Valdkonnad / Tuberkuloos

Tuberkuloosi (TB) haigestumine tõusis Eestis valulapseks taasiseseisvumise aastatel: 1998. aastal diagnoositi 47,5 uut tuberkuloosijuhtu 100 000 elaniku kohta, mis on ligi kümme korda enam kui Põhjamaades.

Tingituna Eestis taasiseseisvumise järgselt toimunud järsust TB haigestumuse tõusust, kinnitati esimene tuberkuloositõrje programm aastateks 1998–2003. Alates 2013. aastast eraldiseisvat tuberkuloositõrje programmi ega strateegiat enam ei ole. Tuberkuloositõrje tegevused ja eesmärgid on kokku lepitud Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 valdkonna „Tervislik eluviis" all ja jätkuvad kõik senised tegevused.

Programmi käigus loodi otseselt kontrollitav ravisüsteem – OKR (tuberkuloosiravimite igapäevane võtmine meditsiiniõe või sotsiaaltöötaja juuresolekul tervishoiuasutuses või haige kodus), TB ravi hakkas toimuma ranges vastavuses standardiseeritud raviskeemidega, riiklike ravimiostudega tagati kõigile haigetele vajalike tuberkuloosiravimite tasuta kättesaadavus, korraldati ümber TB laboriteenistus, nakkusohu vähendamiseks ehitati ümber ja varustati ajakohaste ventilatsioonisüsteemidega TB haiglaravi osakonnad, korraldati ümber TB ravi kinnipidamisasutustes ning loodi tuberkuloosiregister, mis võimaldas täpselt jälgida haigestumise dünaamikat ja kasutatud raviskeemide efektiivsust.

Alates 2000. aastast on TB haigestumine langenud keskmiselt 8% aastas, 2013. aastaks oli esmashaigestumus vähenenud 17,1-ni 100 000 inimese kohta ja 2015.aastaks 12,9-ni 100 000 inimese kohta.

23.–27. augustil 2010 toimunud TB alase visiidi käigus külastas Eestit WHO/ECDC välisekspertide grupp. Visiidi eesmärk oli tutvuda Eesti TB ennetamise ja tõrje alase tegevusega ning ravi- ja seiresüsteemiga, et koos kohaliku meeskonnaga leida võimalikke lahendusi efektiivsemaks tegutsemiseks ning võimalikke kohti rahvusvaheliseks koostööks ja teadustööks.

Visiidi kokkuvõttel tunnustasid väliseksperdid kõrgelt Eesti saavutusi TB järjepideval haigestumise vähendamisel ja tõid välja, et Eesti on liikumas üldisest tuberkuloosiepideemiast lokaliseeritud epideemia suunal, mis tähendab, et edaspidi tuleks TB haigestumise vähendamiseks kontsentreeruda TB ennetamisele ning varajasele avastamisele ja tõrjele riskigruppide seas, sh HIV-nakkusega isikud, narkomaanid, alkoholi kuritarvitajad, kodutud. Lisaks TB ravile tuleks samaaegselt tegelda ka nende patsientide sõltuvusraviga ja sotsiaalsete vajadustega, mistõttu TB ravi üldkulud ühe patsiendi kohta tõusevad.

Lisaks toodi välja vajadus pöörata senisest enam tähelepanu nn „kroonikutele" ehk korduvravijuhtudele (ravikatkestajad või eelmise ravikuuri ebaefektiivse raviga lõpetanud), vähendades MDR-TB nakkuse levikut ühiskonnas. 

Nakkusohtlikud (bakterioskoopiliselt positiivsed) TB haiged kuuluvad haiglaravile vastavalt Sotsiaalministeeriumi 31.10.2003 määruse nr 123 „Nakkushaiguste tõrje ja epideemilise leviku tõkestamise juhised" punktile 53, kuid puudub meede, kuidas seda tagada ning mida teha siis, kui patsient on krooniline bakterieritaja, kuid tema raviks puuduvad võimalused – ravi on tunnistatud ebaefektiivseks kaasuvate haiguste ja/või ravile allumatuse tõttu.

Eesti eriliseks probleemiks on multiresistentsete (MDR) ja eriti resistentsete (XDR) tuberkuloosi haigusjuhtude suur osakaal.

