Valdkonnad / Narkomaania

Narkootikumide tarvitamine

2018. aasta täiskasvanud rahvastiku uimastitarvitamise uuringu põhjal on veerand 16−64 aastastest inimestest Eestis elu jooksul tarvitanud mõnda illegaalset uimastit. Narkootikumide tarvitamist esines kõige enam alla 35-aastaste meeste hulgas. Samas, nooremas vanuserühmas (16–24 aastat) meeste ja naiste vaheline erinevus puudus. Tarvitatud narkootilistest ainetest oli kõige rohkem mainitud kanepit, millele järgnesid amfetamiini, ecstasy ja kokaiini tarvitamine.

Lisaks annab täiskasvanud rahvastiku kanepi tarvitamisest ülevaate 2018. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring. Kanepit oli elu jooksul tarvitanud kokku 24% 16–64-aastastest: meestest 33% ja naistest 18%. Kanepi tarvitamine on võrreldes 2014. aastaga tõusnud, märgatavalt on tõusnud kanepi tarvitamine naiste seas.

Kõige värskema ülevaate Eesti kooliõpilaste kanepi tarvitamisest annab 2017/2018. õppeaastal läbi viidud Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring, mille tulemused näitavad, et vähemalt korra elus oli kanepit tarvitanud 7% 11-, 13- ja 15-aastastest koolilastest (poisid 9% ja tüdrukud 6%). 15-aastastest oli 17% oma elus kanepit tarvitanud, oluliselt vähem oli kanepitarvitajaid 11- (1%) ja 13- aastaste (4%) hulgas. Võrreldes 2014. aastaga oli 15-aastaste kanepitarvitamine 2018. aastal vähenenud (24% vs. 17%). 

ESAPD 2015 uuringu andmetel proovitakse narkootikume kõige sagedamini 14−15-aastaselt ja enamasti piirdutakse ühe-kahe korraga. Kooliõpilaste seas levinumad ained on kanep, inhalandid, rahustid ja uinutid (arsti korralduseta). Kanepit tarvitas 2015. aastal 26%, Ecstasy’t 3% ja amfetamiini 2% kooliõpilastest.

Kõrge narkootikumide üledoosidest tingitud suremus

Aastatel 1999–2018 on Eestis narkootikumide üledoosi tõttu surnud kokku 1678 inimest. Aastatega on narkootikumide üledoosi tõttu surnud inimeste keskmine vanus järjepidevalt tõusnud. Kui 2002. aastal oli narkootikumi üledoosi tõttu surnu keskmiselt 24-aastane, siis 2018. aastal 37-aastane. 2018. aastal narkootikumide üledoosidega seotud surmad järsult vähenesid 110-lt 39-ni juhuni. Enamik surmadest on viimase 15 aasta jooksul olnud seotud heroiinist sadu kuni tuhandeid kordi kangema fentanüüli ja selle analoogide tarvitamisega (üle 80%).

2018. aastal oli kokku 39 narkootikumide üledoosist tingitud surma, mis on ligi kolm korda vähem kui 2017. aastal. Narkootikumide üledoosi surmade languse peamisteks arvatavateks põhjusteks olid fentanüüli kättesaadavuse vähenemine Eesti narkoturul, koju kaasaantava naloksooni programmi laiem rakendamine ja uue tugiisikuteenuse käivitamine (SÜTIK – programm pikaaegsetele narkootikumide tarvitajatele). Fentanüüli kättesaadavuse vähenemine oli politsei eduka jälitustöö tulemus, kus 2017. aasta lõpus ja 2018. aasta alguses lõpetati mitme suure kuritegeliku võrgustiku tegevus.

Narkootikume süstivate inimeste riskikäitumine

Eestis on 2015. aasta andmetele tuginedes 15−44-aastaste vanusegrupis hinnanguliselt kokku 8600 narkootikume süstivat inimest. Narkootikume süstivate inimeste riskikäitumise ja infektsioonhaiguste levimuse kohta annavad ülevaate erinevates Eesti linnades regulaarselt läbi viidud uuringud. Uuringute põhjal saame väita, et narkootikume süstivate inimeste keskmine vanus on aastast aastasse tõusnud ja nende süstimise staaž pikeneb pidevalt. Peamiseks süstitavaks narkootikumiks on olenevalt piirkonnast kas fentanüül või amfetamiin. Viimastel aastatel on fentanüüli kättesaadavus halvenenud ja peamiseks aineks on nii Tallinnas kui Ida-Virumaal amfetamiin. Fentanüüli puuduse tõttu on tarvitama hakatud ka katinoone (3D vannisoolad, alfa-PVP). Üle poolte narkootikume süstivatest inimestest on HIV-positiivse serostaatusega, HCV-vastaste antikehade suhtes on positiivsed olenevalt piirkonnast 60−90% narkootikume süstivatest inimestest. Elu jooksul on üle poole süstinud end eelnevalt kasutatud süstla/nõelaga. Kuigi HIVi levimus on narkootikume süstivate inimeste seas läbi aastate olnud kõrge, on positiivne, et nende inimeste teadlikkus oma HIV-positiivsest staatusest on aastatega tõusnud. Enamus inimesi teavad oma HIV serostaatust õigesti.

Riiklik poliitika

Narkomaaniat kui keerulist sotsiaalset probleemi saab lahendada mitmekülgse ja kõiki osapooli kaasava lähenemisega. Koostegutsemise tugevdamiseks loodi 2012. aasta aprillis Vabariigi Valitsuse uimastiennetuse komisjon, mille eesmärk on kõrgemal riiklikul tasemel suunata nii ennetust kui ka uimastite pakkumise vähendamist. 2014. a alguses valmis valitsuskomisjoni tellimusel Eesti uimastitarvitamise vähendamise poliitika ehk valge raamat. Selles antakse suuniseid lühiaastate tegevuseks, et vähendada Eestis narkootikumide tarvitamist ja sellest tulenevaid kahjusid.

Alates 2013. aasta jaanuarist on narkomaania ennetamise alased tegevused integreeritud Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 põhiteksti. Olulisemateks sihtgruppideks on üldelanikkond (sh lapsed, noored, lapsevanemad) ning erinevad haavatavad rühmad (riskilapsed ja -noored, narkootikume süstivad inimesed).

 

MÄRKSÕNAD: narkootikumid narkomaania uimastid