Tervise edendamine / Üldpõhimõtted

Rahvastiku tervise arengukava (RTA) püstitatab strateegilised eesmärgid Eesti rahvastiku tervise hoidmiseks ja jätkuvaks parandamiseks. Tegu on olulise alusdokumendiga kogu Eesti tervisedenduslikud töös.

Viimaste aastate arengud Eesti rahvatervises on olnud positiivsed – sündivus tõusnud, eluiga pikenenud. Sealjuures on eluiga pikenenud kiiremini Euroopas keskmiselt. Eesti tervishoiusüsteem on viimase kümne aasta arengute tulemusena kujunenud üheks Euroopa kulutõhusamaks. Samas on vahe Lääne-Euroopa ja Põhjamaadega, kelle tase on meile orientiiriks, ikkagi suur ja iive on endiselt negatiivne. Eesti keskmine eeldatav eluiga on 73,2 aastat, Euroopa Liidu keskmine 78 aastat.

Märkimisväärne osa Eesti tervisekaost on ennetatav: varajase suremuse kolm peamist põhjust on südame-veresoonkonna haigused, kasvajad ja vigastused. Kõik kolm on oluliselt mõjutatavad tervisekäitumise ja keskkonnategurite poolt. Näiteks vereringeelundkonna haigustesse suremus ületab Eestis 3,5 korda, välispõhjustest tingitud surmade arv aga lausa 4 korda n-ö vanade Euroopa riikide vastava näitaja. Hinnanguliselt vähendab tervis Eesti SKP-d 6-15%.

Alates 1990. aastate algusest on Eestis koostatud mitmeid tervisepoliitika visioone ning 1995. aastal kinnitati ka Rahvatervise seadus. Aastate jooksul on koostatud mitmeid strateegilisi dokumente tervisevaldkonnas üles kerkinud probleemide ja ülesannete lahendamiseks. Ühiskonna arenguga kaasnenud muutused on seadnud meid silmitsi vajadusega sõnastada uuesti Eesti eesmärgid, põhimõtted ja prioriteetsed suunad rahvastiku tervise parandamisel.

Rahvastiku tervise arengukava 2008–2020" (RTA) üldeesmärgiks on tervena elatud eluea pikenemine enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu. Arengukava koondab ühtseks tervikuks ja eesmärgistab vertikaalsed tervise valdkonna arengukavad ja strateegiad ning ühendab laia valiku juba toimivaid või loomisel olevaid strateegilisi dokumente teistest valdkondadest.

Eraldi on arengukavas välja toodud 5 temaatilist valdkonda:

  1. sotsiaalne sidusus ja võrdsete võimaluste suurendamine
  2. lastele tervisliku ja turvalise arengu tagamine
  3. tervist toetava keskkonna kujundamine
  4. tervislike eluviiside soodustamine
  5. tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse kindlustamine

Nende temaatiliste valdkondade kaupa on esitatud ka arengukava üldeesmärgi täitmiseks seatud prioriteedid, strateegilised eesmärgid ning meetmete kompleksid.

Arengukava väljatöötamises on osalenud erinevate töörühmade ning avalike arutelude kaudu suur hulk inimesi erinevatest rahvusvahelistest organisatsioonidest, ministeeriumidest, maavalitsustest, kohalikest omavalitsustest, mittetulundusühingutest, erasektorist ning erinevatest sidus-, siht- ja huvirühmadest. Kõigi nende inimeste panus on olnud väga tänuväärne ning määrava tähtsusega nii uute ülesannete selgitamisel kui ka nendele lahendusteede leidmisel.

Kuna rahvastiku tervises toimuvad pidevalt muutused, on ka rahvastiku tervise arengukava dokument, mida tuleb pidevalt täiendada ja uuendada, ning meie kõigi jätkuv panus uute visioonide loomisel ja elluviimisel on Eesti arengu tagamiseks oluline.

Rahvastiku tervise parandamisse saavad oma panuse anda nii Riigikogu, Vabariigi Valitsus, kohalikud omavalitsused, erasektor, ühiskondlikud organisatsioonid kui ka iga kodanik. Sellest lähtuvalt on ka see arengukava mõeldud kõigile ühiskonnaliikmetele.