel mitmetesse, peamiselt bakteriaalsetesse haigustesse – anaplasmoosi, neorlihhioosi, Borrelia miyamotoi haigusesse, riketsioosi. Et neid haigusi Eestis ei registreerita, on haigestumistase teadmata.

Mida saab teha tööandja?

  • Teavitage töötajaid puukide vahendusel levivatest haigustest ja ennetusvõimalustest.
  • Kui teie töötajate seas on neid, kelle tööülesannete täitmine toob kaasa nakatumisohu (ohustatute nimekiri allpool), on hea, kui saate pidada nn vaktsineerimisgraafikut. Vaktsineerimiste määramise aluseks on töökeskkonna riskianalüüs ja töötervishoiuarsti ettepanek. Arvestage, et lisaks riskirühma kuuluvatele töötajatele laieneb tööandja kohustus tasuta vaktsineerimiseks ka õppepraktika ning välismissioonide korral. Töötajale on vaktsineerimine vabatahtlik. Vaktsineerimisgraafiku alusel saab töökeskkonna spetsialist jälgida, et vajalikud süstid saaksid õigel ajal tehtud.
  • Varustage töökoha esmaabikapid desinfitseerimisvahendite ja repellentidega (putukate tõrjevahendid), samuti võiks esmaabikapis olla vahendid puugi eemaldamiseks (puugitangid, -pintsetid vms).
  • Pakkuge võimalust arstlikuks kontrolliks juhul, kui töötaja sai töökohustuste täitmisel puugilt hammustada.
  • Korraldage vaktsineerimine töökohal. Lisaks otseselt ohustatud töötajatele pakkuge võimaluse korral (või omaosaluse abil) vaktsineerimist ka teistele.

Vaktsineerimisel on kaks põhilist skeemi: n.ö. tavaline ja kiire. Mõlema skeemi puhul on vaja kolme vaktsiinidoosi, erinevus on perioodide pikkuses süstide vahel.

  • Tavalise vaktsineerimisskeemi puhul on esimese ja teise doosi vahe 1-3 kuud ning teise ja kolmanda doosi vahe 9-12 kuud. Järgmine kordusvaktsiin tehakse 3 aasta pärast ning sellele järgnevad re-vaktsineerimised iga 5 aasta järel (v.a. üle 60 aasta vanused inimesed, kes peavad tegema re-vaktsineerimist iga 3 aasta järel). Pärast teist doosi toimib vaktsiin juba päris hästi, ehk kui tahta järgmiseks hooajaks valmis olla, siis tasub esimene süst teha hiljemalt veebruaris. Parem on aga aasta varem ehk eelneval hooajal.
  • Kiiret vaktsineerimist tehakse tavaliselt vahetult enne hooaega. Lisandub täiendav doos. Dooside vaheline aeg on lühem: esimese ja teise doosi vahele jääb 1 nädal, teise ja kolmanda vahele 3 nädalat. Seejärel tehakse aasta pärast neljas süst. Korduv vaktsineerimine toimub samuti 5 aasta pärast nagu ka järgmised re-vaktsineerimised (erandiks taas üle 60-aastased inimesed, neil on mõlemad 3 aasta pärast).

Mida saab teha igaüks ise?

Puuke esineb kõikjal looduses ja seetõttu ei ole ettevaatus kunagi liiast. Puugihammustuse vältimiseks pea silmas kolme aspekti:

  1. KOHT: Võimalusel väldi kõrgema taimestikuga kohti (põõsastikud, metsa- ja põlluäärsed kõrgemate taimedega alad, niitmata muru jms)
  2. RIIETUS: Vali looduses liikumiseks sobiv, võimalikult kinnine riietus – võimalusel heledast liibuvast kangast, pikemate säärte ja varrukatega. Saapad peaksid olema kõrgema sääreosaga, pane püksid sokkide sisse, kanna kaela- ja peakatteid.
  3. VAATLUS: Pärast looduses käimist vaata end ja ka kaaslasi hoolikalt üle. Kui oled viibinud nn „puugikohtades“, mine kindlasti duši alla ja kammi juuksed läbi. Kuna puuk liigub nahal üsna märkamatult, vaata pärast seda ennast veel kord üle. Kui märkad endal ronivat puuki, eemalda ta riietelt/kehalt.

