Tervise edendamine / Töökohal

Kiirgus töökohal

  • 28. Aprill 2021

Ehkki me enamasti ei näe ega taju suurt osa meid ümbritsevast kiirgusest, oleme püsivalt erinevate kiirguste mõjuväljas.

Märkame päris kindlasti valguskiirgust (hämar või pime ruum vs hästivalgustatud ruum) ja tunneme temperatuuri (soojuskiirgus kütteseadmetest ruumis), kuid suur osa kiirgustest jääb meile tabamatuks. Nii oleme siseruumides vastuvõtlikud töötavate elektriseadmete kiirgusele, mõnikord ka radoonile. Välitingimustes aga ümbritsevad meid pinnasest või Päikesest tulenev kiirgus (kosmiline kiirgus).

Kogu kiirguste spekter ei ole inimesele ohtlik. Kiirgused liigitatakse nende võime järgi organismile kahju tekitada kaheks: ioniseerivaks ja mitteioniseerivaks kiirguseks.

  • Ioniseeriv kiirgus ehk radioaktiivne kiirgus tuleneb nii looduslikust kiirgusest (nt radoon, radioaktiivne gaas) kui tehisseadmetest. Ioniseeriv kiirgus on oma omaduste tõttu ohtlik elusatele kudedele, tekitades näiteks vähkkasvajaid.
  • Mitteioniseeriva kiirguse näidetena võib nimetada nt raadiolaineid või ultraviolettkiirgust.

Lisaks saab kiirguse puhul kõneleda laserkiirgusest ja elektromagnetväljadest.

Lähemalt saab kiirguse olemuse ja mõjude kohta lugeda Tööelu veebi füüsikaliste ohutegurite rubriigis, Keskkonnaministeeriumi ning Keskkonnaameti kodulehel.

Samuti käsitleb kiirguseteemat meie teemakuu artiklites Lõuna-Carolina Ülikooli teadur Tarmo Koppel, viited artiklitele on allpool.

Mida tööandjana meeles pidada?

  • Hinnake kiirgusriske oma töökoha riskianalüüsis ja võtke tarvitusele vajalikud abinõud terviseohtude vähendamiseks.
  • Kõrge radooniriskiga piirkondades asuvate tööruumide õhu radoonisisalduse mõõtmine peab olema tehtud hiljemalt 1. juuliks 2023. aastal. Riigi Teatajas avaldatud määruses on välja toodud riskipiirkondade loetelu, rohkem infot ja kaardiviiteid leiab Keskkonnaministeeriumi radooni tegevuskavast.
  • Kaitseks ioniseeriva kiirguse eest tuleks järgida kolme lihtsat põhimõtet:
    • varjestada kiirgusallikad, kasutada tööülesandeid täites eririietust ja kaitsevahendeid, nt spetsiifilised kaitseülikonnad, plii- või tinapõlled, respiraatorid jne,
    • suurendada vahemaad kiirgusallikani, viibides seadmete lähedal võimalikult vähe, kasutada kaitsebarjääre,
    • vähendada kokkupuuteaega ja -sagedust kiirgusallikaga.
      Põhjalikumalt on nendest soovitustest võimalik lugeda kogumikust Töökeskkonna kantserogeenid.
  • Elektromagnetväljade ohutushoiu korraldamiseks tuleb tööandjal:
    • informeerida töötajaid kokkupuuteolukordadest,
    • koolitada töötajaid ohutute töövõtete osas, sh kuidas varakult ära tunda tugeva elektromagnetvälja sattumist,
    • motiveerida töötajaid ohutusreegleid järgima,
    • kontrollida, kas töötajad peavad ohutusreeglitest kinni.
      Põhjalikuma info elektromagnetväljade olemusest, tervisemõjudest ja ohutuse tagamisest leiate Tööinspektsiooni juhendmaterjalist.
  • Kiirgusega seotud tegevused töökohtadel toimuvad kiirgustegevuslubade alusel ja kõikidel kiirgustöötajatel peab olema vastav kvalifikatsioon. See on vajalik, et kontrollida meditsiinist saadavat kiiritust, toiduainetes olevaid radioaktiivseid aineid, kokkupuudet kiirgusseadmete- ja allikatega. Tööandja vastutuse erinevates toimingutes sätestab Kiirgusseadus.

Lisalugemist: