Valdkonnad / Tubakas

Tubakas

Laste passiivne suitsetamine

  • 09 Detsember 2015

Laste passiivset suitsetamist on Eestis vähe uuritud. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise 2012. a uuringust selgus:

  • 16–64-aastaste vastajate seas, kes elasid koos vähemalt ühe noorema kui 7-aastase lapsega, suitsetati kodus eluruumides 17% juhtudest, 7–17-aastase lapsega peredes aga 21% juhtudest.
  • Nii väikeste kui suuremate lastega perede puhul nähtub, et kui kasvõi üks pereliige on kõrgharidusega, siis eluruumides suitsetamise osatähtsus on suhteliselt väike. Sellistes noorema kui 7-aastase lapsega peredes on see näitaja 8%, kui kasvõi üks pereliige on aga alg- või põhiharidusega – 33%. On ilmne, et inimeste tervisteadlikkus ja -käitumine olenevad suuresti haridustasemest.
  • Uuringust nähtub veel, et kui kasvõi üks pereliige on mitte-eestlane, siis eluruumides suitsetamise osatähtsus on tunduvalt suurem – noorema kui 7-aastase lapsega peredes 25%, vähemalt ühe eestlasega peres 14%. See juhib tähelepanu vajadusele teha rohkem, arusaadavamalt ja paremini kättesaadavalt terviseteavitust mitte-eestlaste seas.
  • Ilmnes ka, et kui suurima keskmise sissetulekuga pereliikme kohta kuus väikelastega peredes suitsetatakse 10% juhtudest, siis madalaima vastava sissetulekuga peredes – 23%. Kindlasti on siin oluline osa haridusel, mis üldjuhul on kõrgema sissetuleku puhul siiski kõrgem.
  • Laste passiivse suitsetamise trend kulgeb siiski positiivses suunas. Peredes, kus on laps, on eluruumides suitsetamine pidevalt vähenenud. Näiteks noorema kui 7-aastase lapse puhul oli vastav näitaja 2004. aastal 30%, 2012.aastal aga 17%.

 

 

Tubakast loobumise nõustajate koolitused

  • 08 Juuni 2015

Tervise Arengu Instituut korraldab regulaarselt tubakast loobumise nõustajate koolitusi tervishoiutöötajatele.

Koolituste eesmärgiks on integreerida tubakast loobumise nõustamise teenuse (TLN-teenus) osutamine esmatasandile, säilitades igas maakonnas senised TLN metoodilised nõustamiskeskused raviasutuste juures.

Koolituse sihtgrupp on perearstid ja -õed, tervishoiutöötajad (arstid, õed, ämmaemandad, psühholoogid) haiglatest ja tervisekeskustest, kooliõed jt.

Kahepäevase koolituse maht on 16 akadeemilist tundi.

Koolitused on osalejatele tasuta.

Koolitusel käsitletavad teemad:

  • Tubakast loobumise nõustamine esmatasandi tervishoiusüsteemis
  • Tubakatarvitamise olukord ja trendid Eestis
    • Tervisele orienteeritud strateegiad ja tubakas
    • Noored ja tubakas. Rasedus ja tubakas
    • Tubaka kahjustav mõju tervisele
    • Tubakast loobumise nõustamise kabinettide võrgustik Eestis
  • Kaudne suitsetamine ja selle kahjud tervisele
    • Tubakavaba keskkonna kujundamine
  • Tubakatarvitamise reaalsed paradoksid
    • Sigaretisuitsetamise alternatiivid ja selle riskid
    • Tubakatooted ja nõuded toodetele
    • Seadusloome rakenduslikud aspektid
  • Tubakas kui oluline riskitegur vähile
  • Nikotiini neurobioloogiline toime
    • Psühhofarmakoloogiline käsitlus
  • Motivatsiooni tekitamine tubakatarvitamisest loobumiseks
    • Eluviisi muutmine
    • Praktiline teemakäsitlus
  • Tubakast loobumise meetodid: lühi- ja intensiivne nõustamine
    • Ettevalmistusperiood
    • Loobumisprotsess
    • Praktiline teemakäsitlus
  • Nikotiinasendus- ja sõltuvusravi
    • Nõustamise tulemuslikkuse hindamine
    • Praktiline teemakäsitlus

Koolituste toimumisaegu saad jälgida sündmuste kalendrist.

 

Lisainfo:
Tiiu Härm
Tervise Arengu Instituudi ekspert (tubaka valdkond)
tel 659 3981
tiiu.harm@tai.ee

 

Lühifilm „Suits” noortele

  • 09 Detsember 2015

Kellele ja miks?

Lühifilm „Suits" ei ole mingil moel tavapärane suitsetamisvastane õppefilm. See on žanrilt õudusfilm, kus segunevad splatter-stiil ja absurdikomöödia. Noored arvavad sageli, et nad juba teavad suitsetamise kahjulikkusest kõike ega ole infole kuigi vastuvõtlikud. Et film noortes diskussioone ja emotsioone tekitaks, on selle vormi ja teostuse juures taotluslikult püütud vältida etteaimatavat „õpetlikkust".

Eesmärk

Filmi eesmärk on edastada infot suitsetamisega seotud tervisekahjude kohta ja ühtlasi tekitada ka šokeerivat vastikustunnet, et vähendada noortes soovi suitsu proovida või takistada nende muutumist regulaarseteks suitsetajateks. Film on mõeldud vaatamiseks vanemale kooliastmele (15–18aastased noored).

Stiilivalik ei ole juhuslik – näiteks aastast 2001 Kanadas sigaretipakkidele pandavate hoiatuspiltide mõju hindamine näitas, et tõhusaimaks osutusid suitsetamise ohtude teadvustamisel just šokeerivad pildid. Vastukaaluks meelelahutus- ja reklaamimaailma püüdele näidata suitsetamist kui glamuurset tegevust, mis rõhutab suitsetaja iseseisvust või rahustab närve, tegutseb filmi peategelane, dr Suits, oma „patsientidega" nagu suitsetamine inimorganismiga, hävitades süsteemselt organeid ja elundkondi, tekitades vaatajas jälkust ja vastikustunnet. Seejuures on filmi idee teostuses kasutatud nii suuri liialdusi, et selle vaataja tajub peagi, et tegemist ei ole realistlike tegelaskujudega.

Noored tunnistavad filmi mõju

Enne filmi avalikustamist hindasid seda 145 noort – Tallinna kahe kooli 8. ja 10. klassi õpilased ning kaitseväe üks rühm. Küsitletutest olid 16% regulaarsed suitsetajad ning 30% suitsetasid aeg-ajalt. Kaks kolmandikku noortest vastas, et said tubaka mõju kohta teada midagi uut, ning pooled olid nõus väitega, et film tekitas vastikuse suitsetamise suhtes. 81% pidas filmi huvitavaks ning enamik ütles, et soovitaksid seda vaadata ka teistel. 40% suitsetajatest nõustus, et film tekitas soovi suitsetamisest loobuda.

Filmi vaatamine on vabatahtlik

Tervise Arengu Instituudi hinnangul ei saa filmi „Suits" vaatamist klassiruumis teha kohustuslikuks. Oluline on vabatahtlikkuse moment, et noor võiks filmi vaatamise igal hetkel pooleli jätta.

Arutelu tubakatarvitamise teemal

Film pakub hulgaliselt materjali noortega tubakateemalise arutelu korraldamiseks.

  • Laske neil kirjeldada, millised olid nende tunded suitsetamise suhtes enne ja pärast filmi vaatamist. Küsige, milliseid elundeid tubakakeemia kahjustab ja mida uut nad suitsetamise mõju kohta tervisele filmist teada said. Soovitav on käsitleda ka vesipiibu ja suitsuvabade tubakatoodete kahjulikkust.
  • Analüüsige suitsetamisega seonduvaid paradoksaalseid mõisteid (glamuur, seksikus, elegants, seltskond, lõõgastus, vabadus, iseseisvus, inimõigus, saledus, kvaliteet). Laske õpilastel leida näiteid varjatud suitsureklaamist meedias ja ajakirjanduses.

Vestluse läbiviimisel on abiks Tervise Arengu Instituudi väljaantud juhendmaterjal „Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele", kus on infot nii tubaka mõjude kohta kui ka soovitatud uimastitarvitamise teemalisi aktiivtöid. 

Terviseinfo.ee trükiste andmebaasis on pdf-failina allalaetavad ka kõik teised Tervise Arengu Instituudi väljaantud tubakateemalised materjalid.

 

Lühifilm "Suits" Youtube'is: eesti keeles, venekeelsete subtiitritega, ingliskeelsete subtiitritega

 

E-sigaret

  • 20 Juuli 2015
Elektroonilised ehk e-sigaretid on patareitoitel vahendid, mille eesmärgiks on aurustada ning viia kasutaja hingamisteedesse keemiline segu. Suitsetatavad segud võivad olla nii nikotiiniga kui ka ilma ning sisaldada lisaks erinevaid keemilisi ühendeid nagu propüleenglükool, glütserool, erinevad maitse- ja lõhnaained.

E-sigarette reklaamitakse kui tavalise sigareti ohutut alternatiivi või abivahendit suitsetamisest loobumiseks. Suitsetamisest loobumise vahend ta siiski ei ole. Kui e-sigareti kapslid sisaldavad nikotiini, siis suitsetaja nikotiinisõltuvusest ei vabane ning nikotiini kahjulik mõju organismile kestab edasi. Seetõttu ei kaasne e-sigareti kasutamisega ka väiksemat terviseriski.

Kuna seade on võrdlemisi uus ja vähe kasutuses olnud, ei ole nende pikemaajalise toime kohta veel andmeid. Ka ei ole piisavalt uuritud, kuidas e-sigaretis sisalduvad keemilised ained omavahelises koosmõjus ning koosmõjus nikotiiniga organismis reageerida võivad ning milline on nende toime inhalatsiooni teel manustamisel. Kuni e-sigarettide tootjatel ei ole täpsemaid uuringuid ega andmeid, on terviseriskide vältimiseks mõistlik e-sigareti tarbimisest hoiduda.

Eestis on nikotiini sisaldavate kapslite müük keelatud. 22. märtsist 2015 hakkasid kehtima tubakaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muudatused, millega laiendati tubakaseaduse reguleerimisala ka tubakatoodetega seonduvatele toodetele (sh e-sigaretid). Seaduse uuendusega on keelatud tubakatoodetega seonduvate toodete müük alaealistele ning alaealistele laieneb keeld tarvitada, omandada ja vallata tubakatoodetega seonduvaid tooteid. Olulise muudatusena lisati reklaamiseadusesse tubakatootega seonduvate toodete reklaamikeeld.

Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise (HBSC) 2014. aasta uuring näitas, et 11–15-aastastest poistest 37,5% ja tüdrukutest 28,4% on proovinud e-sigaretti. 15-aastastest poistest suitsetab e-sigaretti aeg-ajalt või igapäevaselt 13,4% ja tüdrukutest 7,6%. Võrdluseks võib tuua, et Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise 2014. a uuringu kohaselt on täiskasvanud elanikkonnast (16–64-aastased) e-sigaretti proovinud viimase 12 kuu jooksul 15,7%, sealjuures 16–24-aastaste seas oli vastav arv 41,5% . Need arvud viitavad selgelt, et e-sigaret on noorte seas populaarne.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) seisukoht e-sigarettide kohta: www.who.int/tobacco/communications/statements/eletronic_cigarettes/en/index.html.

Ravimiamet e-sigarettidest: http://www.sam.ee/nikotiini-sisaldus-elektroonilistes-sigarettides-e-sigarettides

 

Tubakas ja süda

  • 08 Detsember 2015

Tubakatarvitaja risk haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse on 2–4 korda kõrgem kui mittesuitsetajal.

Tervislike eluviiside järgimisel on südame-veresoonkonnahaigused 40% ulatuses ennetatavad. Balti riike võrdlevast uuringust selgub, et vereringeelundite haigused on jätkuvalt peamine surmapõhjus. Meestel moodustab see ligi poole ja naistel pea kaks kolmandikku kogu suremusest. Eestis võib ligikaudu 1/5 kõigist surmajuhtumitest olla põhjustatud otseselt või kaudselt tubakatarvitamisest. Tubakatarvitamine toob endaga kaasa keskmiselt kümme surmajuhtu päevas. Suitsetaja risk haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse on 2–4 korda kõrgem kui mittesuitsetajal.

Tubakatarvitamine tõstab ateroskleroosi ehk arterite lubjastumise riski. Arteri rabedale seinale kinnitunud aerosklerootiline naast ahendab arteri valendikku ning takistab oluliselt verevoolu. Suitsetamine suurendab südame infarkti ja ajurabanduse riski. Ajuarteri rebenemise või valendiku sulgumise tagajärjel tekib insult e ajurabandus. Rabedad arterid, kõrge vererõhk ja hüübimishäired võivad olla tingitud tubaka tarvitamisest. Tubakatarvitamine põhjustab ka perifeerseid verevarustushäireid jäsemetes. Suitsetamine ahendab labajalgade või -käte arterite valendikku märgatavalt ja kiirendab aterosklerootiliste muutuste teket veresoontes. Käed ja jalad on külmad, jalgades tekivad valulised krambid, tuimus, kipitus ja väsimus. Puudulik verevarustus suurendab infektsiooniohtu, põhjustab gangreeni ja vajaduse jäse amputeerida.

Loobudes tubakatarvitamisest, väheneb risk märkimisväärselt. Juba 8 tunni möödudes on hapniku sisaldus veres muutunud normaalseks, südameinfarkti risk hakanud langema. 24 tunni möödudes on vingugaas kehast välja tuulutatud ning 72 tunni möödudes kergeneb hingamine ja energiat tuleb juurde. 2–12 nädala möödudes vereringe paraneb kogu kehas, jalgsi kõndimine muutub normaalsemaks. 3–9 kuu möödudes kaovad köha, hingeldus, paraneb kopsutalitlus.

Vaata ka pdf_buttonpilthoiatust tubaka mõjudest tervisele.