Narkomaania ennetamine

Narkootikumide tarvitamisest tingitud kahjud nõuavad ühiskonnalt suuri materiaalseid kui ka mittemateriaalseid ressursse. Seega on efektiivne ennetus väga oluline ja kordades odavam kui hilisem tagajärgedega võitlemine.

Samas on narkootikumide tarvitamise ennetamine keerukas valdkond ning vaid väheseid sekkumisi võib pidada tõenduspõhisteks ja efektiivseteks.

Uimastiennetust viiakse läbi kolmel tasandil: kogukonnale suunatud universaalne ennetus, gruppidele suunatud valikuline ennetus ning individuaalile suunatud näidustatud ennetus.

1. Universaalse ennetuse sihtrühmaks on kogu elanikkond (nt kogukond, õpilased, naabruskond) ning see sisaldab endas teavitustegevusi, kõigile kohustuslikke seadusi ja makse ning haridusprogramme (sh koolides läbiviidavad uimastiennetustegevused). Eesmärgiks on uimastite proovimist ja kasutama hakkamist ära hoida või edasi lükata. Universaalne ennetus tegeleb kogu elanikkonnaga, pakkudes kõigile probleemide ennetamiseks vajalikku infot ja oskusi.
2. Valikuline ennetus keskendub haavatavatele gruppidele, kes on vastuvõtlikumad uimastiprobleemide tekkele. Haavatavad noorterühmad on näiteks noored õigusrikkujad, ebasoodsas olukorras olevad ja vähemusrühmadesse kuuluvad noored. Haavatavus on seotud riskiva käitumisega, sest tõuseb oht muutuda sotsiaalselt tõrjutuks, omada puudulikke ühiskondlikke sidemeid ja ressursse, mis omakorda tõstab uimastitarbimise ning sellega kaasnevate probleemide tekkimise tõenäosust. Valikuline ennetus tegeleb kõikide inimestega haavatavates rühmades hoolimata inimese individuaalsetest riskifaktoritest uimastiprobleemide tekkeks.
3. Näidustatud ennetustöö keskendub teatud individuaalsetele isiksuse omadustele ning on kõige aja- ja ressursimahukam. Sihtrühmaks on inimesed, kellel on suur risk uimastiprobleemide tekkeks, näiteks aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lapsed, trauma läbi elanud lapsed, samuti aga ka lapsed ja noored, kes juba tarvitavad uimasteid. Eesmärgiks pole alati proovimise ja kasutama hakkamise ärahoidmine või edasilükkamine, vaid ka tarvitamise vähendamine ning sõltuvuse tekke ärahoidmine.

Edukad on mitmest komponendist koosnevad ennetustegevused, mis võimalikult mitmekülgse lähenemisviisiga püüavad vähendada riskikäitumise teket.

Efektiivse uimastiennetuse põhikomponendid:

• tegevustel on selged eesmärgid
• tegevused on pikaajalised
• tegeletakse eakohaste teadmiste, oskuste ja käitumisega (teadmised uimastitest peavad olema täiendatud oskustega tunda ära tundeid, rääkida nendest teistele ning võtta vastu sotsiaalse taustaga otsuseid),
• tegevused vastavad noorte arengulistele ja kultuurilistele vajadustele
• tegevused kasutavad interaktiivseid meetodeid, nagu näiteks diskussioon, grupitööd, rollimängud, noortelt noortele õpe
• tegevustes arutletakse väärarvamuste üle, mis noortel oma eakaaslaste uimastite tarvitamise suhtes olla võivad
• programmid on laiaulatuslikud ja hõlmavad kogu paikkonda

Uimastiennetuses ei tööta:

• ainult teadmiste ja faktide pakkumine uimastite ning nende mõju kohta
• hirmutamine ja šokeerimine, mis keskendub uimastite tarvitamisega seotud riskide väljatoomisele
• endise sõltlase poolt kogemuste jagamine,
• moraalsusele rõhumine, mille järgi uimastite tarvitamine on halb või kurjast

Oma panuse inimese käitumise kujundamisse annavad nii pere, kool kui ka riik. Peres omandab inimene oma kõige esmased väärtushinnangud ja hoiakud. Kool peab andma noortele eluks vajalikud sotsiaalsed kompetentsid, et iseseisvalt toime tulla. Riik peab tagama sotsiaalse kaitse, tekitama inimestes turvatunde ja looma tervislikke valikuid soodustava elukeskkonna. Meie ühised väärtused ja normid on need, mis probleemi tekke ning leviku võivad ära hoida või siis hoopis sellele kaasa aidata. Seetõttu on oluline, et ennetustegevus toimub kõikidel tasanditel ning et sellega alustatakse võimalikult varakult, juba lasteaias ja algkoolis.

MÄRKSÕNAD: narkootikumid narkomaania uimastid