Kui tundliku tekitajaga tuberkuloosi ravi kestab pool aastat, siis MDR tuberkuloosijuhu ravi kestus on oluliselt pikem, minimaalselt 18 kuud, kuid enamjaolt siiski üle kahe aasta. Eestis leviv multiresistentset TB põhjustav bakter on 85% juhtudest resistentne kõigile 4–5 tuberkuloosi põhiravimile ja kasutusele tuleb võtta mitmeid reservpreparaate. Viimased on tunduvalt kallimad, nõrgema toimega ja oma sagedaste kõrvaltoimete tõttu ka patsiendile raskemini talutavad. Ravitulemused ka kõige paremate võimalustega riikides jäävad alla 70%. Ühe haigusjuhu ravimite maksumus võib olenevalt tekitaja resistentsusest ulatuda 1900–19 000 euroni.

Ligi 40% TB-haigetest esineb raviarsti andmetel alkoholi kuritarvitamist, 7% narkootikumide tarvitamist.

Alates 2011 on kõigis TB statsionaarsetes raviasutustes võimalik opioidsõltlastel saada TB raviga samaaegselt metadoonasendusravi ja neil patsientidel, kes on motiveeritud on võimalik saada TB raviga samaaegselt ka alkoholsõltuvuse ravi (ravimid, psühhoteraapia ja nõustamine) Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus.

Eestis on TB ravi üheks peamiseks probleemiks ravikatkestajate suur osakaal. TB ravis loetakse ravikatkestamiseks olukorda, kus patsient ei ole ravile naasnud kahe kuu jooksul. Ravikatkestamise peamine põhjus on alkoholi kuritarvitamine. TB ravitulemusi on parandanud ka Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusele rakendatav võimalus saata kohtu otsusega korduvalt ravirežiimi rikkunud nakkusohtlik TB-haige 182 päevaks tahtest olenemata haiglaravile.

Tõsiseks probleemiks on muutunud tuberkuloos HIV-positiivsetel patsientidel. Siin on oluliseks riskirühmaks narkomaanid. Vaatamata tõsisele prognoosile, et 2015. aastaks võib HIV-epideemia mõjul oodata kuni kahekordset TB-haigestumuse tõusu, pole HIV-nakatunute osakaal TB-haigete hulgas õnneks siiski plahvatuslikult kasvanud, vaid on viimastel aastatel stabiliseerunud. HIV uuring soovitatakse teha kõigile TB-haigetele, kuna HIV-positiivsel inimesel on 30 korda suurem tõenäosus haigestuda tuberkuloosi võrreldes HIV-negatiivsega. Esimene TB/HIV kaksikdiagnoosiga patsient diagnoositi 1997. aastal ja 15 aastaga on TB/HIV patsientide osakaal tõusnud nullist 16,7%-ni 2012. aastal ja 2013. aastal siiski veidi vähem ehk 11,8% TB-haigetest, mis on 12,3% HIV testitud haigetest. HIV-testimise osakaal TB-haigete hulgas on tõusnud alates 2003. aasta 65%-lt 96,2%-ni 2013. aastal.

Enamik TB/HIV juhte on diagnoositud Tallinnas, Harjumaal, Ida-Virumaal ja vanglates.

Kõik uuringud tuberkuloosi suhtes ja tuberkuloosiravimid on haigele tasuta ega sõltu ravikindlustuse olemasolust. Uuringule pöördumiseks ei ole vaja perearsti saatekirja ja tuberkuloosiuuringud on ka ravikindlustust mitteomavatele inimestele tasuta.

Arsti poole võivad pöörduda kõik tuberkuloosikahtlusega inimesed, varem tuberkuloosi põdenud isikud ja tuberkuloosihaigetega kontaktis olevad isikud.

Parim viis tuberkuloosinakkuse leviku tõkestamiseks on kõigi tuberkuloosihaigete õigeaegne otseselt kontrollitav ravi, st patsient võtab TB ravimeid meditsiinitöötaja järelevalve all ja juuresolekul. TB põhiravimeid apteegist ise osta ei saa ja neid haigetele koju kaasa ei anta.