Ravi

Inimesed, kelle tervist ja elukvaliteeti kahjustab alkohol, peaksid saama professionaalset abi oma kahjulike alkoholitarvitamise harjumuste muutmiseks. Hinnanguliselt on Eestis 50 000 – 60 000 inimest, kellel on alkoholisõltuvus. Neile lisanduvad alkoholi kuritarvitajad. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel saab alkoholisõltuvuse ravi vaid 10% patsientidest. See on tingitud mitmest asjaolust: patsiendid ei teadvusta oma probleemi, perearstid ei juhi sellele patsientide tähelepanu ja neil napib oskuseid alkoholitarvitamise häire ravimiseks, psühhiaatrilise abi kättesaadavus ei ole piisavalt hea jm.

Haiguste klassifikatsioonis kuulub alkoholitarvitamise häire psühhiaatriliste haiguste gruppi, kuid selle raviga võivad tegeleda nii psühhiaatrid kui perearstid. Määravaks on patsiendi seisundi raskusaste ja psühhiaatrilise abi kättesaadavus. Programmi raames soovitakse luua üldarstiabi, eriarstiabi ja sotsiaalteenuste pakkujate võrgustikku, et tagada teenuste parem kättesaadavus erineva seisundi ja vajadustega patsientidele.

Raviplaani koostamisel arvestatakse arsti määratud diagnoosi, erinevate spetsialistide soovitusi ja patsiendi eelistusi. Patsiendi motivatsioonist ja seisundist lähtudes püstitatakse ravi eesmärk, mis võib olla tarvitatavate alkoholikoguste oluline vähendamine või täielik kainus.

Programmi raames pakutakse teenuseid patsientidele, kes on otsustanud oma joomisharjumusi muuta koguseid oluliselt vähendades või alkoholist täielikult loobudes. Ravi alustamisel hinnatakse muuhulgas alkoholi poolt patsiendi tervisele tekkinud kahju ja alkoholist järsu loobumisega kaasnevate tervisehäirete (võõrutusseisund) riskid. Ravi algab võõrutussümptomite leevendamisega, millele järgneb tagasilangust ennetav ravi. Tagasilanguse ennetamiseks kasutatakse erinevaid psühhosotsiaalseid sekkumisi: nõustamine, patsiendiõpetus, psühhoteraapia, sotsiaalset toimetulekut parandavad teenused jm. Vajadusel lisatakse ravimid, mis aitavad tagasilangust ennetada. Ravi toimub valdavalt ambulatoorselt, raske võõrutusseisundiga patsiendid võivad vajada haiglaravi diagnoosi täpsustamiseks. Kasutatakse ka päevaravi erinevate teenuste kättesaadavuse parandamiseks ja patsiendi motivatsiooni säilitamiseks. Tervishoiuteenused integreeritakse sotsiaalset toimetulekut parandavate teenustega, mida pakutakse kogukonna tasandil. Koostöö erinevate teenuseosutajate vahel on võtmetähtsusega ravitulemuse saavutamisel ja hoidmisel.

Tõenduspõhised soovitused leiab ravijuhendist „Alkoholitarvitamise häirega patsiendi käsitlus“. Aktiivravi pikkus sõltub patsiendi seisundist ja motivatsioonist jäädes 6-12 kuu piiridesse, mille järgneb patsiendi seisundi jälgimine 2-3 aasta jooksul.

Programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames rahastatakse alkoholitarvitamise häire ravi teenust. Teenuse osutajad valitakse hanke teel. Teenusepakkujate kohta täpsem info siit.