Valdkonnad / Vaimne tervis

Eluga rahulolu ja levinumad tervisekaebused HBSC (2014) uuringu järgi

11–15-aastaste õpilaste seas on:

  • oma eluga üle keskmise rahul 91% poistest ja 85% tüdrukutest;
  • levinumaks üle ühe korra nädalas esinenud tervisekaebuseks poiste seas on ärrituvus ja halb tuju (41%) ning raskused uinumisel (40%), tüdrukute seas kurvameelsus (51%).

Kiusamine HBSC (2014) uuringu järgi

  • Kaasõpilaste kiusamist on kogenud vähemalt korra viimase paari kuu jooksul 38% 11–15-aastastest.
  • Ühe või mitu korda nädalas on kiusatud:
    • 11-aastaste vanuserühmas 15% poistest ja 14% tüdrukutest;
    • 13-aastaste vanuserühmas 11% poistest ja 8% tüdrukutest;
    • 15-aastaste vanuserühmas 6% poistest ja 5% tüdrukutest.
  • Veebis pole kiusamist kogenud enamus (81%) õpilastest.
  • Ise on kaasõpilasi kiusanud vähemalt korra viimase paari kuu jooksul 35% õpilastest vanuses 11–15 aastat.

Stress, ärevus ja depressioon

  • Üle ühe korra nädalas on tundnud kurbust ja nukrameelsust 7% poistest ja 15% tüdrukutest 11–15-aastaste vanuserühmas (HBSC 2014).
  • Depressiivseid episoode on viimase aasta jooksul esinenud 30% õpilastest 11–15-aastaste vanuserühmas (HBSC 2014).
  • Kerge ärevuse sümptomeid esineb 5% ja mõõduka ärevuse sümptomeid alla 1%-l Tallinna 14–15-aastastest õpilastest (SEYLE 2011).
  • 16–24-aastaste vanuserühmas on viimase kuu jooksul:
    • esinenud peaaegu talumatut stressi 2% noortest;
    • tundnud tavalisest palju suuremat masendust 4% meestest ja 8% naistest (TKU 2014).
  • 16–24-aastaste vanuserühmas on viimase aasta jooksul saanud depressioonidiagnoosi või -ravi 8% meestest ja 9% naistest (TKU 2014).

Üleväsimus ja uinumisraskused

  • Vähemalt kolmel hommikul nädalas on kooli minnes väsinud 65% 14–15-aastastest Tallinna õpilastest (SEYLE 2011).
  • Uinumisraskusi esineb üle ühe korra nädalas 20% tüdrukutest ja 16% poistest 11–15-aastaste vanuserühmas (HBSC 2014).
  • 16–24-aastaste vanuserühmas on:
    • viimase aasta jooksul tihti tundnud ennast üleväsinult 33% meestest ja 53% naistest;
    • viimase kuu jooksul esinenud unetust ja unehäireid 23% meestest ja 35% naistest (TKU 2014).

Suitsidaalsus1 ja enesevigastamine

  • Tallinna 14–15-aastastest õpilastest on:
    • vähemalt ühe korra elu jooksul ennast tahtlikult vigastanud 33% õpilastest;
    • endalt elu võtmise peale mõelnud 12% õpilastest, tõsine plaan enesetapuks on olnud 5% õpilastest (SEYLE 2011).
  • 16–24-aastaste vanuserühmas on elu jooksul:
    • enesetapumõtteid esinenud 18% meestest ja 21% naistest, viimase 12 kuu jooksul 11% meestest ja 8% naistest;
    • enesetapukatseid teinud 4% noortest, viimase 12 kuu jooksul 2% meestest ja 1% naistest (TKU 2014).
  • Enesetapu tõttu kaotas 2013. a Eestis elu 18 noort vanuses 10–24 aastat (Surma põhjuste register).

Positiivne:

  • Õpilased on eluga rahulolevamad – võrreldes 2002. a on suurenenud õpilaste osakaal, kes on oma eluga üle keskmise rahul (HBSC 2014).
  • Vähenenud on teisi õpilasi kiusavate õpilaste osakaal – vähemalt 2–3 korda kuus on kaasõpilasi 2014. a kiusanud iga kümnes õpilane, 2006. a kiusas kaasõpilasi iga 5. õpilane (HBSC).
  • Vähenenud on suitsiidide arv – võrreldes 2002. a on vähenenud 10–24-aastaste noorte seas suitsiidide arv 42-lt 18-ni aastas 2013. a (Surma põhjuste register).

Negatiivne:

  • Depressiivseid episoode viimase aasta jooksul kogenud õpilaste arv on suurenenud – võrreldes 2010. a on kasvanud õpilaste osakaal, kes on viimase aasta jooksul kogenud perioode, mil nad on end kahe või enama nädala kõikidel päevadel tundnud nii kurva ja lootusetuna, et loobusid tavalistest tegevustest (25%-lt 30%-ni (HBSC 2014).
  • Tõusutrend uinumisraskuste esinemises – võrreldes 2006. a on kasvanud õpilaste hulk, kellel esineb vähemalt kord nädalas uinumisraskusi (31%-lt 38%-ni) (HBSC 2014).
  • Suitsiid on 10–24-aastaste vanuserühmas üheks peamiseks surmapõhjuseks – 2013. a kaotas enim noori elu juhuslike mürgistuste, sõidukiõnnetuste ja enesetappude läbi (Surma põhjuste register).
  • Poisid kaotavad sagedamini elu suitsiidi läbi – 2013. a kaotas suitsiidi tõttu elu 16 poissi ja 2 tüdrukut, 2012. a 16 poissi ja 2 tüdrukut ning 2011. a 19 poissi ja 3 tüdrukut. Ka Eesti meeste standarditud suremuskordaja2 näitajad enesetapu kohta on tunduvalt kõrgemad EL-i keskmisest (Eurostat, Surma põhjuste register). 

-----
1 Suitsidaalsus tähendab suitsiidi- ehk enesetapumõtteid, -plaane ja -katseid.
2 Standarditud suremuskordaja on suremuskordaja, mis on korrigeeritud standardvanusjaotuse järgi. Et enamik surmapõhjusi sõltub inimese vanusest ja soost, parandab standarditud suremuskordaja kasutamine ajaperioodide ja riikidevahelist võrreldavust, sest see mõõdab riikide rahvastiku vanusstruktuurist sõltumatut suremuskordajat.