Laste passiivne suitsetamine

Laste passiivset suitsetamist on Eestis vähe uuritud. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise 2012. a uuringust selgus:

• 16–64-aastaste vastajate seas, kes elasid koos vähemalt ühe noorema kui 7-aastase lapsega, suitsetati kodus eluruumides 17% juhtudest, 7–17-aastase lapsega peredes aga 21% juhtudest.

• Nii väikeste kui suuremate lastega perede puhul nähtub, et kui kasvõi üks pereliige on kõrgharidusega, siis eluruumides suitsetamise osatähtsus on suhteliselt väike. Sellistes noorema kui 7-aastase lapsega peredes on see näitaja 8%, kui kasvõi üks pereliige on aga alg- või põhiharidusega – 33%. On ilmne, et inimeste tervisteadlikkus ja -käitumine olenevad suuresti haridustasemest.

• Uuringust nähtub veel, et kui kasvõi üks pereliige on mitte-eestlane, siis eluruumides suitsetamise osatähtsus on tunduvalt suurem – noorema kui 7-aastase lapsega peredes 25%, vähemalt ühe eestlasega peres 14%. See juhib tähelepanu vajadusele teha rohkem, arusaadavamalt ja paremini kättesaadavalt terviseteavitust mitte-eestlaste seas.

• Ilmnes ka, et kui suurima keskmise sissetulekuga pereliikme kohta kuus väikelastega peredes suitsetatakse 10% juhtudest, siis madalaima vastava sissetulekuga peredes – 23%. Kindlasti on siin oluline osa haridusel, mis üldjuhul on kõrgema sissetuleku puhul siiski kõrgem.

• Laste passiivse suitsetamise trend kulgeb siiski positiivses suunas. Peredes, kus on laps, on eluruumides suitsetamine pidevalt vähenenud. Näiteks noorema kui 7-aastase lapse puhul oli vastav näitaja 2004. aastal 30%, 2012.aastal aga 17%.