Valdkonnad / Vigastused

Olukord Eestis

  • 28. November 2017

Vigastussurmad on Eestis vereringeelundite haigustest ning pahaloomulistest kasvajatest tingitud surmade järel surmapõhjusena kolmandal kohal. Rahvastiku tervise arengukavas on püstitatud eesmärk, et 2020. aastal ei tohiks vigastuste tõttu surra 100 000 elaniku kohta enam kui 61 inimest.

2015. aastal hukkus Eestis vigastuste tõttu Statistikaameti andmetel 863 inimest. 2015. aastal suri sarnaselt 2014. aastale kõige enam inimesi juhuslike mürgistuste, enesetappude ja juhuslike kukkumiste tõttu. 2015. aastal olid 72% igastuste tõttu hukkunutest 15–64-aastased inimesed. Kõige nooremad olid 2015. aastal narkootikumimürgistuste tõttu surnud inimesed. Surma põhjuste registri andmetel oli 2015. aastal ligi 77% vigastuste tõttu hukkunutest meessoost ning kõige suurem meessoo osakaal oli samuti narkootikumimürgistuste tõttu hukkunute puhul. 15–19-aastaste seas oli kõige suurem suremuskordaja enesetappude osas. Viimase 10 aasta jooksul on enesetapu sooritanud 73 15–19-aastast noorukit. Kõrgeimad vigastustest tingitud suremuskordajad oli 2015. aastal Jõgeva- ja Võrumaal.

2015. aastal vähenes võrreldes 2014. aastaga suremus enesetappude, juhuslike mürgistuste, sõidukiõnnetuste, uppumiste ning külmumise tõttu. Samas sagenesid surmad, mis olid põhjustatud juhuslikest kukkumistest, suitsu, tule ja leekide toimest ning surmad, mille puhul tahtlus jäi määramata. 

Samas, ka nende välispõhjuste osas, mille puhul suremus vähenes, on võrreldes Euroopa Liidu keskmisega arenguruumi. Seega, kui võtta aluseks Põhjamaade näitaja, siis oleks võinud 2015. aastal Eestis säästa 388 elu.

Kuigi alkoholijoobes hukkunute osakaal mõne välispõhjuse osas vähenes, ei saa alkoholi rolli alahinnata. 2015. aastal oli alkoholijoobes 42% liikluses hukkunutest, 55% tuleõnnetuses hukkunutest, 42% uppunutest, 22% surnuks kukkunutest, 46% surnuks külmunutest ja ligi 32% enesetapu sooritanutest. Seega oli keskmiselt 40% vigastuste tõttu surnutest alkoholijoobes.
Vigastuste tõttu ravi vajanud inimeste arv ja ka ravikulud näitavad enamike välispõhjuste osas tõusutrendi. Kui 2014. aastal kulus välispõhjuste toime tagajärgede raviks 31,6 mln eurot, siis 2015. aastal oli vastav kulu 33,6 mln eurot. Sellele summale lisanduvad taastusravi kulud, ravikindlustamata isikute ravikulud ning haigus- ja töövõimetushüvitised. Näiteks Hollandis on leitud, et vigastuste kogukulud on 3,5 miljardit eurot aastas, kusjuures tervishoiuga seotud kulud on 2 miljardit eurot ja 1,5 miljardit eurot on seotud produktiivsuse vähenemisega.

Kõige suuremad ravikulud on Eestis jätkuvalt seotud juhuslike kukkumistega ja kulud suurenevad iga aastaga. Mitmes välispõhjuste kategoorias on sagenenud kuni 4-aastaste laste vigastused. Kuni 4-aastaste laste vigastusi oli võrreldes 2014. aastaga rohkem nii põletuste, juhuslikud mürgistuste, rünnete osas.

MÄRKSÕNAD: vigastused traumad vigastuste ennetamine