Blogi / Vanemalt lapsele ehk mida uus alkoholi ennetusprogramm õpetab?

Vanemalt lapsele ehk mida uus alkoholi ennetusprogramm õpetab?

  • Autor:Mariliis Tael, Tervise Arengu Instituudi tervise edendamise osakonna vanemspetsialist
  • 08. November 2012

Alanud õppeaastast viib Tervise Arengu Instituut 33 kooli viiendates klassides läbi alkoholiennetuse programmi „Efekt", mis on Rootsis, Örebro ülikooli teadlaste poolt välja töötatud ennetusprogramm. Programmi põhieesmärk on edasi lükata esmakordset alkoholi tarvitamise vanust ja vähendada noorte alkoholi tarvitamist. Üllas eesmärk, mille nimel vaeva näha, kuid kas see on ka reaalselt võimalik?

Reaalseks teevad selle kaheksa tublit, spetsiaalse väljaõppe saanud koolitajat, kes kohtuvad programmi kolme toimumisaasta jooksul lastevanematega. Lisaks kokku kuuele kohtumisele lisandub nende tegevuste nimekirja ka kaks korda aastas uudiskirjade saatmine. Uudiskirjad sisaldavad infot nii sõltuvusainete kui ka teiste lastega seotud teemade kohta.

Kuigi ennetuse põhieesmärk on seotud noortega, on programmi otseseks sihtrühmaks just lastevanemad. Tegemist on esimese korraga, mil sellist lähenemist noorte alkoholi tarvitamise vähendamiseks Eestis kasutatakse.

Noorte alkoholi tarvitamise vähendamiseks on olemas erinevaid meetmeid. Alustades üldisematest, mis suunatud tervele elanikkonnale, on nendeks näiteks kellaajaline müügipiirang või teavitamine alkoholi mõjudest tervisele, ning minnes spetsiifilisemaks vanusepiirangu, alkoholireklaami piirangu ja haridusprogrammidega.

„Efekt" programm kuulub sinna viimasesse, haridusprogrammide hulka. Teaduskirjanduses on palju arutletud haridusprogrammide efektiivsuse üle ja leitud, et ainult noortele suunatud programmid ei ole alati väga efektiivsed. Oktoobri keskpaigas toimunud Euroopa viiendal alkoholipoliitika konverentsil rõhutati, et kuigi ainult noortele suunatud programmide efektiivsus on sageli kaheldav, siis tulemused on positiivsemad, kui probleemile lähenetakse läbi vanemate.

Nii nagu teiste sõltuvusainete tarvitamisel, on omad riski- ja kaitsefaktorid ka alkoholil. Esimesed neist suurendavad alkoholi tarvitamise tõenäosust ning sõltuvuse teket. Kaitsefaktorid omakorda vähendavad tarvitamise tõenäosust. Näiteks usaldav ja toetav suhe lapse ja vanemate vahel ning vanemate tauniv suhtumine noorte alkoholi tarvitamisse vähendavad tarvitamise tõenäosust. Samas, pinged ja tülid kodus, alkoholi liigtarvitavad vanemad ning nõrk emotsionaalne seotus laste ja vanemate vahel pigem suurendavad tarvitamise tõenäosust.

Paljudel juhtudel algab asi siiski kodust ja sealt edasi tulevad mõjutused ümbritsevast keskkonnast. Viimaste alla kuuluvad näiteks halb mikrokliima koolis, alkoholi kerge kättesaadavus ja ühiskonna tolereeriv hoiak alkoholi tarvitamisse. Erinevates riikides läbiviidud uuringud näitavad, et kui laps on ümbritsetud alkoholi tarvitamise tõenäosust vähendavate teguritega, siis on ka risk alkoholi tarvitama hakkamiseks kordades väiksem.

Võib-olla tundub utoopiline, et me räägime alkoholi tarvitamisest ja viienda klassi lastest samas kontekstis, kuid kas teadsite, et pea iga kolmas 11-aastane on alkoholi vähemalt korra oma elus proovinud? Või hoopis, et kaks kolmest 15-aastastest on elu jooksul vähemalt kaks korda purjus olnud? Need andmed pärinevad Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise 2009/2010. õppeaasta uuringust.

Koolituste käigus on lastevanemate koosolekutel jutuks tulnud, kui lootusetu on olukord, kus kõik noored põhikooli lõpuks alkoholi tarvitavad ja et sinna ei saa midagi parata. Tegelikult on suur osa noortest selleks ajaks alkoholi vaid mõned korrad proovinud ja sinna on asi ka jäänud. Ehk siis kõik noored ei tarvita alkoholi ja proovimist saab hilisemasse ikka edasi lükata.

Selline arusaam, et kõik tarvitavad alkoholi, ei ole omane ainult Eestile. Samamoodi arvatakse ka teistes riikides, kus sama programmi läbi viiakse – Holland, Norra, Rootsi, Valgevene, Venemaa, Soome, USA ja Suurbritannia. Programm annab lastevanematele nii teadmisi alkoholi toimest ja kahjudest kui tugevdab oskusi lapsega suhtlemisel ja reeglite seadmisel. Olulised on ka lastevanemate omavahelised kokkulepped ühise reeglistiku seadmiseks.

Lisaks statistikale räägitakse programmi käigus vanematele, kui suur on nende roll alkoholi tarvitamise ennetamisel. Jällegi on teiste riikide uuringute tulemused näidanud, et vanemad alahindavad oma osa ennetamisel. Vanemad on lastele eeskujuks, nii oma sõnade kui ka tegudega. Lastevanemad tunnevad mõnikord, et nad näivad silmakirjalikud oma teismelisele lapsele alkoholi keelates, kui nad ise tegelikult tarvitavad alkoholi. Samuti ei osata lapsele alkoholi kahjulikkust seletada või ei olda ka ise teadlikud alkoholi mõjude ulatusest.

Seega, tugevdades lastevanemate oskusi lapsega alkoholist rääkida ja reegleid seada, on võimalik saavutada olukord, kus noored on hakanud alkoholi vähem tarvitama ning ka esimene kokkupuude sellega toimub võimalikult hilises vanuses. Seda kinnitavad ka teiste programmis osalevate riikide tulemused.

Esmakordselt viidi „Efekt" programm läbi Rootsi 7.–9. klassi õpilaste ja nende vanemate seas aastatel 1999–2001. Programmi ajal ja järel tehtud hindamised näitasid, et koolitust saanud lastevanemate suhtumine noorte alkoholi tarvitamisesse oli rangem võrreldes nendega, kes programmis ei osalenud. Lisaks leiti, et koolituses osalenud vanemate lastel olid kogu programmi vältel madalamad purju joomise näitajad. Programmil oli positiivne mõju ka laste antisotsiaalsele käitumisele.

Algselt viiakse programm läbi Eesti Tervist Edendavate Koolide võrgustikus ja heade tulemuste korral laieneb see järgnevatel õppeaastatel üle-eestiliseks.