Tervise edendamine / Töökohal

Piisav uni on igapäevaks heaoluks väga oluline. Täiskasvanud vajavad taastumiseks keskmiselt 7–8 tundi ööund. Teadlaste hinnangul kujuneb lühemaks nende inimeste eluiga, kes püsivalt liiga vähe (<5 t), või ka liiga kaua (>10 t) magavad. Regulaarse päevarütmi järgimine ja õhtune häälestus öiseks puhkuseks aitavad unekvaliteedile ja tõhusale taastumisele hästi kaasa. Küllap on paljudel ette tulnud selliseid päevi, mil pole võimalik harilikku magamamineku rutiini järgida ja rahuliku puhkuse asemel tuleb veeta rahutu öö.

Ööund kipub sageli rikkuma töötamine ebaharilikus rütmis, kas siis pikkades päevade lõikes muutuvates vahetustes või öisel ajal. Sellega kaasneb vajadus magamise aega muuta ja siin tekibki esimene tõsisem ebakõla. Kui keha ei suuda sarnaste muutustega enam harjuda, võib unerežiim pikapeale täiesti paigast nihkuda.


Halb unekvaliteet ning sellest tingitud päevane väsimus põhjustavad kulusid ka tööandjatele. Väsinud töötaja teeb sagedamini vigu. Teadlaste sõnul on just väsimus peasüüdlaseks ligi poolte tööõnnetuste puhul. Eestis reguleerib valdkonda töö- ja puhkeaja seadus ja mitmetel erialadel (nt lennunduses) on kasutusel omad täpsemad regulatsioonid. Siiski on rohke öötöö ning puhkepauside vähesus ja/või lühidus olulised väsimuse põhjused.

Mida saab teha töökohal?

  • Korraldage vahetused sel moel, et nende muutmine ei toimuks väga lühikese aja jooksul ning töötajate uue uneajaga harjumine oleks kõige loomulikum; arvestage töögraafikute koostamisel töötajate eripärasid, rolle ja ootusi.
  • Hinnake väsimusega seotud riske (vahetustega töö korraldus, üldine töö- ja puhkeaja korraldus jms) ja viige vajalikud muutused ellu. Vajaliku info kogumiseks sobivad nt tervisekontrollid, töökeskkonna ja töörahulolu alased küsitlused jt rutiinsed uuringud.
  • Vältige liiga pikka töötegemist ja pauside mitte võimaldamist. Uuringud on näidanud, et minipausid aitavad muuta töö efektiivsemaks ja omavad positiivset mõju tulemuslikkusele. Minipauside sisustamiseks sobivad hästi võimlemisharjutused.
  • Võimaldage töötajatel pauside ajal suhelda, luues selleks erinevaid võimalusi mugavate puhketubade või -nurkade abil. Teadusuuringute andmeil suurendab kolleegidega suhtlemine positiivseid emotsioone peale pausi ja seega parandatakse ka tootlikkust. Samas suurendab pausi ajal töötamine (nt materjalide lugemine või kalendri korrastamine) negatiivsete tunnete kogemist.
  • Võimalusel võimaldage töötajatel lühikeste uinakute tegemist sobivates õhurikastes ja vaiksetes puhkeruumides, pakkuge selleks abivahendeid (silmaklapid, kõrvatropid).
  • Jagage töötajaile teavet puhkamise vajalikkusest ja unehügieeni tähtsusest. Eestis tegutsevad mitmel pool unekeskused, kelle abil saate korraldada koolitusi või konsultatsioone nii juhtidele kui töötajatele.

Mida saab teha igaüks ise?

  • Hea unehügieeni huvides tuleks jälgida töö ja puhkuse tasakaalu ning lubada endale igapäevaseid meeldivaid väikesi lõõgastusi. Puhkepausidel ning vabal ajal aitavad kõige paremini taastuda kehalised harjutused, looduses viibimine, lähedaste-sõpradega koos olemine, meeldivate tegevustega tegelemine.
  • Puhkehetki ei tohiks päeva vältel edasi lükata, vaid planeerida neid oma tavalisse päevarütmi.
  • Suhtlemine, mõõdukas sportlik tegevus ja meeldiva kirjanduse lugemine suurendavad heaolutunnet ja vähendavad väsimust.
  • Vabal ajal ja puhkepäevadel aitavad paremini tööst välja lülituda ja välja puhata silmaringi avardavad ja õppimist võimaldavad tegevused.
  • Hea une kujunemisel on tähtis osa piisaval füüsilisel koormusel, eriti hea, kui seda saab teha päevavalguses.

Taastumise ja puhkamise olulisustest saate ka lugeda terviseinfo.ee blogist.

Lisalugemist: