Tervise edendamine / Töökohal

Uimastite – alkohol, tubakas, narkootikumid – tarvitamist põhjustab inimese individuaalsete omaduste (nt enesehinnang, sotsiaalsete oskuste tase) ja teda ümbritseva keskkonna mõju. Samuti on uuringute põhjal teada, et erinevate uimastite tarvitamine on omavahel seotud: kanepit proovinud noortest on 90% suitsetanud ja 94% tarvitanud alkoholi.

Aju areneb 25. eluaastani, sealjuures oluline areng, mis mõjutab noorte enesekontrolli, kriitilist mõtlemist ja otsuste langetamist, toimub vanuses 12–25. Seetõttu on igasuguste sõltuvusainete, sh narkootikumide tarvitamine noorele eriti kahjulik ja mõjutab aju toimimist ka täiskasvanueas.

Tihtipeale proovitakse esimesena alkoholi või tubakat. Toetades noori alkoholist ja tubakatoodetest hoidumisel, väheneb võimalus, et nad proovivad hiljem narkootikume. Oluline on uimastite proovimist ja tarvitamist edasi lükata hilisemasse vanusesse, nii saab aju turvaliselt areneda ning noortel on rohkem oskusi ja otsusekindlust nende tarvitamisest loobuda.

Üheks oluliseks teguriks, mis vähendab võimalust sõltuvusainete tarvitamiseks, on turvaline ja usalduslik suhe vanematega. Turvalise suhte loomine lapsega saab alguse juba imikueas, kui vanem pakub lapsele tuge ja hoolitsust stressi ja ärevusega seotud olukordades. Usalduse kasvatamine on pidev protsess ning teismeliseeas, kui noored on riskialtimad ning otsivad enda identiteeti, aitab usalduslik suhe vanemaga kontakti jätkata ja võimaldab lapsevanemal noore käitumist ja hoiakuid mõjutada.

Mida saab töökoht teha lastevanemate toetamiseks?

Lapsevanemad veedavad väga suure osa oma ajast töökeskkonnas ja see on hea võimalus neil ka uusi teadmisi ja oskusi omandada. Tööandja saab pakkuda lapsevanematele tuge läbi erinevate koolituste, kus vanemad saavad koos arutelda erinevate teemade (sh uimastitarvitamine) üle. See on hea võimalus kuulata kolleege ning jagada oma muresid ja rõõme eri teemade lõikes.

Teiseks on oluline võimaldada töötajale erinevaid heaolu toetavaid teenuseid. Tööandja saab panna õla alla, et lapsevanemad tuleksid kodus paremini toime ning oleksid seeläbi rahulikumad ning saaksid paremini tööle keskenduda. Näiteks saab pakkuda teenuseid ja koolitusi vaimse tervise hoidmiseks ja stressiga tegelemisel. Kui töö on väga stressirohke, viib see koduste pingeteni, mis omakord viib töötulemuste halvenemiseni. Mõned näited, mis töökohal lapsevanemate vaimset tervist aitavad hoida: psühholoogi tugi, stressi vähendamisele tähelepanu pööramine, erinevad teadveloleku praktikad, lühiajaline lapsehoiuteenus.

Kolmandaks saab tööandja pakkuda abi konkreetse probleemi puhul, näiteks kui lapsevanem ise või laps tarvitab uimasteid. Uimasteid tarvitava vanema lapsed hakkavad suurema tõenäosusega ise uimasteid tarvitama, seetõttu on oluline lapsevanemale sõltuvusainetest vabanemiseks abi võimaldada.

Selleks, et hooliv ja tervist, sh vaimset tervist väärtustav töökultuur Eestis edeneks, on hea korraldada kohtumisi tööandjate vahel. Parimate praktikate jagamine aitab leida uusi võimalusi enda töökohas, võimaldab mõtestada töökoha vaimse tervise poliitikat ning aitab kaasa normi levikule, et iga töötaja on väärtus.

Mida saab iga lapsevanem ise teha?

Sea selged piirid

Selleks, et laps saaks aru, mis on lubatud ja mis mitte, on vaja last ümbritsevatel täiskasvanutel seada piirid ja reeglid. Väiksema lapse puhul on nendeks näiteks magamaminekuaeg, turvaline liiklemine, söömisega seotud reeglid jms. Teismeliste puhul on olulised näiteks ekraaniaja piiramine, alkoholi jt uimastite tarvitamine, õhtul koju saabumise kellaajad jms.

Piirid on selleks, et lapse tervis ja turvalisus oleks kaitstud, samuti näitavad need lapsevanema hoolivat suhtumist. Selge struktuur aitab nii lapsevanemal kui ka lapsel end turvaliselt tunda ja tagada, et kõigi vajadused oleksid kaetud.

