 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Terviseinfo.ee portaali eesmärk on aktuaalse info edastamine tervise edendamise valdkonnas toimuvast.
Kõik siin ilmuvad matejalid on koostatud ja heaks kiidetud Tervise Arengu Instituudi spetsialistide või meie koostööpartnerite poolt....
loe edasi
|
|
|
 |
|
 |
|
|
Kohalikud omavalitsused
Paikonna terviseprofiil
|
|
Korduma Kippuvad Küsimused
|
| 26.02.2010 |
KÜSIMUS: Kust leida abortide info iga omavalitsuse kohta?
VASTUS: Neid ei ole KOV-ide kohta avaldatud. Arvatavasti tulevad need sageli niivõrd väikesed arvud, et neid ei saa näidata. KOV-i andmete saamiseks on võimalik teha päring anmdeallikale - Raseduskatkestuse andmekogu.
***
KÜSIMUS: Kas vastab tõele, et standarditud kordajate kasutamisel maavalitsuse terviseprofiilis (1.11, 1.12, 1.13) ei näita need täiesti õiget olukorda?
VASTUS: Eesti Statistikaamet avaldab kordajad standardituna, mis tähendab, et kordajate arvutamisel arvutatakse kogu rahvastik ümber Euroopa standardrahvastikule. Seda näitajat kasutatakse sageli riikide vahelises võrdluses, sest standardimisega on kaotatud ära vanuselised erinevused riikide vahel (mõnes riigis suurem noorte osakaal, teises vanurite). TAI andmebaasi on plaanis panna suremuse üldkordajad (need, mis ka indikaatorites kirjas) kohe, kui andmeallikas need andmed edastab.
Hetkel on võimalik kordajad ise arvutada, sest indikaatorite juures on toodud kordajate valemid välja. Selleks vajalikud absoluutarvud on Eesti Statistikaameti andmebaasist kättesaadavad.
***
KÜSIMUS: Maavalitsuse indikaatoris 1.8 (suitsetavate rasedate osakaal) on antud 1000 korrutades, aga tabelist (SR80) saab 100 korrutades. Kumb on õige?
VASTUS: Siin on jah väike viga sisse jäänud – Indikaatorite nimekirjas (http://www.terviseinfo.ee/web/?id=2736) on valemis x1000, aga Exceli tabelis x100. Õige on x100.
***
KÜSIMUS: Elussündide allikaks on ESA andmebaas (sündinud poiste ja tüdrukute arv) ja TAI andmebaas (sündimuse ülekordaja). Absoluutarvudes erinevad mõlema andmebaasi elussünnid ja sünnitajate arv nii 20-40 lapsega ja elussündide arv on 30 – 40 võrra erinev. Kumb on õige?
VASTUS: TAI andmebaasis ja Eesti Statistikaameti (ESA) andmebaasis avaldatavad sündide andmed on pärinevad erinevatest allikatest. TAI Eesti Meditsiiniline Sünniregister kogub andmeid kõigi Eesti territooriumil aset leidnud sündide kohta (sh kodus sündinud ja leitud vastsündinud). ESA sünnistatistika aluseks on Eesti riigi poolt registreeritud sünnid – sünde registreerivad omavalitsused ja maavalitused. Maha võetakse ESA sünnistatistikas jooksva aasta registreeritutest lapsed, kelle elukoht ei ole Eestis ja kui laps on registreeritud aasta või rohkem peale sündi.
Aga tulemused väga sarnased, see tähendab, et tegelikult ei ole vahet, kumba allikat kasutada, kuid kasutatud allikale tuleb viidata! Mis TAI registri eelistamist puutub, siis ESA kui riikliku statistika tegija lähtub avaldamisel teatud piirangutest (andmekaitse ja kaudne tuvastamine) ja vahel on registri andmed paremini kättesaavad soovitud lõikes. Statistikaamet näiteks ei avalda statistikat sünnikaalu järgi, kuid saab selle TAI sünniregistrist endale juurde.
***
KÜSIMUS: Kuidas täita tabelit nende indikaatorite puhul, kus andmed üle aasta vaja sisestada, aga meil on alates 2006. aastast. Kas jätame siis tabelisse vaid 2006 ja 2008 või annaks ringi teha 2006-2009?
