Tervise edendamine / Koolis

Grupitöö teemal „uimastitega seotud olukorrad"

Järgnev on üks näide võimalustest, kuidas kaasata kooliga seotud inimesi kooli uimastipoliitika kujundamisse. Harjutus sobib läbi viimiseks nii kooli töötajate, lastevanemate kui ka õpilastega. Harjutuses toodud näited käsitlevad teemasid, mis tekitavad tihti tuliseid arutelusid. Seetõttu võiks harjutuse läbiviijal olla varasem kogemus rühmatööde läbiviimisega. Väited võib ka ise välja mõelda.

Eesmärk: leida vastus küsimusele, kuidas kool võiks käituda uimastitega seotud olukorras.

Tulemus: eri kooliga seotud inimeste vaadete ja arvamuste kaardistamine uimastitega seotud teemadel.

Aeg: 30–45 min.

Vahendid: suurem ruum, suured sildid kirjaga „nõustun", „ei nõustu", „ei tea". Rühmatöö läbiviijal on 5 väidet, mis võivad olla näiteks:

  • Meie kool (kooli kogukond: õpilased ja kooli töötajad) peab olema suitsuprii (uimastivaba)!
  • Koolikohustusliku ea ületanud õpilast tohib koolist välja visata uimastite vahendamise korral.
  • Iga uimastitega seotud juhtumit peab lahendama individuaalselt.
  • Politsei võib kasutada narkokoeri, et leida üles kooli toodud uimasteid.
  • Kooli töötajad ei tohi kooli ekskursioonidel tarvitada alkoholi.
  • Kool peab aitama õpilastel oma vigadest õppida.

Protsess: selgita rühmale, et kooli uimastipoliitika kujundamise eesmärgiks on muuhulgas ka paika panna, kuidas kool reageerib uimastitega seotud juhtumitele. Võimalusi juhtumite lahendamiseks on mitmeid. Oluline on üheskoos arutada, millised meetmed sobivad meie koolis rakendamiseks, mis on lubatud ja mis mitte.

Pane toa eri nurkadesse sildid kirjaga „nõustun", „ei nõustu", „ei tea". Selgita inimestele, et järgnevalt loed sa neile ette erinevaid väiteid, mis ei ole olemuselt valed ega õiged, vaid mille kohta igal inimesel võib olla oma arvamus.

Loe rühmale ette üks väide ning palu igaühel minna vaikselt selle sildi juurde, mis kirjeldab kõige paremini tema arvamust. Kui kõik inimesed on valiku teinud, algata arutelu. Abiks võivad olla ka järgmised küsimused:

  • Kust pärinevad tõekspidamised ja arvamused?
  • Kui oluline on selgitada, miks meil on teatud arvamus?
  • Kui oluline on kuulata teiste inimeste arvamust?
  • Kas võib ka ümber mõelda ning arvamust muuta?

Julgusta arutelu nii sarnaste vaadete kui ka erinevate vaadetega inimeste vahel. Esialgu võid paluda sarnase valiku teinud inimestel paarid moodustada ning oma valikust rääkida. Hiljem palu ka erineva valiku teinud inimestel omavahel arvamust avaldada.

Ära kasuta rohkem kui 3–4 väidet 20 minuti jooksul.

Seejärel kutsu kõik inimesed tagasi kokku ning uuri, kas arvamuste erisus üllatas neid. Selgita osalistele, et mõnede uimastiennetuslike tegevuste mõju on suunatud ka kooli töötajatele – näiteks narkokoerad tuvastavad uimastite olemasolu nii õpilastel kui ka õpetajatel.

Mõnede inimeste jaoks võib tegu olla tundliku teemaga, mõned võivad oma arvamust ka tuliselt ja nõudlikult väljendada. Kindlasti tuleb harjutus lõpetada positiivse tooniga, selleks palu igal osalejal lõpetada lause:

  • „Üks positiivne asi, mida ma õppisin sellest harjutusest, on...."

Osalejate tänamisel rõhuta, et sulle oli väga väärtuslikuks kogemuseks nii paljude eriarvamuste kuulmine.