Tervise edendamine / Töökohal

Puugid

  • 22. Veebruar 2022

Kevade lähenedes hakkavad puugid liikuma looduses üha rohkem. Pisikesed ja märkamatud, kannavad nad mitmeid ohtlikke haigustekitajaid, mis võivad põhjustada nt Lyme’i tõbe (ehk puukborrelioosi) ning puukentsefaliiti.

Puugihammustusega võib nakatuda ka veel mitmetesse, peamiselt bakteriaalsetesse haigustesse. Puukborrelioosi ja -entsefaliiti haigestumine püsib Eestis kõrge – üle 100 juhtumi 100 000 elaniku kohta puukborrelioosi puhul ning 5–6 juhtumit 100 000 elaniku kohta puukentsefaliidi puhul.

puuk

Kui puukentsefaliiti on võimalik vaktsineerimise abil ennetada ja selle põdemine annab eluaegse immuunsuse, siis puukborrelioosi haigestumist kahjuks ennetada ei saa ning ka põdemise kordumine on võimalik. Aitab vaid tähelepanelikkus ja hoidumine kokkupuutest.

Haigestumise tunnused

Puukborrelioos

Peamiseks ja esimeseks tunnuseks on hammustuskohal tekkiv punetav ja suurenev laik. Mõnel juhul ei pruugi laiku ilmuda, või siis ilmub see kuid hiljem. Kaasneda võivad pea- ja lihasvalu, hiljem ka nahakahjustused, liigesevalu, südame ja koljunärvide kahjustused. Ehkki haigus enamasti allub antibiootikumravile, võib see (eriti ravi hilinemisel) kaasa tuua aeg-ajalt ägeneva kroonilise liigesepõletiku, närvisüsteemi  häired (nt näonärvide parees, kuulmislangus, mäluhäired) või südametööd puudutavad kaebused.

Puukentsefaliit

Puukentsefaliit hakkab endast märku andma reeglina 1–2 nädalat pärast nakkuse saamist. Haigusele on väga iseloomulik kahefaasiline kulg. Esimeses faasis võivad ilmneda gripitaolised haigusnähud: 38-kraadine palavik, pea- ja lihasvalud, mis mööduvad enamasti nädala jooksul. Sellele järgneb periood, mil inimene tunneb end täiesti tervena. Ligikaudu igal kolmandal nakatunul tekib umbes nädala möödudes haiguse teine faas: kõrge palavik, tugev peavalu, iiveldus, oksendamine, esineda võib tasakaaluhäireid, nägemis- ja kõnehäireid. Paralleelselt on puukentsefaliidil ka kergemaid vorme, kus haiguse teist faasi ei teki ning haigus piirdub ainult mõnepäevase palaviku ja kehva enesetundega. Kuigi haigusest paranetakse enamasti täielikult, võivad haigestunud kogeda järelnähtusid: tasakaalu- ja koordinatsioonihäireid, jäsemete halvatusi, peavalu, keskendumis- ja mäluhäireid jm.

Puugihammustusele lisaks on võimalik puukentsefaliiti nakatuda töötlemata kitsepiima ja toorpiimal põhinevate piimatoodete tarvitamisel.

Mida saab teha tööandja?

  • Teavitage töötajaid puukide vahendusel levivatest haigustest ja ennetusvõimalustest.
  • Varustage töökoha esmaabikapid desinfitseerimisvahendite ja repellentidega (putukatõrje vahendid), samuti võiks esmaabikapis olla vahendid puugi eemaldamiseks (puugitangid, -pintsetid vms).
  • Kui teie töötajate seas on neid, kelle tööülesannete täitmine toob kaasa nakatumisohu (ohustatute nimekiri allpool), on hea, kui saate pidada nn vaktsineerimisgraafikut. Vaktsineerimiste määramise aluseks on töökeskkonna riskianalüüs ja töötervishoiuarsti ettepanek. Arvestage, et riskirühma kuuluvatele töötajatele lisaks laieneb tööandja kohustus tasuta vaktsineerimiseks ka õppepraktika ja välismissioonide korral. Töötajale on vaktsineerimine vabatahtlik. Vaktsineerimisgraafiku alusel saab töökeskkonna spetsialist jälgida, et vajalikud süstid saaksid tehtud õigel ajal. Täpsem info eelregistreerimise võimaluste kohta on kättesaadav tervishoiuasutuste infotelefonidelt või kodulehtedelt.

Vaktsineerimisel on mitu skeemi. Varasemast on teada n.ö tavaline ja kiire skeem, kus kasutatakse kolme vaktsiinidoosi, erinevus on perioodide pikkuses süstide vahel.

