Vähiennetus

Vähk on levinud haigus – Eestis on see surmapõhjusena südame-veresoonkonnahaiguste järel teisel kohal. Aastas haigestub meil vähktõppe üle 8000 inimese ja registreeritakse ca 3800 vähisurma juhtu, mis moodustab ligi veerandi kõigist surmadest. Vähiregistri andmetel esineb paikmete järgi Eestis enim nahavähki, eesnäärme-, kopsu- ja rinnavähki.

Sotsiaalministeeriumi juhtimisel on koostatud Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020, mille strateegiliseks valdkonna üldeesmärgiks on tervena elatud eluea pikendamine enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu.

Tervislike eluviiside edendamise abil on tõenäoliselt võimalik Eesti rahvastiku terviseseisundit oluliselt parandada. Kasvajad on tervise kaotuse põhjusena südame-veresoonkonnahaiguste järel teisel kohal. Siin on oluline roll tervisekäitumuslikel valikutel, eriti seoses rahvastiku vananemise vähihaigestumust suurendava efektiga.

Vähk ehk pahaloomuline kasvaja on mistahes organismi koe vohand, mida iseloomustab rakkude vähene diferentseerituse aste ning võime sisse tungida ümbritsevatesse kudedesse ja levida nii vere kui ka lümfi kaudu kogu inimese kehas. Vähi teke ja areng organismis on pikaajaline protsess.

Inimese organism koosneb triljonitest rakkudest. Selles hiiglaslikus majapidamises läheb rakkude uuenemisel paratamatult midagi viltu. Loodus on rakus olevatele geenidele andnud kaasa väga erinevad ülesanded ja teatud geenidel on olemas kaitsemehhanism, mis aitab vigaseks muutunud rakud hävitada. Kui aga kahjustada saab geen, millel on kaitseülesanne, siis avaneb värav vähi arenemisele organismis.

Sünniga geenides kaasa kodeeritud vähijuhud ei ületa 5–10%. Seega valdavalt põhjustab vigase geeni teket hulk väliskeskkonna tegureid ning tubakal, alkoholil ja ebatervislikul toitumisel on siin märkimisväärne roll.

Vähi tekke, arengu ja ravi kohta loe lähemalt Eesti Vähiliidu veebilehelt.

MÄRKSÕNAD: vähk vähiennetus