Valdkonnad / Tuberkuloos

Tuberkuloosi on inimesed haigestunud juba aastatuhandeid. Jälgi luutuberkuloosi põdemisest on leitud arheoloogilistel väljakaevamistel meie ajaarvamise eelsest ajast.

1882. a 24. märtsil teatas Saksa arstiteadlane Robert Koch avalikkusele tuberkuloositekitaja Mycobacterium tuberculosis'e avastamisest. Seetõttu tähistatakse just 24. märtsil Maailma Terviseorganisatsiooni algatusel kogu maailmas tuberkuloosipäeva.

1940. aastate keskpaigani ei tuntud tuberkuloosiravimeid, ravi oli sanatoorne või kirurgiline, kuid lõppes sageli surmaga.

1943. aastal avastas Ameerika teadlane Selman Waksman esimese tuberkuloosivastase ravimi – streptomütsiini, mis oli võimeline tuberkuloositekitajaid hävitama.

Järgnevalt on tuberkuloosiravis kasutusele võetud isoniasiid, rifampitsiin, kanamütsiin, etambutool, pürasinamiid ja mitmed teised ravimid.

Tänapäeval on tuberkuloos reeglina ravitav, kui patsient pöördub arstile õigeaegselt ja teeb läbi kogu ravikuuri.

Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on tuberkuloosibakteriga nakatunud 1/3 kogu maailma täiskasvanud elanikkonnast. Nakatunutest haigestub tuberkuloosi elu jooksul 5–10%. Aastas diagnoositakse ligikaudu 8 miljonit uut haigusjuhtu, millest pooled on nakkusohtlikud.

Eestis hakkas taasiseseisvumise järgselt tuberkuloosi haigestumine sagenema 1990. aastatel. Aastal 1998 diagnoositi ligi 50 tuberkuloosi uut haigusjuhtu 100 000 inimese kohta, mis on ligi kümme korda sagedasem kui Põhjamaades. 2009. aastaks oli uute haigusjuhtude arv vähenenud 25-ni ja 2015. aastal 12,9-ni 100 000 inimese kohta.

Eesti eriliseks probleemiks on multiresistentsete (MDR) ja eriti resistentsete (XDR) tuberkuloosi haigusjuhtude suur osakaal. Kuigi viimastel aastatel on Eestis multiravimresistentsete tuberkuloosijuhtude arv pidevalt vähenenud, oleme endiselt oma kõrge suhtarvuga Euroopas juhtpositsioonil.

MÄRKSÕNAD: tuberkuloos tiisikus tbc