Toidu koostise parandamine

Iga inimene saab ise oma tervist hoida, kui ta teadlikult vähendab soola, lisatud suhkrute  ja küllastunud rasvhapete saamist toidu valmistamise ja söömise ajal. Mida aga teha teadmisega, et olulise osa soolast, lisatud suhkrutest ja küllastunud rasvhapetest saame poest ostetud töödeldud toidust?

Rahvastiku toitumusliku olukorra parandamise üheks võtmeks peetakse töödeldud toidu koostise muutmist e reformuleerimist (ingl food reformulation). Toidu koostise parandamine aitab teha inimestele tervist toetavamad valikud lihtsamini kättesaadavaks ja süüa toitumissoovituste kohaselt. Fookuses on eelkõige soola, lisatud suhkrute ja küllastunud rasvhapete sisalduse vähendamine tööstuslikult toodetud toitude koostises, millel on oluline mõju ülekaalulisuse, rasvumise ja mittenakkushaiguste kasvu pidurdamisele.

Kuigi soola, suhkru ja küllastunud rasvhapete tase võiks väheneda paljudes toodetes, on siiski mõistlik alustada sellistest peamistest toitudest nagu leiva-saiatooted, lihatooted, piimatooted, karastusjoogid, samuti pakendatud valmistoidud, millel on kõige suurem turuosa. Selleks peetakse tootjatega läbirääkimisi, tehakse kaardistusi, seatakse rahvusvahelisi eesmärke ja sõlmitakse vabatahtlikke kokkuleppeid mõõdetavatest tulemustest ja ajakavast kinnipidamiseks.

Euroopa Liidu koostöö, programmid ja kokkulepped

2008. aastal loodi Euroopa Komisjoni juures töörühm, mis aitas liikmesriikidel välja töötada riiklikke vabatahtlikke programme (ingl EU Framework for salt reduction initiatives), et tõhustada liikmesriikides soola vähendamist töödeldud toidus. Praeguseks on kõik 27 EL-i liikmesriiki, ja ka Norra ning Šveits, alustanud tegevusi soola tarbimise vähendamiseks. Neist igaüks tegutseb oma võimaluste kohaselt, kuid selle keskmeks on vabatahtlike kokkulepete sõlmimine toidukäitlejatega, parandades sealjuures tarbija teadlikkust.

EL-i liikmesriikides tehtud tööst soola vähendamiseks aastatel 2008–2012 annab hea ülevaate raport „Survey on Members States Implementation of the EU Salt Reduction Framework“.

Soolasisalduse vähendamise algatuse alusel loodi raamistik riiklikeks initsiatiivideks eri toitainete koguste parandamiseks toodetes (ingl EU Framework for National Initiatives on Selected Nutrients) 2011. aastal. Selles seati eesmärk küllastunud rasvhapete vähendamiseks ning hiljem lisati eesmärgid ka lisatud suhkrute vähendamiseks.

2016. aastal seati järgmised eesmärgid:

• sool – aastas võiks vähendada soolasisaldust 4% võrra (nelja aasta jooksul kokku 16%). Soovituslikud toidugrupid on leib, lihatooted, juust, valmistoidud, supid, hommikusöögihelbed, kalatooted, krõpsud, soolased suupisted, kartulitooted, kastmed, maitseained ja vürtsid, toitlustusettevõtetes valmistatavad toidud;

• lisatud suhkrud – vähendada sisaldust minimaalselt 10% võrra viie aasta jooksul. Soovituslikud toidugrupid on magustatud joogid, magustatud piimatooted ja nende alternatiivid, hommikusöögihelbed, leib- ja leivatooted, kondiitritooted, pagaritooted (sh koogid, küpsised), valmistoidud (supid, kartulipüreepulber jne), soolased suupisted, kastmed (sh ketšup), puu- ja köögiviljakonservid, magustatud magustoidud (sh jäätis), toitlustusettevõtetes valmistatavad toidud, koolitoit;

• küllastunud rasvhapped – vähendada sisaldust minimaalselt 5% võrra nelja aasta jooksul ja järgneva viie aasta jooksul veel 5% Soovituslikud toidugrupid on koolitoit, valmistoidud, piimatooted (sh juust), lihatooted, rasvad, õlid, margariinid.

Transrasvhapete vähendamiseks seadis Euroopa Komisjon 2019. aastal piirnormiks 2 g/100 g rasva kohta lõpptootes.

2020. aastal algas Euroopa Liidu ühistegevuse projekt Best-ReMap, mille eesmärk on panustada toidu parema kvaliteedi tagamisse ja kohandada ning rakendada tõhusaks osutunud parimaid praktikaid tervist toetava toidu kättesaadavuse suurendamiseks nii liikmesriikides kui ka kogu EL-is.

Projektis on kolm suuremat teemapaketti:

• toidu koostiste parandamine (reformuleerimine),
• lastele suunatud toitude turundamise piiramine
• tervist toetavate toiduhangete koostamine.

Eestit esindab Tervise Arengu Instituut ja sotsiaalministeerium ning me osaleme kahes esimeses teemapaketis.

Reformuleerimise tegevused Eestis

Enne Best-ReMap projektis osalemist koostati Eestis pakendipõhine soola, suhkrute ja küllastunud rasvhapete teabe analüüs, mille alusel on valmimas ka toidu reformuleerimise kava. Best-ReMap projekti raames viiakse Eestis tehtud toodete kaardistus kooskõlla Euroopa standardiga, et saaks riike omavahel võrrelda. Tehakse ka teine toodete kaardistus, et jälgida toidu koostise muutumise trende.

Tervise Arengu Instituudi veebilehel www.toitumine.ee on toodud juhised, kuidas lugeda toidupakendil märgistust. Veebilehel on ka kalkulaatorid, mille abil saab arvutada valmistoitudest saadavat soola ja lisatud suhkruid.

Rõõmustamiseks on põhjust – mitmed Eesti toidutootjad on juba pühendunud soola ja lisatud suhkrute sisalduse järk-järgulisele vähendamisele oma toodetes. Näiteks on osa pagaritööstusi viinud oma toodete soolasisalduse juba madalamale kui seda näevad ette mitme teise Euroopa riigi sellekohased eesmärgid. On teisigi ettevõtteid, kelle arenguplaanidesse on juba kõnealused initsiatiivid integreeritud ja tootearendajad otsivad võimalusi tehnoloogiliste takistuste ületamiseks. 

Toidu koostise parandamises edu saavutamiseks tuleb rõhku panna koostööle ametiasutuste, toidutööstuse ja ülikoolide vahel, kaasates ka toitlustajad ja jaemüüjaid. Olulised on muudki asjaolud: hinnatase, tarbijate teadlikkus ja selge toitumisteabe esitamine pakendil.

Vaata lisaks:

• Toitumise infosüsteem Nutridata
• Best-ReMap projekti veebileht
• Pakendipõhine soola, suhkrute ja küllastunud rasvhapete teabe analüüs
• Toitumise kohta saab lugeda lisaks leheküljelt www.toitumine.ee

Loe blogist:

• Abiks toidust kirjutajaile ehk toitumismõistete aabits

• Mida peaks teadma toidulisanditest?

Trükised:

• Toitumisteemalised infomaterjalid

• Eesti toitumis- ja liikumissoovitused