Valdkonnad / Vigastused

Vigastused

 

Vigastuste vältimine ja esmaabi

  • 28 November 2017
 

Olukord Eestis

  • 28 November 2017

Vigastussurmad on Eestis vereringeelundite haigustest ning pahaloomulistest kasvajatest tingitud surmade järel surmapõhjusena kolmandal kohal. Rahvastiku tervise arengukavas on püstitatud eesmärk, et 2020. aastal ei tohiks vigastuste tõttu surra 100 000 elaniku kohta enam kui 61 inimest.

2015. aastal hukkus Eestis vigastuste tõttu Statistikaameti andmetel 863 inimest. 2015. aastal suri sarnaselt 2014. aastale kõige enam inimesi juhuslike mürgistuste, enesetappude ja juhuslike kukkumiste tõttu. 2015. aastal olid 72% igastuste tõttu hukkunutest 15–64-aastased inimesed. Kõige nooremad olid 2015. aastal narkootikumimürgistuste tõttu surnud inimesed. Surma põhjuste registri andmetel oli 2015. aastal ligi 77% vigastuste tõttu hukkunutest meessoost ning kõige suurem meessoo osakaal oli samuti narkootikumimürgistuste tõttu hukkunute puhul. 15–19-aastaste seas oli kõige suurem suremuskordaja enesetappude osas. Viimase 10 aasta jooksul on enesetapu sooritanud 73 15–19-aastast noorukit. Kõrgeimad vigastustest tingitud suremuskordajad oli 2015. aastal Jõgeva- ja Võrumaal.

2015. aastal vähenes võrreldes 2014. aastaga suremus enesetappude, juhuslike mürgistuste, sõidukiõnnetuste, uppumiste ning külmumise tõttu. Samas sagenesid surmad, mis olid põhjustatud juhuslikest kukkumistest, suitsu, tule ja leekide toimest ning surmad, mille puhul tahtlus jäi määramata. 

Samas, ka nende välispõhjuste osas, mille puhul suremus vähenes, on võrreldes Euroopa Liidu keskmisega arenguruumi. Seega, kui võtta aluseks Põhjamaade näitaja, siis oleks võinud 2015. aastal Eestis säästa 388 elu.

Kuigi alkoholijoobes hukkunute osakaal mõne välispõhjuse osas vähenes, ei saa alkoholi rolli alahinnata. 2015. aastal oli alkoholijoobes 42% liikluses hukkunutest, 55% tuleõnnetuses hukkunutest, 42% uppunutest, 22% surnuks kukkunutest, 46% surnuks külmunutest ja ligi 32% enesetapu sooritanutest. Seega oli keskmiselt 40% vigastuste tõttu surnutest alkoholijoobes.
Vigastuste tõttu ravi vajanud inimeste arv ja ka ravikulud näitavad enamike välispõhjuste osas tõusutrendi. Kui 2014. aastal kulus välispõhjuste toime tagajärgede raviks 31,6 mln eurot, siis 2015. aastal oli vastav kulu 33,6 mln eurot. Sellele summale lisanduvad taastusravi kulud, ravikindlustamata isikute ravikulud ning haigus- ja töövõimetushüvitised. Näiteks Hollandis on leitud, et vigastuste kogukulud on 3,5 miljardit eurot aastas, kusjuures tervishoiuga seotud kulud on 2 miljardit eurot ja 1,5 miljardit eurot on seotud produktiivsuse vähenemisega.

Kõige suuremad ravikulud on Eestis jätkuvalt seotud juhuslike kukkumistega ja kulud suurenevad iga aastaga. Mitmes välispõhjuste kategoorias on sagenenud kuni 4-aastaste laste vigastused. Kuni 4-aastaste laste vigastusi oli võrreldes 2014. aastaga rohkem nii põletuste, juhuslikud mürgistuste, rünnete osas.

 

Vigastuste põhjused

  • 27 November 2017

Vigastussurmade sagedasemateks põhjusteks on peaaegu võrdväärselt (eriti meeste hulgas) enesetapp, mürgitus (sh alkoholimürgitus) ja mootorsõidukiõnnetustega seotud vigastus (sh liiklusvigastus), laste hulgas liiklusvigastus ja uppumine. Vaadates vanuserühmi, siis vanuses 15–19 moodustavad suure osatähtsuse liiklusvigastused ja enesetapp, vanuses 20–24 tulevad juurde ka mürgistused. 10–14-aastaste rühmas on peamiseks põhjuseks peale liiklusvigastuste ka uppumised ja muud põhjused.

Vigastuste ja mürgistuste tekkimise peamiseks põhjuseks on elanike riskiv, liiklusohtlik ja vägivaldne käitumine, alkoholi liigtarvitamine, ohutusnõuete eiramine ning vähene turvavahendite kasutamine. Vigastuste põhjused võivad tuleneda ka elu- ja töökeskkonnast (nt elamistingimused, sotsiaalmajanduslikud tegurid, teede olukord, töötingimuste ja töövahendite turvalisus). Laste ja noortega juhtuvad õnnetused on peamiselt põhjustatud kas laste järelevalvetusest, noorte riskivast käitumisest või puudulikust teabest/õpetusest ja esmaabi andmise vähesest oskusest.

Peaaegu pooled arstiabi vajanud vigastustest saadakse Eestis puhke- ja vabaajategevustes. Eestis ei registreerita vigastushaigusi põhjuste (asjaolud, tegevus, mille käigus vigastus tekkis, vigastus(t)e raskusaste) kaupa, seetõttu puudub vigastuste register ja pole võimalik anda analoogset ülevaadet vigastussuremusest.

Vigastuste teket soodustab ühelt poolt ohtlik füüsiline keskkond (nt ohutusnõudeid eiravad töötingimused, laste mänguväljakud, maanteed jpm) ja ebapiisav turvalisus inimest ümbritsevas sotsiaalses keskkonnas (tingituna näiteks vaesusest, inimestevahelise seotuse ja abivalmiduse vähesusest, õiglusetusest ühiskonnaelus ja seadusandluses jms), teiselt poolt inimese enesega seotud negatiivsed tegurid (nt halb füüsiline ja/või vaimne tervis, madal haridustase või haritus, seaduste ja heade käitumistavade eiramine).

2006. aastal tehtud uuringu tulemused näitavad, et piisavalt ei kasutata laste jaoks mõeldud kaitsevarustust. Vanemad ei ole selgitanud oma lastele käitumist ohtlikus olukorras – ligi pooled lapsevanematest ei ole rääkinud oma lastele, mida tuleks teha ohuolukorras või kui kellegagi on juhtunud õnnetus.

 

Vigastuste ennetamine

  • 27 November 2017

Vigastuse all mõistetakse organismi füüsilist kahjustust või hävingut, mis tekib (akuutse) mehhaanilise, keemilise, termilise või mingi teise keskkonna-energia toimel, mis ületab organismi vastupanuläve, aga ka organismi eluks vajalike ainete (hapnik, soojus) puudujäägist väliskeskkonnas ja mürgina toimivate ainete (alkohol, vingugaas) akuutsest toimest organismile. Vigastus võib tekkida tahtmatult ehk õnnetuse läbi või tahtlikult, enesele või teisele suunatud vägivalla tagajärjel.

Vigastusliikidest on olulisemad järgmised tahtmatud ehk mittesihilikud ehk õnnetuslikud vigastused:

  • mürgitus, sh alkoholimürgitus ja mürgitus ravimitega
  • vigastus sõidukiõnnetustest ehk transpordil tekkinud vigastus, sh liiklusvigastus, vigastus tule ja vingugaasi toimel
  • põletus
  • uppumine
  • mehaaniline lämbus (võõrkeha, toidutüki või maosisaldise hingamisteedesse tõmbamisest või varingu alla jäämisest)
  • külmumus
  • kukkumine
  • vigastus elektrivoolu toimel

Mõiste "vigastus" on enam-vähem võrdväärne võõrsõnaga "trauma" (kr k haav, vigastus). „Trauma" on traditsiooniliselt kasutusel kliinilises meditsiinis, ennetusmeditsiinis kasutatakse tavaliselt mõistet „vigastus". Vigastus tähendab tervisekahjustust, vigastatud inimene on haige, võib vigastuse tõttu isegi surra. Vigastus on haigus. Nagu enamikku haigusi on võimalik ennetada, nii on ka vigastusi võimalik ennetada ühiskonnas üldise teadlikkuse tõstmise teel, turvalise keskkonna loomisega, kiire meditsiinilise abi tagamisega.

Eesti meditsiinistatistika alusel on kogu elanikkonna lõikes vigastused ja mürgistused südame- veresoonkonnahaiguste ning pahaloomuliste kasvajate järel kolmas suurim enneaegsete surmade põhjus.

Vigastuste ennetamist peetakse üheks efektiivsemaks tervise edendamise valdkonnaks, kuna tulemused haigestumuse ja suremuse vähendamises saavutatakse lühema ajaga võrreldes krooniliste haiguste ennetustööga. Maailma Terviseorganisatsiooni eksperdid leiavad, et vigastuste ennetamine on kaua olnud eemal poliitikute huvisfäärist ja sellele on suunatud liiga vähe ressursse kogu maailmas. Tõhusa ennetustööga on võimalik Eestis päästa üle 100 lapse ja noore elu, hoida ära paljud raskemad ja kergemad vigastused ning sellega kaasnev koormus lähedastele ja ühiskonnale.

Liiklusvigastuste ennetamisega tegeleb Maanteeamet, tuleõnnetuste ennetamisega Päästeamet ja rünnete ennetamisega Politsei- ja Piirivalveamet. Tööohutusega tegeleb Tööinspektsioon.