Tervise edendamine / Töökohal

Aastast aastasse kasvab Eestis nende inimeste hulk, kes on elu jooksul tarvitanud mõnd narkootilist ainet. Eesti täiskasvanud rahvastiku uimastite tarvitamise uuringu (2019)* andmetel on veerand (25%) täiskasvanutest elu jooksul mõnda narkootilist ainet tarvitanud, kusjuures 7% oli teinud seda viimasel aastal ja 3% viimasel kuul. Iga neljas tarvitaja tõdeb, et see on neile kaasa toonud pingeid lähedastega, aga ka majanduslikke raskusi (15%) ning probleeme tööl või kõrgkoolis (9%).

NarkotoolidEnam kui kolmandik (36%) uuringus osalenuist tundis isiklikult kedagi, kes tarvitab narkootikume, ja ligi veerand (23%) oli neid, kellele oli kunagi elu jooksul pakutud tasuta või osta narkootilisi aineid.

2017/2018 läbi viidud veebiuuring ** näitas, et 70% narkootikumide tarvitajatest on n.ö. segatarvitajad, ehk nad olid tarvitanud rohkem kui ühte narkootikumi. 31% olid tarvitanud kahte kuni kolme narkootikumi, 19% viit kuni seitset narkootikumi. Kõige enam oli vastanutel kokkupuude kanepi tarvitamisega (98%), 41% oli tarvitanud amfetamiini ja pooled ecstasy’t. Vastanutest oli viimase 30 päeva jooksul kanepit tarvitanud 45%; ecstasy’t 16%; amfetamiini 11%; kokaiini 9%.

Kanepi tarvitamine on veebiuuringu andmeil sageli sotsiaalne tegevus, seda tehakse koos teis(t)ega. Veebiuuringu andmeil on tarvitajate ohutunne aastate jooksul vähenenud ning et aine päritolu on sageli tarvitajatele teadmata, võivad tervisele tekkida ootamatud kahjud.

Mida saab teha tööandja?

Narkootikumide tarvitamine võib tähendada tarvitajale põgenemist argielu probleemide eest, kuid tööandjale jäävad tarvitamise põhjused sageli hoomamatuks. Küll aga võivad silma torgata töötaja muutunud käitumine või välimus, töösse suhtumine või mõni muu tunnus, mis võib viidata narkootikumide tarvitamisele. Oluline on just märgata muutusi.

Alljärgnevalt mõned tavalisemad narkootikumide tarvitamisega seotud võimalikud muutused:

  • Töölt puudumine on sagenenud, ei võta osa tööülesannete täitmisest
  • jääb oma töödega hiljaks
  • ei järgi enam tervise- ja tööohutuse reegleid
  • tööl tekivad ebameeldivad või ohtlikud vahejuhtumid
  • kolleegide ja/või klientide kaebused sagenevad
  • muutused töökvaliteedis, vabanduste otsimine
  • vale või liiga aeglane tegutsemine ja mõtlemine
  • mäluhäired, ka unustamine
  • vähenenud motivatsioon
  • võtab suuremaid riske
  • tuleb joobnuna tööle, tarvitab ka tööl narkootikume
  • hoolimatus riietuse ja hügieeni suhtes.

Rohkem infot tarvitamise ära tundmise kohta leiad siit ja siit.

  • Kui märkate kolleegi käitumises või välimuses tunnuseid, mis võivad viidata narkootikumide tarvitamisele, siis kõige olulisem on temaga sellest vestelda. Tähtis on, et seda teeks kolleeg, keda võimalik tarvitaja usaldab. Vältida tuleb hinnanguid ja hukkamõistu.
  • Kui inimene vajab abi, tuleb mõelda läbi, millised on organisatsioonisisesed võimalused. Kas organisatsioonis on tervisetöötaja või personalitöötaja, kes on valmis neid teemasid puudutama, või on võimalus kasutada psühholoogi teenuseid? Kas oleks vaja (ja võimalik) luua-toetada eneseabigruppide tegevust ja nende baasil vähehaaval suurendada töökaaslaste kaitsva ja toetava võrgustiku osatähtsust?
  • Abi saamiseks on soovitav kasutada ka organisatsiooniväliseid võimalusi. Kuna Eestis on levinuimaks narkootikumiks kanep, on kanepitarvitajatele Tervise Arengu Instituudi algatusel loodud lühisekkumise programm "Valik", milles osalemine on tasuta ning mis on veebinõustamisena kättesaadav üle Eesti.
  • Abi saamise võimalusi on teisigi, vaata lisa siit

Lisaks uimastitarvitajate märkamisele ja toetamisele on oluline mõelda uimastite tarvitamise ennetusele töökohal laiemalt, et mõjutada sõltuvusainete tarvitamisega seotud isiklikke, sotsiaalseid ja keskkonnategureid.

Kindlasti on oluline positiivse töökultuuri kujundamine, mis aitaks vähendada uimastite tarvitamist soodustavaid tegureid nt kõrge tööstress, pikad töötunnid, eraldatud asukohad, pikaaegne perest eemal viibimine, igavus/tüdimus ja tarvitamist soosiv keskkond töökohal.

Samuti on oluline julgustada töötajaid probleemide korral ise pöörduma, tagades neile täieliku konfidentsiaalsuse ja sildistamise ning diskrimineerimise vältimise. Selle eelduseks on, et kirjalikes kokkulepetes on selgitatud, kuidas rääkida ja kuhu pöörduda iseenda võimaliku probleemi korral.

Mida saab teha igaüks ise?

Oluline on kasvatada endas julgust muutuda - vajadusel peaks oskama abi otsida ja seda ka kaaslastele pakkuda. Kodanikujulguse ilmutamine, probleemide märkamine ja aktiivne lahenduste otsimine on vältimatu osa turvalise töökoha loomisest.

Narkootikumide tarvitamine on üldjuhul millegi tagajärg ja mõistlik on üles otsida põhjused ning nendega tegeleda. Kõige paremini saab siin abiks olla psühholoog, kelle kontaktid leiad näiteks siit. Psühholoogi juurde saab suunata ka perearst.

Pikemas perspektiivis on oluline leida enda toimetulekut ja vaimset tervist toetavad eneseabinipid, mille kohta leiad samuti infot siit.

Allikad:

* Eesti täiskasvanud rahvastiku uimastite tarvitamise uuring  

** Euroopa narkootikumide tarvitamise veebiküsitluse metoodika ja esmased tulemused. Eesti Arst 2019;98(11):627– 63

Lisalugemist: