Tervise edendamine / Töökohal

Silmade tervis

  • 30. Oktoober 2020

Üha suurem osa inimestest on igapäevaselt vähemalt osa päevast seotud erinevate ekraanidega, on selleks siis arvuti või muu tööseadme ekraan, nutitelefon või teler. Liigse ekraaniaja kahjuliku mõju eest laste ja noorte tervisele on teadlased juba mõnda aega tagasi tõsiselt hoiatanud, kuid ka täisealised on sellest üha suuremal määral ohustatud.

Ametite arv, kus tuleb tööülesannete täitmiseks järjest enam kuvarit vaadata, aina kasvab, nii nagu kasvab järjepidevalt ka nutitelefonide omanike arv ja seeläbi koormus silmadele. Sagedasemateks kaebusteks on kujunenud silmade kuivus ja ärritustunne ning pisaravool (kuiva silma sündroom), silma spasmid, nägemise halvenemine, samuti peavalud ja väsimustunde süvenemine.

Statistika näitab, et 2019. aastal pöördus Eestis silmaarstide poole abi saamiseks pea iga kolmas inimene, kel vanust rohkem kui 15 (307 pöördumist 1000 elaniku kohta)*.

Mida teha tööandjana?

  • tervissilmadPüüdke luua töökeskkond, kus on võimalikult vähe eredat valgust ja kontrastseid ning väga erksaid värve, see väsitab ja kurnab silmi.
  • Püüdke töökoht/-kohad kujundada nii, et oleks võimalikult vähe hämaraid ja pimedaid tsoone (justkui sebravöötide vaheldumine), millest läbi minnes peab silm uue valgusega iga kord uuesti kohanema.
  • Tagage riskianalüüsist lähtuvalt töötajatele vajalike ohutusvahendite olemasolu: tööseadmete kaitseekraanid, kaitseprillid, silmadušš.
  • Tagage tööruumide regulaarne koristamine. Teadlased on leidnud, et vähene koristamine on tegur, mis suurendab kuiva silma sündroomi teket.
  • Vajadusel kasutage tööruumides õhuniisutajaid. Uuringute järgi on betoon- ja kipsviimistlusega, aga ka sundventilatsiooniga ruumides suurem risk kuiva silma sündroomi tekkeks.
  • Kuvariga töötamine on ohutegur: võimaldage töötajatele regulaarseid töötervishoiu arsti kontrolle ja kompenseerige nägemise abivahendite soetamist. Minimaalselt peaks arsti ja/või optometristi konsultatsioon toimuma iga kolme aasta tagant, kuid tulenevalt ametist võib see olla vajalik ka tihedamini.
  • Julgustage töötajaid tegema tööpäeval pause puhkamiseks ja võimlemiseks. Mitmete ettevõtete siseterviseradadel võib näha peatuspunkte, kuhu on seatud juhised silmavõimlemise tegemiseks. Abi on ka lihtsalt meeldetuletustest avalikes ruumides, toredaid pildiseeriaid silmaharjutustest leiab internetist rohkesti.
  • Ärge soosige ületundide ja ületöö tegemist.

Mida saab töötaja ise oma silmade tervise heaks teha?

  • Jooge piisavalt vedelikke. Et silm on veerohke elund, vajab ta heaks toimimiseks piisavalt niiskust.
  • Toituge mitmekesiselt ja tasakaalustatult. Teadusuuringute andmeil on hea silmatervise seisukohast eriti oluline, et toidus leiduks piisavalt antioksüdantide poolest rikkaid puu- ja köögivilju. Toidulaual peaks olema nii vitamiine C, E, A kui ka mineraalaineid nagu tsink ja seleen; samuti oomega-3-rasvhappeid. 
  • Kontrollige, et töölaud ja tool oleks õigesti reguleeritud ning tööasend arvuti taga õige: kuvar peaks asetsema silmadest 50-60 cm kaugusel (ligikaudu ühe käe pikkus). Suuremate ekraanide puhul võiks kaugus olla veelgi suurem, sülearvutite puhul lähemal. Silmade kõrgus peaks jääma ekraani ülemine servaga kohakuti või veidi allapoole, kuna tähelepanu ja fokusseerimine koonduvad allapoole märksa lihtsamalt, kui otse ette.
  • Ärge töötage hämaras, kasutada tasuks nii koht- kui üldvalgustust.
  • Tehke töös sageli pause ja pilgutage silmi. Kuvariga töötamine tekitab sageli surnud ringi- mida rohkem ekraanile keskendute, seda vähem silmi pilgutate; silma pind kuivab rohkem ning ebamugavustunne ja pingutus aegamööda kasvavad. Meedikute soovitusel tasuks juhinduda 20+20+20 meetodist: iga 20 minuti järel tuleks teha paus ja vaadata 20 sekundit 20 jala (=6 meetri) kaugusele.
  • Tuulutage võimalusel sageli ruumi, kus töötate, et tagada piisav õhuniiskus.
  • Tehke regulaarselt silmaharjutusi, nt:
    • vaadake nii üles kui võimalik; nii paremale kui võimalik; nii alla kui võimalik ja nii vasakule kui võimalik. Tehke silmadega kaks ringi ühele poole ja kaks ringi teisele poole. Seejärel liikuge silmadega mõttes mööda diagonaale. Silmaharjutust tehes pange tähele, et liigutaksite ainult silmi, mitte pead. Hoidke pilku igas asendis vähemalt kaks sekundit.
  • Vahel võib abi olla sinist valgust blokeerivatest prilliklaasidest. Seesugused prilliklaasid näevad välja nagu tavalised läbipaistvad prilliklaasid, ent aitavad neutraliseerida LCD- ja LED-ekraanidelt kiirgavat sinist valgust, mis kiirgub tugevalt silma sisse, väsitab silmi ja võib kahjustada võrkkesta.
  • Vähendage õhtust ekraaniaega. Juba mainitud elektrooniliste seadmete sinakas valguskuma annab ajule vale signaali (käes on päev, ole aktiivne) ega lase valmistuda kosutavaks öiseks puhkuseks. Une kvaliteedi ja parema taastumise huvides tuleks nutiseadme kasutamine lõpetada 1-2 tundi enne magama heitmist.

Allikad:

*TSTUA 2019, silmaarstide ambulatoorsed vastuvõtud 1000 elaniku kohta
Kuiva silma sündroomist
Harjutuste kompleks silmadele, dr M. Piik
Silmajooga, KSA silmakeskus