VASTUS: Võin öelda, et olenemata sellest, milliste andmetega tegu on, soovitaksin kajastada kõik aastad alates 2006 (juhul, kui andmed on kättesaadavad alates 2006.a.) Kuigi indikaatorite juures on reeglina öeldud, et kajastama peaks andmed iga kahe aasta tagant, siis antud juhul saaksite vaid kahe aasta näitajad, mis ei anna piisavat infot trendide kohta. Kui kajastate kõik aastad alates 2006, siis on võimalik juba näha, kas joonistuvad mingid konkreetsed trendid (tõusvad või langevad vms) ning see annab ka rohkem tuge analüüsifaasiks. Juhul kui Te kasutate andmeid, mis ei vasta väljatöötatud MS Exceli tabelis väljapakutud aastatele (nt 2006-2009 vms), siis oleks hea sellele profiilis selgitus ja põhjendus juurde kirjutada.
***
KÜSIMUS: Kas KOV indikaator 2.2.2 tuleb kajastada puuetega inimesi või töövõimetusega inimesi?
VASTUS: Antud indikaatori puhul peetakse silmas töövõimetuspensioni saajaid. Selleks, et kõik puuetega inimesed üldiselt välja ei jääks, soovitame lisada lisaindikaatori "Puuetega isikud", kus tuua välja kogu puuetega inimeste arv (ja/või osakaal). Soovi korral saab seda täpsustada, tuues välja eraldi ka puuetega laste ja eakate arvud ja/või osakaal.
***
KÜSIMUS: Küsimus on indikaatori 3.2 kohta. Kas märkida tuleb ka need lapsed, kes ei ole kusagil koolinimekirjas, aga ealiselt peaksid veel koolikohustust täitma või peab kajastama ainult põhuseta puudumised koolist?
VASTUS: Kindlasti on siin oluline see, kas ja millised andmed on kättesaadavad. Kui on mõlemad andmed lihtsasti kättesaadavad, siis võite kajastada mõlemaid näitajaid - seda sisukam ja väärtuslikum see terviseprofiili osa on. Seda, et lisaks põhjuseta puudumistele kajastada ka lapsi, kes ei ole koolinimekirjas (kuigi ealistel peaksid koolikohustust täitma), toetab oma olemuselt ka see, et antud indikaator peaks Teil aitama hinnata riskinoorte osakaalu (vt. indikaatorite nimekirjas 3.2 indikaatori "kommentaari" lahtrit).
***
KÜSIMUS: Kui me peame kirjeldama mingit teenust ja seda meil siin koha peal ei ole, kuna tegemist on väikese omavalitsusega, kas siis kirjeldame piirkonna teenusepakkujat?
VASTUS: Kui peate kirjeldama teenust, mida Teil kohapeal ei ole, siis kirjeldage, kuidas ja kus on vastav teenus Teie OV elanikele kättesaadav ning kuidas ja kus OV elanikud seda kasutavad. Lisaks võite mõelda ja kirjeldada, kas Teie OV teeb midagi, et seda mujal tarbitavat teenust oma OV elanikele võimalikult lihtsalt kättesaadavaks teha (nt korraldab transporti vms). Kindlasti tasub analüüsimisel selliste punktide juures mõelda, kas selline teenuse kättesaadavus on jätkusuutlik ja OV elanike tervist toetav või oleks vaja seda muuta.
***
KÜSIMUS: Kui me hakkame profiili vormistama, kas siis jooksevad kõik punktid nagu indikaatorite tabelis ja jätame need punkti lihtsalt kirjeldamata kui meil ei ole sinna andmeid, aga alapunkt on ikkagi märgitud?
VASTUS: Profiili vormistamisel lihtsalt indikaatorite pealkirju, alapunkte vms, mille kohta Te indikaatorit ennast ei kirjelda, ära märkida ei ole vaja. Kui Te mõnda indikaatorit sisuliselt ei kajasta, siis ei ole vaja ka lihtsalt pealkirju. Profiili alguses soovitaksin aga küll ära märkida, mille alusel Te otsustasite, milliseid indikaatoreid kajastada ning et ülejäänud on siis profiilist väljas (nt kuna andmed ei olnud kättesaadavad, ei tundunud konkreetse KOV jaoks asjakohane vms).
***
KÜSIMUS: Enam ei märgita surmatõenditele surma põhjust ning rahvastikuregistri andmebaasidest ei ole võimalik seda infot ka tagant järele saada. Kas Tervise Arengu Instituudil on olemas informatsioon ka valdadepõhiselt ja kuidas oleks võimalik neid andmeid (surmad, haigestumus, tervisekäitumise uuring, immuniseerimine) siis saada?
