Tubakas ja süda

Tubakatarvitaja risk haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse on 2–4 korda kõrgem kui mittesuitsetajal.

Tervislike eluviiside järgimisel on südame-veresoonkonnahaigused 40% ulatuses ennetatavad. Balti riike võrdlevast uuringust selgub, et vereringeelundite haigused on jätkuvalt peamine surmapõhjus. Meestel moodustab see ligi poole ja naistel pea kaks kolmandikku kogu suremusest. Eestis võib ligikaudu 1/5 kõigist surmajuhtumitest olla põhjustatud otseselt või kaudselt tubakatarvitamisest. Tubakatarvitamine toob endaga kaasa keskmiselt kümme surmajuhtu päevas. Suitsetaja risk haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse on 2–4 korda kõrgem kui mittesuitsetajal.

Tubakatarvitamine tõstab ateroskleroosi ehk arterite lubjastumise riski. Arteri rabedale seinale kinnitunud aerosklerootiline naast ahendab arteri valendikku ning takistab oluliselt verevoolu. Suitsetamine suurendab südame infarkti ja ajurabanduse riski. Ajuarteri rebenemise või valendiku sulgumise tagajärjel tekib insult e ajurabandus. Rabedad arterid, kõrge vererõhk ja hüübimishäired võivad olla tingitud tubaka tarvitamisest. Tubakatarvitamine põhjustab ka perifeerseid verevarustushäireid jäsemetes. Suitsetamine ahendab labajalgade või -käte arterite valendikku märgatavalt ja kiirendab aterosklerootiliste muutuste teket veresoontes. Käed ja jalad on külmad, jalgades tekivad valulised krambid, tuimus, kipitus ja väsimus. Puudulik verevarustus suurendab infektsiooniohtu, põhjustab gangreeni ja vajaduse jäse amputeerida.

Loobudes tubakatarvitamisest, väheneb risk märkimisväärselt. Juba 8 tunni möödudes on hapniku sisaldus veres muutunud normaalseks, südameinfarkti risk hakanud langema. 24 tunni möödudes on vingugaas kehast välja tuulutatud ning 72 tunni möödudes kergeneb hingamine ja energiat tuleb juurde. 2–12 nädala möödudes vereringe paraneb kogu kehas, jalgsi kõndimine muutub normaalsemaks. 3–9 kuu möödudes kaovad köha, hingeldus, paraneb kopsutalitlus.

Vaata ka pilthoiatust tubaka mõjudest tervisele.