Mida teha pärast hammustust:

  • Kui puuk on juba hammustanud, ära suru puugi keha. Ära vala talle peale piiritust, õli ega seepi. Puugi eemaldamiseks sobivad peenikeste otstega pintsetid või tangid. Apteekides on saadaval spetsiaalsed puugi eemaldamise vahendid, aga asja ajab ära ka tavaline pikem niit.
  • Puugi eemaldamiseks tuleb temast haarata võimalikult naha ja hammustuskoha lähedalt. Eemalda puuk kas lihtsalt tõmmates või vastupäeva pöörates. Seda tehes pea kindlasti meeles, et puugi keha ei tohi seejuures suruda!
  • Ära hõõru, pigista, kriimusta ega ime hammustuskohta.
  • Pärast hammustust võid hammustuskohta töötle nahka desinfitseerimislahusega.
  • Pea meeles, et mida varem märkad kinnitunud puuki ja ta eemaldad, seda parem. Kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised.

Pöördu arsti poole, kui:

  • enesetunne halveneb, tunned nõrkust, oled valgusetundlik ja/või on tekkinud palavik, pea-, selja -või lihasvalu,
  • hammustuskoht punetab, on paistes ja /või on tekkinud laienev punetav laik,
  • sul on pärast puugihammustust ilmnenud muud tervisehäired.

Kes kuuluvad riskirühma?

Inimesed, kelle igapäevane töö- või igapäevaelu on seotud õues viibimisega:

  • nt. metsa- ja põllutöötajad, postiljonid, veokijuhid, politseinikud, päästjad, sõjaväelased, tervishoiutöötajad jpt
  • ohualade piirkondades elavad inimesed
  • matkajad (sh automatkajad, kes teevad tee ääres puhkepause)
  • seenelised ja marjulised, jahimehed
  • pered, kes käivad tihti looduses
  • sportlased, kes treenivad metsas või mujal hooldamata radadel
  • koeraomanikud, kes jalutavad lemmikutega hooldamata pargi- või metsaradadel
  • looduseuurijad, kelle uurimistöö nõuab näiteks proovide võtmist, taimede korjamist või metsloomade jälgimist loodustingimustes
  • loodusfotograafid

Lisalugemist:

 

Aprillis liigu südame heaks

  • 02 Aprill 2018

Üha pikemad päevad ja kevadised ilmad loovad liikumiseks head võimalused.

Liikumine on südamele ja veresoonkonnale kasulik mitmel põhjusel. Füüsiline koormus suurendab “hea” kolesterooli taset veres, aidates seega vältida trombide teket ning langetades vererõhku. Regulaarne kehaline aktiivsus annab reipa enesetunde, aitab vähendada vaimseid pingeid ja stressi, vähendab luude hõrenemise ohtu, reguleerib kehakaalu jpm.

Füüsiline aktiivsus ei tähenda tingimata sportimist mõnes tervise- või spordiklubis.

TAI sydamekuu web banner 1500px v01Oluline on pulsisageduse tõus ja see saavutatakse ka näiteks aiatöö, hoogsate jalutuskäikude või majapidamistöödega. Südamele on kasulik, kui liigud või spordid mõõduka intensiivsusega, mis on 60–70% maksimaalsest pulsisagedusest kogu treeningu vältel. Maksimaalse ealise pulsi saab leida, kui arvust 220 lahutada enda vanus aastates. Treeningu või tegevuse lõppedes peaks treeningueelne pulsisagedus taastuma kuni 10 minuti jooksul.

Igapäevane mõõdukas treening on südametervisele kasulikum, kui juhuslik ja väga intensiivne pingutamine. Selline ootamatu ülekoormus on ohtlik. Südame treenimiseks sobivad näiteks kõnd, matkamine, tantsimine, jalgrattasõit, sõudmine, ujumine, suusatamine jpm. Sobiva intensiivsuse saab leida, arvestades oma pulsisagedust.

Et liikumine oleks tõhus ja nauditav, peaks valima endale kõige meelepärasema liikumise vormi. Alustama peaks väikeste koormustega, liikudes regulaarselt samadel nädalapäevadel või kellaaegadel – see aitab järjepidevusele kaasa.

Liikumismugavusele aitavad kaasa mugavad riided ja jalanõud, sobiv tempo ja jõukohane koormus.

Harjutuste tegemisel on heaks orientiiriks 3–5 minutit korraga 5–6 korda päevas.

Kui põed mõnd kroonilist haigust, konsulteeri enne intensiivsemat liikumisega alustamist kindlasti arstiga.

Mida saab liikumisaktiivsuse suurendamiseks teha töökohal?

Alustada tasub töökeskkonna kujundamisest ning see ei pruugi nõuda suuri kulutusi:

  • Paigutage olulised töövahendid või muud seadmed (veeautomaadid, kontoritehnika jms) nõnda, et inimesed peaksid nendeni jõudmiseks veidi kõndima.
  • Kavandage hoonetesse erineva pikkuse ja raskusastmega liikumisradasid ja/või ruume, mida soovi korral saate mitmekesistada erinevate treeningvahenditega, sh ka lihtsate treeningõpetuste ja -kavadega.
  • Soodustage rattaga tööl käimist ning looge turvalise parkimise võimalused.

Korraldage ja/või võimaldage võimlemis- ja venituspause – nii loote võimalusi töö- ja puhkeaja vaheldumiseks, taastumiseks.

Võimaldage töötajatele lõunapausi ajal liikumisega tegelemist. Muutke puhkepausid veidi pikemaks, et soovijad saaksid lisaks einestamisele teha ka väikese jalutuskäigu, minitreeningu vms.

Looge võimalusi osa võtta kogukonnas ja kaugemal toimuvatest liikumiskampaaniatest ja rahvaspordisündmustest, jagades nende kohta aegsasti infot.

NB! 2018. aasta algusest kehtib Tulumaksuseaduse muudatus (TS§48, lg 55), mille kohaselt ei maksustata erisoodustusmaksuga töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi kuni 400 € ulatuses aastas ehk 100€ vääringus kvartalis (vt https://www.riigiteataja.ee/akt/131122016005#para48)

Lisalugemist:

 

 

Veebruar TAI tervisekalendris. Soovitusi viirushaiguste perioodiks

  • 15 Veebruar 2018

Veebruar on TAI tervisekalendris tasakaalustatud toitumise kuu. Tasakaalustatud toitumise võimalustest tööl loe lähemalt terviseinfo.ee blogist.

Jaanuar ja veebruar toovad endaga tihti ka kaasa töölt kõrvalejäämisi viirushaiguste tõttu. Oluline osa immuunsüsteemi tugevdamisel ja haiguste ennetamisel on tasakaalustatud ja mitmekesisel toiduvalikul, sh D- vitamiini tarvitamisel, nakkusohu vähendamisel tööruumides ja piisaval värskes õhus liikumisel. 

Rahvasuus nimetatakse nohu, köha ja vahel ka palavikuga kulgevat haigestumist külmetushaiguseks. Meedikute sõnul pole haiguse põhjuseks külmetamine, vaid erinevad viirused, mis nina ja kurgu limaskesta ehk ülemisi hingamisteid kimbutavad. Tuntud ja sagedamini tüsistusi põhjustav viirushaigus on gripp. Tüsistused ohustavad eeskätt nõrgema immuunsusega inimesi — väikelapsi, eakaid, diabeeti vm kroonilisi haiguseid põdevaid inimesi.