VASTUS: Surmapõhjuseid kogutakse jätkuvalt surmatõenditega, lihtsalt tõenditel on erinevad osad ja perekonnaseisuametnikele mineval osal surmapõhjusi kirjas ei ole. Surmapõhjused on kirjas tervisehoiuasutuselt/perearstilt Surmapõhjuste registrile saadetaval osal. Surmapõhjusi pole kunagi kantud Rahvastikuregistrisse. Selles registris olev info sisaldab vaid teavet, millal isik suri. Surmapõhjustega tegeleb Eesti Surmapõhjuste register, mis asub samuti Tervise Arengu Instituudis. Palun vaadake meie kodulehelt Kontaktide alt registri kontakte. Kirjutage vajaliku info saamiseks surmapõhjuste registri juhile Gleb Denissovile. Lisan veel, et Surmapõhjuste register edastab andmeid avaldamiseks ka Statistikaametile. Terviseprofiilide juhendmaterjalis on kirjas, kust Statistikaameti andmebaasis andmed leiate. Seal on avaldatud KOV-ide kaupa surnute arvud soo ja aasta järgi, surmapõhjused on avaldatud vaid maakonna järgi. Põhjuste küsimiseks peate pöörduma registri poole. Vastavalt statistika reeglitele ei väljasta register andmeid nende surmapõhjuste kohta, mille puhul surnuid on alla 4 inimese.
Tervisekäitumise andmed tulevad peamiselt elanikkonda hõlmavatest küsitlusuuringutest. Uuringute valimid on tavaliselt 4000–7000 inimest. Selline valim ei ole nii suur, et saadud tulemusi võiks laiendada kõigi maakondade kohta ja öelda, et ühe konkreetse maakonna elanikud käituvad üht või teistmoodi. Tavaliselt grupeeritakse kokku väiksemad maakonnad ja andmed avaldatakse maakonnagruppide (näiteks Lõuna-Eesti) kohta. Sellisel juhul on need esinduslikud selle grupi kohta. Seega, kui juba maakondade kaupa ei saa uuringute andmeid avaldada, siis valdade kaupa üldse mitte. Terviseprofiili juhendmaterjalis http://www2.tai.ee/Terviseinfo/Kov/INDIKAATORID_KOV.doc on iga indikaatori puhul allika juures kirjas, kas seda saab KOV tasemel või on tegemist andmetega, mida avaldatakse maakonna/maakonna gruppide tasemel.
Vaktsineerimisega seotud statistikat kogub Tervisekaitseinspektsioon (alates 01.01.2010 on kolm asutust liidetud ja uue asutuse nimi on Terviseamet). Terviseameti koduleht, kus statistika asub on http://www.terviseamet.ee/ Terviseamet esitab statistikat maakondade kaupa ja ilmselt valdade kaupa vaktsineerimise statistikat perearstidelt ei kogu. Palun siiski pöörduge teabepäringuga Terviseameti poole, et teada saada, kuidas nad andmeid saavad Teile anda.
***
KÜSIMUS: Kas oskate aidata, kuidas saaksin vallapõhised andmed elussündide kohta ema vanuse järgi?
VASTUS: Kõigepealt mainin igaks juhuks, et tegemist on soovitusliku indikaatoriga, mida terviseprofiilis kajastama ei pea (kui nt andmete kättesaamine on liiga keerukas). Soovituslikuks ongi see indikaator pandud eelkõige seetõttu, et vajalikud andmed ei ole siin KOV tasandil väga lihtsasti kättesaadavad. Alljärgnevalt sellest, millised võimalused Teil selle info saamiseks siiski oleksid (kasutage alljärgnevatest üht võimalust):
1) Võite teha lisapäringu Statistikaametisse (päringu tegemine: http://www.stat.ee/teenused). Lisapäringu hind on 160 kr/tund. Kui olete oma päringu teinud, siis antakse Teile enne töö alustamist teada, kui palju see arvestuslikult aega võtab – nii saate teada ka orienteeruva summa. Vestlesin sel teemal Statistikaameti töötajaga (tel 625 9112; kontakt: Kalev Noorkõiv), kelle sõnutsi on vallapõhiseid elussünnid ema vanuse lõikes neil võimalik välja võtta ning selleks võiks minna ca paar tundi.
2) Päring sünniregistrile, mis asub TAIs. Päringu tegemine on tasuta.
