Tervise edendamine / Töökohal

Töökiusamine on ebaeetiline ja vaenulik käitumine, mis on süstemaatiline (nt kord nädalas) ja pikaajaline ning on suunatud ühele või mitmele inimesele.

Kiusamine võib avalduda ahistava, diskrimineeriva, vaenuliku ja vägivaldse käitumisena väga mitmel moel, näiteks:

  • suhtlemise piiramises, nt konkreetse töötaja ignoreerimine, tööks vajaliku info varjamine;
  • isiku maine kahjustamises, nt laimu levitamise, naeruvääristamise, avaliku alandamise või solvamise teel;
  • ametipositsiooni kahjustamises mõttetute või teostamatute tööülesannete andmise, võimatute tähtaegade määramise, liigse kontrolli või pideva põhjendamatu kritiseerimise kaudu;
  • otseses psüühilise tervise kahjustamises karjumise, sõimamise, ähvardamise või süütunde tekitamise näol.

Sageli tähendab kiusamine võimu väär- või kuritarvitamist, kus kiusatavatel on raske end kaitsta.

Kiusamisjuhtumite arv Eesti tööelus ei näita languse märke. Ehkki sagedamini esineb töökiusamist teenindussektoris, tervishoius ja korrakaitses, jõuavad igal aastal Tööinspektsiooni juristide vaatevälja kümned juhtumid erinevatest organisatsioonidest. Nii lahendasid töövaidluskomisjonid 2018. aastal 19 sellist töövaidlusavaldust, kuid see on vaid jäämäe tipp.

Tööinspektsiooni praktikast võib tuua erinevaid näiteid sobimatust piiripealsest käitumisest kas siis juhi või kolleegide poolt: juhtumid, kus tööandja alavääristab töötajat klientide ees; kontrollib kaamerast töötaja tegevust ja kritiseerib pahatahtlikult töö tegemist; aga ka töötajate vahelised konfliktid, mil tõmmatakse kolleegil tool alt ja tekitatakse muul viisil tahtlikult vigastusohtusid.

Ehkki kõrvalistele inimestele võib tunduda, et probleem pole tervikuna suur, toob kiusamine töökohal organisatsioonile kaasa tõsiseid kahjusid inimeste töölt puudumise, tööjõu voolavuse, vähenenud töö efektiivsuse ja tootlikkuse ning kõige muu eelnevast tuleneva näol. Nii majanduslik kahju kui mainekahju on aga välditavad, kui olla igapäevaselt tähelepanelikum ja hoolivam.

Mida saab teha tööandja?

  • Kaardistage psühhosotsiaalsed ohutegurid töökohal (vt töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) § 91 lg 1).
  • Leppige kokku vastuvõetavad ja vastuvõetamatud tegevused suhtluses ja töö korraldamises, teavitage neist töötajaid. Kehtestage nulltolerants ahistamis- ja/või kiusamisjuhtumitele.
  • Looge maandusmehhanismid keeruliste olukordade lahendamiseks (nt tööaja töötajale sobivamaks muutmine, töötajate nõustamise korraldamine, psühholoogi teenuse võimaldamine, vastuolude lahendamise ja/või lepitusmenetluse sisseseadmine).
  • Võimaldage piisavalt puhkepause igapäevases töös; soodustage head suhtlust, korraldades ühisüritusi, teemapäevi jms.
  • Pakkuge väljaõpet või enesetäienduse võimalusi suhtlemistreeningute, konfliktide juhtimise osas.

Mida teha, kui sind tööl kiusatakse või diskrimineeritakse?

  1. Ära jää oma murega üksi. Kui tunned ennast tööl halvasti, sest sind rünnatakse, ähvardatakse või kiusatakse, pöördu abi ja nõu saamiseks sobiva usaldusisiku poole (töökeskkonnavolinik, personalijuht vms).

  2. Informeeri tööandjat. Teata oma probleemist vahetule juhile, töökeskkonnaspetsialistile, tegevjuhile või juhatuse liikmetele. Rääkimisest alati ei piisa, seega teavita tööandjat ka kirjalikult.

  3. Füüsilise vägivalla korral pöördu kindlasti politseisse.

  4. Vajadusel võta ühendust Tööinspektsiooniga. Kui tööandja rakendatavad abinõud ei anna tulemust või kui tööandja keeldub probleemiga tegelemast, pöördu tööandja tegevuskohajärgse tööinspektori poole.

  5. Diskrimineerimise korral pöördu arvamuse saamiseks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole. Võrdõigusvoliniku poole võib pöörduda igaüks, kes kahtlustab, et teda on diskrimineeritud tema soo, rahvuse, rassi või nahavärvuse, usundi, veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu. Voliniku kantseleist saab abi ka siis, kui inimest on koheldud ebasoodsalt seoses tema lapsevanemaks olemise või perekondlike kohustuste tõttu või selle tõttu, et ta kuulub ametiühingusse. 

  6. Nõua tööandjalt töövägivalla ja/või diskrimineerimise lõpetamist ja kahjutasu. Töötajagi peab järgima hea usu ja mõistlikkuse printsiipi ning tegema kõik endast oleneva, et töölepingu erakorralist ülesütlemist vältida ja andma tööandjale võimaluse olukorra lahendamiseks, välja arvatud juhul, kui töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele. Kahju hüvitamise nõue ei teki mitte ainult seoses töötaja diskrimineerimisega, vaid ka muudel juhtudel kui töötaja tervis töökeskkonna tõttu kahjustada saab. TTOS § 14 lg 5 p 6 kohaselt on töötajal õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses. Diskrimineerimise, ebavõrdse kohtlemise ja töövägivalla lõpetamiseks ning kahju hüvitamise nõudmiseks on võimalus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse või lepitusmenetluse alustamiseks õiguskantsleri poole.

  7. Kui muu enam ei aita, siis ütle tööleping üles. Kui kõik eelnimetatud võimalused on kasutatud, kuid töö jätkamine tundub siiski võimatu, tasub oma tervise huvides kaaluda teise töö otsimist ja töölepingu ülesütlemist. Kui tööandja töötaja korduvatele pöördumistele ei reageeri või kui töötaja ei saa tööandjapoolse rikkumise erilise raskuse tõttu töösuhet jätkata, tekib töötajal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduse § 91 lg 2 alusel. Eelkirjeldatud põhjusel töölepingu ülesütlemisel maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja 3 kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid.

Kui näed kiusamist pealt,

  • ära mine kiusajatega kaasa ega anna seega põhjust kiusamise levimiseks organisatsioonis,
  • vestle ohvriga, julgusta teda abi otsima,
  • teavita juhti, personalijuhti või teist kokku lepitud usaldusisikut,
  • tuleta kiusajatele meelde organisatsiooni väärtusi, astu vahele.

Allikad

  1. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
  2. Tööelu portaal
  3. Töökius (PDF)
  4. Hea tööandja teejuht (PDF)