Mida saab viirushaiguste vältimiseks teha tööandja?

  • Külmetushaiguse sümptomid ei teki kohe, vaid haigus kujuneb tavaliselt välja 12 tunni kuni kahe päeva möödumisel nakatumisest. Nakkuse võib saada ka pealtnäha tervelt inimeselt, seetõttu oleks haiguste peiteperioodil õige ruume võimalikult sageli ja hoolikalt tuulutada.
  • Lisaks võimalusele vee ja seebiga käsi pesta kaaluge vajadusel spetsiifiliste, apteegis müügil olevate alkoholi sisaldavate kätepuhastusvahendite soetamist. Nii on võimalik haigestumise riski oluliselt vähendada.
  • Pakkuge võimalusel viirushaiguste perioodil töötajaile c-vitamiini rikkaid köögi- ja puuvilju, miks mitte ka ingverit või mett. C-vitamiini preparaatidest ei pruugi külmetushaiguste ennetamisel ja leevendamisel abi olla, küll aga piisavast D-vitamiini tarvitamisest. Teavitage sellest töötajaid.
  • Ehkki enamiku külmetushaiguste vastu ei ole võimalik vaktsineerida, saab vaktsineerimisega end kaitsta gripi vastu, mis on üks sagedasem tüsistusi põhjustav külmetushaigus. Kaaluge võimalusel töötajate tasuta või soodustingimustel vaktsineerimisvõimaluse pakkumist.
  • Haiguspuhangute leevendamisele ja haigestumiste riski vähendamisele töökohal aitab kaasa paindliku töögraafiku võimaldamine töötajaile, et vähendada haigete inimestega kokku puutumist. Viirushaigustesse haigestunud inimesed on teistele kõige nakkusohtlikumad just haiguse alguses.

Mida saab teha igaüks ise?

  • Haiguste perioodil on oluline palju värskes õhus viibida, liikuda ja sportida ning ka tööruume korralikult tuulutada.
  • Viirushaigustesse haigestumise riski saab vähendada, kui päevas mitu korda hoolikalt käsi pesta. Käsi tuleb pesta vee ja seebiga, hõõrudes neid vastastikku poole minuti jooksul. Käed tuleb hoolikalt kuivatada, kasutades võimalusel ühekordset käterätti. Kui vähegi võimalik, tuleks käsi pesta iga kord pärast nina nuuskamist ja köhimist. Kui on vahetult kokku puututud köhiva ja nohuse inimesega, kuid pole võimalik kohe käsi pesta, tuleks vältida kätega silmade, nina ja suu puudutamist kuni kätepesuni.
  • Viirushaiguste riski saab vähendada D-vitamiini piisava tarvitamisega. Meie kliimavööndis on talveperioodil päikesevalgust vähe ja seega tuleks D-vitamiini kindlasti lisaks võtta. Toiduainetest sisaldavad D-vitamiini nt kuumtöödeldud rasvane kala (räim, lõhe), keedetud muna, maks, D3 vitamiiniga rikastatud piim, piimatooted jm rikastatud toidud (nt toiduõlid, leib, sojatooted). Eestis on täiskasvanutele soovitatav piisav kogus D-vitamiini 10 µg päevas.
  • Sööge piisavalt köögi- ja puuvilju.
  • Viirushaigustesse haigestumist võib vähendada probiootikumide tarvitamine, samuti küüslaugu söömine, mis lisaks ennetamisele leevendab haigust. Küüslauku võiks kasutada mõõdukates kogustes toidu sees, toores küüslauk võib seedetrakti limaskesta ärritada.

Allikad:
- Uuendatud Eesti toitumis- ja liikumissoovitused
- Terviseameti juhised gripiga toimetulekuks

 

Veel uudiseid ...