3) Terviseprofiili koostamise juhendis (lk 34) on öeldud seda, et kui ükskõik, millise näitaja puhul on andmed kättesaadavad maakonna kohta (mitte nt valla kohta), siis võib profiili koostamisel maakondlikke andmeid kasutada juhul kui on teada, et olukord omavalitsuses ei erine oluliselt olukorrast maakonnas üldiselt. Sellisel juhul peab profiilis märkima, et eelnimetatud põhjustel on kajastatud maakonna andmed.
***
KÜSIMUS: Kas kirjeldused indikaatoritele peavad olema nö. jutustavas vormis? Või kuidagi teistmoodi vormistatud?
VASTUS: Kirjeldavaid indikaatoreid võib kirja panna jah, jutustavas vormis. Näiteks indikaator 2.2.5 "Sotsiaalteenused". Seal saabki kirjeldada, millised sotsiaalteenuseid KOVis pakutakse eri sihtgruppidele. Soovitame anda ka teenustele hinnangu – kas on teenuseid piisavalt ja kõigile; milline on teenuste kvaliteet; kas on teenuseid, mida oleks vaja veel välja arendada jne. Samuti soovitame analüüsida seda, millist mõju valla elanike tervisele sotsiaalteenuste olukord avaldab. Tegelikult on see kõik teie endi otsustada, kui põhjalikult soovite analüüsida.
***
KÜSIMUS: Kas KOV indikaatori 6.4 alla sobivad kõik tervistedendavad ja terviseteavitus projektid (südamepäev, kooli teabepäevad...)?
VASTUS: Indikaator 6.4 all on silmas peetud pigem terviseteenuseid (nõustamised, tervisekontrollid, eriravi jne), kuid südamepäevad ja kooli teabepäevad sobivad kenasti indikaator 5.3. alla.
***
KÜSIMUS: Millest on tingitud, et rahvastikuregister ei kattu alati ESA andmebaasiga?
VASTUS: Statistikaameti rahvaarv on saadud viimase 2000.a rahvaloenduse andmete edasiviimisega registreeritud rahvastikusündmuste (sünnid, surmad, ränne) põhjal. Kui esimestel aastatel peale loendust kasutati ainult sünde-surmasid, sest elukohavahetuste (saabujate-lahkujate) registreerimine oli ebapiisav, siis eelmisel aastal avaldas ESA juba rahvaarvud ka koos vahepealsete aastate rändega (2000-2007).
Teoreetiliselt ei tohiks vahe suur olla registreeritud sündmuste osas, sest ESA saab rahvastikusündmused oma rahvaarvu arvestamiseks rahvastikuregistrist. Vahed võivad tekkida näiteks registris vanade sündmuste registreerimise või paranduste puhul, mida ESA ei saa sündmustena arvestada. Kuid kuna põhjad on erinevad, ei saa need kaks rahvaarvu kokku langeda.
Kasutamise puhul on vaja nimetada allikas, samuti veenduda kui suur on erinevus. Väikese vahe puhul ei ole probleeme, suuremate puhul tuleks kirjeldada oletatavaid põhjuseid. Muidu ei tohiks erinevate allikate kõrvuti kasutamisest probleeme olla - alati kui ühest allikast andmeid ei saa, võib kasutada teist kättesaadavat. Aga ikka kirjeldada ja viidata tuleb täpselt, et tulemuse kasutaja oleks informeeritud.
***
KÜSIMUS: Millega arvestada tegevuskava koostamisel?
VASTUS:
1. Kindlasti jälgige seda, et oleks olemas konkreetne seos profiili ja tegevuskava vahel - st et tegevuskavas seatud eesmärkidega lahendate küsimusi, mis profiili analüüsi põhjal teie vallas problemaatiliseks osutusid (nt näitajad, mis on kehvemad Eesti keskmisega võrreldes; või teie enda hinnang, et mõni teenus vms toimib praeguse seisuga kehvasti ning vajaks edasi arendamist). Ehk teiste sõnadega - tegevuskava peab põhinema profiili leidudel. Loogika on siis lühidalt selline - profiili indikaatorid annavad teile mingid arvnäitajad/kirjeldava teksti, seda te siis analüüsite ja tuvastate probleemid ning vajadused. Nende probleemide lahendamiseks seate endale eesmärgid ning eesmärkide saavutamiseks panete paika tegevused.
