Vähk on levinud haigus, olles surmapõhjuste hulgas vereringeelundite haiguste järel Eestis teisel kohal. Aastas haigestub Eestis vähktõppe umbes 6500 inimest ja registreeritakse 3500 vähisurma juhtu, mis moodustab 20% kõigist surmadest. Vähk ehk pahaloomuline kasvaja on mistahes organismi koe vohand, mida iseloomustab rakkude vähene diferentseerituse aste ja võime sisse tungida ümbritsevatesse kudedesse ning levida nii vere kui ka lümfi kaudu kogu inimese kehas. Vähi teke ja areng organismis on pikaajaline protsess.

Inimese organism koosneb triljonitest rakkudest. Selles hiiglaslikus majapidamises läheb rakkude uuenemisel paratamatult midagi viltu. Loodus on rakus olevatele geenidele andnud kaasa väga erinevad ülesanded ning teatud geenidel on olemas kaitsemehhanism, mis aitab vigaseks muutunud rakud hävitada. Kui aga kahjustada saab geen, millel on kaitseülesanne, siis avaneb värav vähi arenemisele organismis. Sünniga geenides kaasa kodeeritud vähijuhud ei ületa 5-10%. Seega valdavalt põhjustab vigase geeni teket hulk väliskeskkonna tegureid ja tubakal, alkoholil ning ebatervislikul toitumisel on siin märkimisväärne roll.

Vähi tekke, arengu ja ravi kohta loe lähemalt Eesti Vähiliidu veebilehelt.

MÄRKSÕNAD: vähk vähiennetus