  • Otsusta, millised piirid on tõesti olulised ja aruta need lapsega läbi. Lapse jaoks on oluline mõista, miks reeglid kehtivad. Enda ja oma lapse huvides on mõistlik kehtestada n-ö pere põhireeglid, mis on koos kokku lepitud ja mida kõik järgivad. Mõned neist on paindlikud ja mõned mitte (varastamine, uimastite tarvitamine) ja olles need koos paika pannud, on kergem ka reageerida, kui neist üle astutakse.
  • Tasub tähelepanu pöörata iseenda kõneviisile – ole lapsega rahulik, viisakas ja positiivne ning väldi suhtluses sarkasmi ja kriitikat. Sõnasta reeglid selgelt ja arusaadavalt. Ole valmis lapse argumente kuulama ja kaasa mõtlema.
  • Vali, millal reeglitest rääkida. Kindlasti ei tohiks neid jutuks võtta, kui sul endal või lapsel on kiire (hommikul kodust väljudes, autoroolis), kuna siis võib lapsele segaseks jääda, miks selline reegel kehtestatakse ning mida siis võib ja ei või teha.
  • Reeglite kinnistumine ja käitumise muutmine võtab aega. Kõigile lastele on loomuomane katsetada ja testida neile seatud piire ja reegleid, kuid lapsevanemana pea meeles, et pidev piiride seadmine ning hoidmine aitab lastel end rahulikult ja kindlalt tunda. Varu kannatust ja ole järjepidev, eriti teismelisega, kelle piiride nihutamine võib vanema jaoks olla katsumusterohke.

Kuula ja arutle lapsega

Lühikesed, tavapärased jutuajamised päevakajalistel teemadel annavad vanemale ettekujutuse, mida laps parasjagu arvab ja mis on tema jaoks olulised teemad. Vestluste käigus saab vanem näidata, et on lapse jaoks alati olemas.

On tähtis mõista, et aus ja avatud suhtlemine ka sõltuvusainete teemal, ei tekita lapses liigset huvi, vaid aitab tal infotulvas selgemini navigeerida ning paremaid otsuseid teha.

  • Uuri lapselt, kuidas tal läheb ja mille vastu ta huvi tunneb. Loe, kuidas seda loovalt teha (.pdf).
  • Kodus saab ühiselt läbi arutada, kuidas laps saaks vastu panna sõprade survele, ennast kehtestada ja keerulistes olukordades endale kindlaks jääda. Keerulised olukorrad ei puuduta ainult uimasteid, vaid võivad olla seotud ka turvalisusega (kiivri kandmine) või kuuluvusega (muu riskikäitumine).
  • Selgita lapsele, miks sa ei taha, et ta sõltuvusaineid tarvitaks. See on järjepidev töö, millega tuleb alustada juba enne 10. eluaastat ja mis ei lõpe lapse teismeliseks saades. Sinu hoiakutel on mõju, isegi kui see teismelise lapse käitumisest kohe välja ei paista.
  • Lapsed peaks teadma, kuidas sõltuvusained noort inimest mõjutavad ja miks need kahjulikud on. Tähtis on ühine arutelu, kus lapsel on võimalik oma arvamust avaldada ja vanem saab enda taunivaid seisukohti sõltuvusainete tarvitamise osas põhjendada.
  • Kui laps jagab sinuga oma keerulisi elusündmusi, kuula (.pdf) ja tunnusta (.pdf) teda, selle asemel et asuda ahastama.

Ole kursis oma lapse elu ja tegemistega

Vanemliku järelevalve, peres kokkulepitud reeglite seadmise ja järgimise vajalikkust ning nende positiivset mõju noorte käitumisele on tõestanud mitmed uuringud.

  • Tea, kellega su laps suhtleb ja kuidas ta oma aega veedab. Saa tuttavaks oma lapse sõprade ja nende vanematega. Ühesed arusaamad vanemliku kontrolli osas ka olukordades, kus lapsed on sõpradel külas, aitavad vältida noorte sõltuvusainete tarvitamist.
  • Suhtle teiste lapsevanematega ja lapsele oluliste teiste täiskasvanutega (õpetajad, vanavanemad, treenerid), selgita enda suhtumist noorte sõltuvusainete tarvitamisse ning sõlmi kokkuleppeid laste järelevalve osas. Ühised kokkulepped, seisukohad ja väärtushinnangud aitavad luua lapse ümber turvalise kasvukeskkonna ning vähendada tõenäosust sõltuvusainete tarvitamiseks.
  • Leidke koos lapsega tegevusi, mis talle huvi ja väljakutset pakuvad. Kaasa last enda ja teiste pereliikmete vaba aja tegevustesse, leidke ja harrastage ühiseid hobisid.

 Kui sulle tundub, et sa täpselt ei tea, mida teha, küsi nõu Targa Vanema e-nõuandlast.

 Lisalugemist