2. Kindlasti võib kasutada struktuuri: üldeesmärk-otsesed eesmärgid-meetmed-tegevused (seega oleks enamus allpoolnimetatud tegevusi tõesti pigem meetmed ning vajaks täpsustamist). Pooldan lähenemist, et tegevused võimalikult konkreetselt kirja panna - sellega saate näidata, et olete teemad põhjalikult läbi mõelnud ning omate tõesti selget ettekujutust, mida teha tahate. Samas soovitan tegevuskava piisavalt fokuseerida - st. et tegelete tõesti valla jaoks kõige olulisemate probleemidega. Muidu võib tekkida olukord, kus tehakse palju erinevaid tegevusi, mille tõttu vahendite jaotus on killustatud ning märkimisväärsete tulemuste saavutamine keerukas.
3. Kuna olete otsustanud tegevuskava üles ehitada indikaatorite valdkondade kaupa, siis võiksite igas valdkonnas ka eesmärgi sõnastada (praegu on eesmärgina nimetatud teema/indikaatorite valdkond). Eesmärgi sõnastamisel võiksite jälgida, et see oleks piisavalt spetsiifiline, mõõdetav, ajaliselt määratletud (mis ajaks tahate saavutada), reaalselt saavutatav ja asjakohane (st vastaks vajadustele).
4. Soovitav on iga eesmärgi juurde kirjutada ka indikaator - st kuidas te seda eesmärgi saavutamist mõõdate. Nt praeguse üldeesmärgi puhul - kuidas te mõõdate, et valla inimeste eluiga ja tervena elatud eluaastad on pikenenud? Siin saaks nt märkida, mis on valla inimeste praegune eeldatav eluiga ja kuhu te tahate jõuda - st. panete paika indikaatori baasväärtuse (praeguse eeldatava eluea) ja sihtväärtuse (eeldatav eluiga, mille saavutamisele tahate panustada). Indikaatorite määratlemisel jälgige ka seda, et teil oleks olemas infoallikad - st kust te selle mõõdetava info võtate (nt kuidas te teate, milline see eeldatav eluiga siis on?). Infoallikateks võivad olla uuringud, küsitlused, mingid väljaanded/trükised, andmebaasid vms.
5. Üldise eesmärgi ja otseste eesmärkide peamine vahe on see, et otsesed eesmärgid (ehk siis antud juhul igale indikaatori valdkonnale seatud eesmärgid) peate te oma tegevuskavaga 100% saavutama; üldisele eesmärgile peate ainult panustama kuna see ongi kaugem ja ambitsioonikam teema.
6. Märkige ka kindlasti ära, mitmeks aastaks tegevuskava ette on nähtud.
KÜSIMUS: Kust leida andmeid:
1) teistest maakondadest pärit laste osakaal lasteaedades ja üldhariduskoolis? (Kõik KOVid ei pruugi vastata, andmeid anda ka mitmekordse päringu peale)
2) koolikohustuse täitmise kohta (EHIS-es ei pidavat neid olema)?
3) kuni 2-aastaste laste immuniseerimise kohta (indikaatorites küsitakse KUNI 2-a.)?
VASTUS:
1) Andmed peaks olema kättesaadavad EHIS-est, peate vastavaid päringuid tegema, kuid sealt on andmed kättesaadavad KOVide lõikes. Ja ka maavalituse haridusinimene peaks EHIS-ele ligi pääsema.
2) Koolikohustuslaste arv on vaja arvutada järgmiselt - maakonnas olevate vastavate vanuste laste arv, siis võtate EHIS-est arvud, kes käivad teie maakonna koolides ja nende arv kes mujal, liidate ja lahutate ning saategi täitmise kätte.
3) Maakonna kuni 2-aastaste laste immuniseerimise andmeid saate Tervisekaitselt, nüüd siis Terviseameti Ida talituselt. Või võtate andmed Tervisestatistikast , seal on maakondade kaupa andmed olemas, lisan lingi http://www.tai.ee/index.php?id=5801.
KÜSIMUS: Statistikaameti andmebaasi andmed ei ühti tööturu situatsiooni kirjeldamisel Eesti Töötukassa andmetega. Samas on Eesti Töötukassa andmed täpsed, sest põhinevad registreeritud töötusel. Kumba arvesse võtta, eeldusel, et andmed peavad olema võrreldavad teiste maakondadega?