  • Tavalise vaktsineerimisskeemi puhul on esimese ja teise doosi vahe 1–3 kuud ning teise ja kolmanda doosi vahe 9–12 kuud. Järgmine kordusvaktsiin tehakse 3 aasta pärast ning sellele järgnevad revaktsineerimised iga 5 aasta järel (v.a üle 60 aasta vanused inimesed, kes peavad tegema revaktsineerimist iga 3 aasta järel). Pärast teist doosi toimib vaktsiin juba päris hästi, ehk kui tahta järgmiseks hooajaks valmis olla, siis tasub esimene süst teha hiljemalt veebruaris. Parem on aga aasta varem ehk eelneval hooajal.
  • Kiiret vaktsineerimist tehakse tavaliselt vahetult enne hooaega. Lisandub täiendav doos. Dooside vaheline aeg on lühem: esimese ja teise doosi vahele jääb 1 nädal, teise ja kolmanda vahele 3 nädalat. Seejärel tehakse aasta pärast neljas süst. Korduv vaktsineerimine toimub samuti 5 aasta pärast nagu ka järgmised revaktsineerimised (erandiks taas üle 60-aastased inimesed, neil on mõlemad 3 aasta pärast).
  • Vaktsineerimisgraafikut koostades ärge unustage, et kui töötaja on olnud ägedas haiguses, mis vajas ravi, peab ta olema täielikult paranenud. Sellistel juhtudel tuleb puukentsefaliidi vastu vaktsineerimist edasi lükata vähemalt kaks nädalat.
  • Samuti tasub 2 nädalat vahet hoida Covid-19 vaktsineerimisega. Kui siiski esineb vajadus samaaegseks vaktsineerimiseks, tuleb süstid teha eri õlgadesse.

Mida saab teha igaüks ise?

Puuke esineb kõikjal looduses ja seetõttu ei ole ettevaatus kunagi liiast. Puugihammustuse vältimiseks pea looduses liikudes silmas kolme aspekti:

1) KOHT: Võimalusel väldi kõrgema taimestikuga kohti (põõsastikud, metsa- ja põlluäärsed kõrgemate taimedega alad, niitmata muru jms). 2020. a Tervise Arengu Instituudis tehtud puugiuuringu tulemustest selgus, et kolmandik kõigist puugileidudest pärines koduaedadest; samuti leidub puuke linnade rohealadel. 

2) RIIETUS: Vali looduses liikumiseks sobiv, võimalikult kinnine riietus – võimaluse korral heledast liibuvast kangast, pikemate säärte ja varrukatega. Saapad peaksid olema kõrgema sääreosaga, pane püksid sokkide sisse, kanna kaela- ja peakatteid.

3) VAATLUS: Pärast looduses käimist vaata end ja ka kaaslasi hoolikalt üle. Kui oled viibinud nn „puugikohtades“, mine kindlasti duši alla ja kammi juuksed läbi. Kuna puuk liigub nahal üsna märkamatult, vaata pärast seda ennast veel kord üle. Kui märkad endal ronivat puuki, eemalda ta riietelt/kehalt.

Mida teha pärast hammustust:

  • Kui puuk on juba hammustanud, ära suru puugi keha. Ära vala talle peale piiritust, õli ega seepi. Puugi eemaldamiseks sobivad peenikeste otstega pintsetid või tangid. Apteekides on saadaval spetsiaalsed puugi eemaldamise vahendid, aga asja ajab ära ka tavaline pikem niit.
  • Puugi eemaldamiseks tuleb temast haarata võimalikult naha ja hammustuskoha lähedalt. Eemalda puuk kas lihtsalt tõmmates või vastupäeva pöörates. Seda tehes pea kindlasti meeles, et puugi keha ei tohi seejuures suruda!
  • Ära hõõru, pigista, kriimusta ega ime hammustuskohta.
  • Pärast hammustust võid hammustuskohta töödelda desinfitseerimislahusega.
  • Pea meeles, et mida varem märkad kinnitunud puuki ja ta eemaldad, seda parem. Kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised.

Pöördu arsti poole, kui:

  • enesetunne halveneb, tunned nõrkust, oled valgusetundlik ja/või on tekkinud palavik, pea-, selja- või lihasvalu;
  • hammustuskoht punetab, on paistes ja /või on tekkinud laienev punetav laik;
  • sul on pärast puugihammustust ilmnenud muud tervisehäired.

Kes kuuluvad riskirühma?

Inimesed, kelle igapäevane töö- või igapäevaelu on seotud õues viibimisega:

  • metsa- ja põllutöötajad, postiljonid, veokijuhid, politseinikud, päästjad, sõjaväelased, tervishoiutöötajad jpt
  • ohualade piirkondades elavad inimesed*
  • matkajad (sh automatkajad, kes teevad tee ääres puhkepause)
  • seenelised ja marjulised, jahimehed
  • pered, kes käivad tihti looduses
  • sportlased, kes treenivad metsas või mujal hooldamata radadel
  • koeraomanikud, kes jalutavad lemmikutega hooldamata pargi- või metsaradadel
  • looduseuurijad, kelle uurimistöö nõuab näiteks proovide võtmist, taimede korjamist või metsloomade jälgimist loodustingimustes
  • loodusfotograafid

*Eesti keskmisest kõrgema puukentsefaliiti haigestumisega  piirkonnad on Saaremaa, Hiiumaa ja Läänemaa. Puukborrelioosi oli kõige rohkem Saaremaal, Hiiumaal ja Pärnumaal (Terviseamet, 2018).

Lisalugemist:

Julia Geller
Tervise Arengu Instituudi viroloogia ja immunoloogia osakonna juhataja

Külli Luuk
Tervise Arengu Instituudi paikkonna ja töökohtade valdkonna vanemspetsialist