VASTUS: Töötuse kirjeldamisel soovitame kasutada Töötukassa andmeid. Maakondlike ja kohalike omavalitsuste terviseprofiilide võrdlemisel on oluline teada, kust andmed on võetud, see tähendab , et kindlasti tuleb märgida ära andmeallikas. Hetkel on mul küll arvamine, et üldjuhul kasutatakse töötuse kirjeldamisel siiski Töötukassa andmeid. Indikaatorite tabel on juhend ja abimaterjal, mitte absoluutne ja lõplik tõde. Kuna Eestis varasemalt pole kogemust terviseprofiilide koostamisel, siis sellised KOVide ja Maavalitsuste tähelepanekud on teretulnud ning aitavad Tervise Arengu Instituuti järgmiste täpsustatud ja parandatud juhendite välja töötamisel.
KÜSIMUS: Indikaator 2.1.7 Tööjõus osalemise määr arvutamise juhendis on põhimõtteline viga – jagades töötute arvu aasta keskmise tööealiste elanike arvuga saame töötuse määra, mitte tööjõus osalemise määra. Palun parandada juhend.
VASTUS: Täname tähelepaneku eest. Tõesti indikaatori 2.1.7. - tööjõus osalemise määr - arvutamise meetod on valesti kirjeldatud, see on tegelikult töötuse määra arvutamise meetod ning 2.1.7. arvutamise meetodi kirjeldamine vajab indikaatorite nimekirjas muutmist.
KÜSIMUS: Küsimus tekkis maakonna indikaatori 3.3 kohta (noorte süüteod). Kas siin all mõeldakse kõik süüteod või ainult alaealiste kuriteod nagu joonise juures kirjelduses kirjas. Indikaatorite kirjelduslehtedel on soovitud käsitleda noorte poolt toimepandud rikkumist, sh avaliku korra rikkumiste arvu. Kas mõeldud ainult väärteomenetlustes avaliku korra (KarS § 262) rikkumisi või ka kriminaalmenetluses avaliku korra raskeid (KarS § 263) rikkumisi või ainult kuritegevuse osa? Ka mõiste noored meie jaoks võõras - kes on noored, kas kuskil määratletud. Meil käibel mõiste alaealine, millel ka konkreetne määratlus, seega meie räägime alaealiste kuritegevusest.
VASTUS: Siin on mõeldud alaealiste süütegusid. Kirjeldada võiksite nii palju erinevaid süütegusid, kui Teil on võimalik.
KÜSIMUS: Küsimus tekkis maakonna indikaatori 4.7 kohta. Kuritegevuse statistikat on võimalik saada erinevatest allikatest. Hetkel Justiitsministeeriumi pärusmaa, kuigi vanemaid andmeid neil ei ole. Seega seal politsei andmed, mis jällegi erinevatel päringute ajahetkedel ja andmebaaside lõikes kõiguvad päris suures mahus. Millegipärast ei arvuta tabel ka kuritegevuse taset 1000 elaniku kohta ja millegipärast on varavastaste kuritegude loetletud terviseprofiili mõistes ainult vargused, röövimised ja väljapressimised. Kas see on taotluslik, sest tegelikkuses on ju pilt kirevam ja seetõttu osakaalude võrdlused kohe teised. Kokkuvõtlikult soovitaks jääda praktikas prokuratuuri ja politsei laiema analoogse määratluse juurde, mis ka aruannetes eraldi välja toodud on.
VASTUS: Kuritegude statistika puhul lisaks kirjeldamisele kirjutage juurde ka andmeallikas. Kui tabel ei arvuta, siis on sinna vaja ise valem kirjutada. Varavastaste loetelu saate ise täiendada - juhend on abimaterjal, kuid iga KOV ja maavalitus saab lisada veel neid andmeid, mis on olulised ja mida saab kätte.
KÜSIMUS: Küsimus tekkis maakonna indikaatori 4.8 kohta. Tabelis on märgitud liikluskuriteod ja –õnnetused kokku. Neist joobes juhid ja osakaal. Samas indikaatorite kirjelduslehtedel on märge - kõik maakonnas territooriumil liikluses toime pandud seaduserikkumised ning tuua eraldi välja joobes juhtide arv ja osakaal kontrollitud juhtidest. Siin on suur andmete esitamise vastuolu. Üks punkt räägib kuritegudest ja teine kogu seaduserikkumistest. Joobes sõidukijuhte on mõlemas kategoorias. Kontrollitud juhtide üldandmeid ametlikult ei koguta ja seetõttu ei saa neid ka esitada. Küll osaliselt koguti neid andmeid sihtsuunitlusega politseioperatsioonide „Kõik puhuvad“ näitel.
VASTUS: Jällegi kirjeldage seda, mida vajalikuks peate ja just sellises mahus ja ulatuses nagu andmeid saate. Iga indikaatori pealkirja alla saate ise lisada õigeid ja sobilikke seda indikaatorit kirjeldavaid näitajaid.
KÜSIMUS: Kas indikaatorid võivad olla teksti sees vastava tabeli või graafikuna või peab olema TAI poolt ettevalmistatud indikaatorite tabelis MS Exceli andmebaasis (tabeli ja graafikute süsteemis)?
VASTUS: See on täiesti teie enda valida, kas ja milliseid andmeid esitlete graafikuna. Exceli tabeli oleme koostanud Teile abivahendiks, et oleks lihtsam andmeid koguda ja neid esitleda. Tabelit ennast te meile esitama ei pea.
KÜSIMUS: Kas aegrida võib olla vabalt valitud (järjestikused aastad) või peab kindlasti olema üle aasta, kui see TAI indikaatorite tabelis selliselt on ette valmistatud?
VASTUS: Andmed, mida oleme Exceli tabelis märkinud üle aasta, on tavaliselt sellised näitajad, mis iga aastaselt oluliselt ei muutu ja selleks, et näha muutuste tendentsi, on piisav, kui võrdleme andmeid üle aasta. Kuid taaskord on see teie enda valik, kas teile selline esitlusviis sobib või soovite seda muuta.
KÜSIMUS: MS Exceli indikaatorite tabelid miskipärast muudab tavalised numbrid kuupäevadeks. Näiteks, kui kirjutada 16.1, siis pöörab tabel selle 16.jaanuariks. Kuidas sellest lahti saada?
VASTUS: See peaks olema sellepärast, et sellel exceli ruudul on kuupäeva formaat. Võta parema hiireklahvi alt Format Cells - Number - ja siis kas General või Number. Või võid proovida mõnest teisest kastikesest, kus sul number on, sealolevat formaati kopeerida (oled selle õige kastikese peal - paned Format Painter - ja siis klikid sinna kastikesse, kuhu seda formaati tahad saada). Samuti aitab vahest ka see, kui komakohaga arvu kirjutada komaga, mitte punktiga - „16.1“ asemel „16,1“.
KÜSIMUS: Segaseks jäi punkt „Elussünnid ema vanuse järgi“ - kui valla tasandi andmed pole kättesaadavad, kas siis tuleb panna maakonna andmed?
VASTUS: Elussünnid ema vanuse järgi - seal saab näidata kahte asja. Kõigepealt tõesti sündide arvu ja siis sündimuse vanuskordajat (selle kordaja arvutamise valem on indikaatorite nimekirjas ära toodud). Maakondlike andmeid saaksid valla profiilis kasutada siis kui tead, et valla andmed neist oluliselt ei erine. Samas on kindlasti enda jaoks kasulikum ikka valla andmed võtta.
KÜSIMUS: KOV indikaatori „Rahvastiku rahvuslik jaotus“ juures on kättesaadavad vaid maakondlikud andmed – kas võib need sisestada? Ja samuti tuli see % meeletult suur. Kas peabki nii olema ?
VASTUS: Rahvastiku rahvuslik jaotus - jälle sama lugu, et maakondlikke andmeid võiks idee järgi kasutada siis, kui on teada, et olukord omavalitsuses ei erine oluliselt olukorrast maakonnas üldiselt (siis peaks profiilis märkima, et eelnimetatud põhjustel on kajastatud maakonna andmed). Kui tahad aga ikka panna info valla kohta, siis peaks see info olemas olema KOV registriteenistuses (sellel üksusel võib olla ka muu nimi, oleneb KOV-st).
Ja see protsent (eestlaste osakaal rahvastikust) peaks ikka alla 100% jääma. Ju siis on valemis midagi vussis. Kontrolli üle, et valem oleks MS Excelis järgmine: eestlaste arv (originaalfailis 1.9- rahvastiku rahvuslik jaotus) jagatud aastakeskmine rahvaarv: mehed ja naised kokku (originaalfailis kõige esimene indikaator).
KÜSIMUS: kas TAI kodulehel toodud Exceli tabeli kasutamine terviseprofiili koostamisel on vajalik?
VASTUS: Tabel, mille oleme koostanud, on abistavaks vahendiks terviseprofiili andmete kogumisel ja seda ei ole kohustuslik kasutada.
KÜSIMUS: paljude indikaatorite juurde on kirjutatud, et andmeid tuleks võrrelda aastakeskmise elanike arvuga - kas see on kohustuslik või võib võrrelda ka tavalise elanike arvuga? kuidas arvutada aastakeskmine elanike arv?
VASTUS: Aasta keskmine elanike arv on kättesaadav Statistikaameti andmebaasist vaid maakondade ja linnade kohta. Muud haldusüksused saavad märkida elanike arvu 1.jaanuari seisuga. Siis aga peaks seda juurde märkima, et arvutus on tehtud 1.jaanuari rahvaarvu alusel.
Mida see mõjutab, kas on keskmine või 1.jaan. seisuga? See mõjutab teiste indikaatorite näitajaid, kus arvutatakse suhtarvud (nt loomuliku iibe 1000 elaniku kohta), et saaks KOV-e omavahel võrrelda. Et aga saada kõige adekvaatsem suhtarv, tuleks kasutada aasta keskmist rahvaarvu. Kuid 1.jaanuari seisuga number annab ka võrdlemisi täpse tulemuse.
Kuidas arvutada? Statistikaametist saab lugeda, et „Aastakeskmine rahvaarv — pool elanike aasta alguse ja lõpu arvu summast.“
KÜSIMUS: Mida peetakse silmas heitvee puhastamise all? Teatavasti Eesti keskkonnaalastes seadustes mõeldakse heitvee alla puhastatud reovett, mida tohib juhtida suublasse. Heitvett ei puhastata.
VASTUS: Indikaatori 4.4 Keskkonna mõjurid "heitvee puhastamine" all on mõeldud infot, mis maakondlikul tasemel on kättesaadav Statistikaameti andmebaasist, tabelist nr KK23 "Heitvee puhastamine maakonna järgi". Selle tabeli kontaktisiku sõnutsi (Eda Grüner, Statistikaameti keskkonna ja säästva arengu statistika talitus, tel 625 9307, eda.gryner@stat.ee) on nende andmete puhul põhiosas tegemist reoveepuhastite poolt puhastatud veega (mitte küll 100%, mõnikord on nt vihmavesi väljas). Info pärineb ettevõtetelt, kes omavad litsentsi, et võivad keskkonda vett lasta. Algandmeid koguvad kohalikud keskkonnateenistused, neilt liigub info Keskkonnaministeeriumi ja sealt Statistikaametisse.
KÜSIMUS: Nimelt kuidas tuleks märkida allikad? Kas iga diagrammi, tabeli juurde eraldi või piisab ka sellest kui need on ära toodud eraldi allikate ja kasutatud kirjanduse lehel?
VASTUS: Oluline on, et kui terviseprofiili lugeja soovib teada, mis andmete alusel on tabel koostatud, siis ta leiab sellele viite. See võib olla nii tabeli juures kui ka spetsiaalsel allikate lehel.
KÜSIMUS: Kust leida täpseid andmeid miinimumpalga saajate kohta ning aktiivsete ettevõtete kohta töökohtade arvjaotuse lõikes?
VASTUS: Miinimumpalga saajad saate Maksu- ja Tolliametist spetsiaalse päringu peale, kodulehel meid andmeid KOVide kaupa avaldatud pole.
KÜSIMUS: Mida ma peaksin järeldama toimetulekutoetuste saajate arvu ja keskmise suuruse alusel? Toimetulekutoetust antakse inimestele, kel jääb pärast normeeritud eluasemekulude eest tasumist liiga vähe raha elamiseks. On terve rida juhtumeid, kus juhtumid on nö normivälised ning puhtalt jäikade normide tõttu ei maksta toimetulekutoetust, kuigi ka nendel inimestel on suur puudus käes (sellised juhtumid aga statistikas ega aruandluses ei kajastu).
VASTUS: Majanduslikult aktiivsed ettevõtted saate Statistikaameti andmebaasist tabel ER32 3. Toimetulekutoetuse saajate kõrval kirjeldate ju terviseprofiilis ka oma valla poolt makstavaid erinevaid sotsiaaltoetuseid. Tundub, et need puudust kannatavad inimesed, kes Teil ei kvalifitseeru toimetuleku saajate hulka , saavad vallalt siis muid sotsiaaltoetuseid.
Täiendavate küsimustega saab pöörduda Tervise Arengu Instituudi poole aadressil terviseprofiil@tai.ee või telefonil 6393973.
|
|
|
|
|
