Tervise edendamine / Üldpõhimõtted

Tervise edendamine on protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ning tugevdada seeläbi oma tervist.

Mis on tervis?

Hea tervis määrab oluliselt inimese elukvaliteedi ning loob aluse isiksuse igakülgseks arenguks. Üksikisiku jaoks oleneb tervis tema keerukatest seostest ühiskonna, elukeskkonna, ümbruskonna ja iseendaga. Inimese tervis, kui ühiskondlik väärtus, on riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu üheks peamiseks alustalaks.

Tervise ja haiguse mõisted tunduvad esmapilgul olevat selged igaühele. Samas on tervist aastate jooksul defineeritud enam kui paarisajal erineval viisil . Ühisel meelel ollakse aga selles, et tervis on mitmemõõtmeline ning sisaldab endas mitte ainult füüsilist heaolu (positiivne kehatunnetus, haigussümptomite puudumine) ja psühholoogilist heaolu (rõõm, õnnetunne, rahulolu eluga), vaid ka tegutsemisvõimet, eneseteostusvõimet ja elu mõtte tunnetust .

Tervis ei ole elamise eesmärk, vaid igapäevase elu vahend. See on positiivne mõiste, mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ning füüsilisi võimeid.

Tervise kontseptsiooni lahtimõtestamine on oluline iga spetsialisti jaoks, kes tervise edendamise valdkonnas tegutseb.

Mis on tervise edendamine?

Tervisedenduse termin on suhteliselt uus ning esmakordselt käsitleti tervisedendust eraldi valdkonnana 1974. aastal Kanadas. Sellest ajast on tervisedendust defineeritud erineval viisil, kuid tänaseks on kõige laiemat kasutust leidnud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) definitsioon 1986. aastast:

Tervise edendamine on protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ning tugevdada seeläbi oma tervist.

Eesti Vabariigi Rahvatervise seadus (1995) defineerib tervise edendamist kui inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamist ning tervist toetava elukeskkonna sihipärast arendamist.

Üks tervise edendamise põhilisi ideoloogilisi aluseid on muuta keskkond selliseks, et tervislikud valikud oleks lihtsalt kättesaadavad. Seega on tervisedendus ulatuslik sotsiaalne ja poliitiline protsess, mis hõlmab nii inimeste oskuste ja teadmiste suurendamisele suunatud tegevusi, kui ka sotsiaalsete, keskkonna- ja majandustingimuste muutmisele suunatud tegevusi, leevendamaks nende koosmõju nii üksikisikule kui kogu rahva tervisele. Sealjuures on oluline kaasata erinevaid sektoreid, valdkondade esindajaid ja otsusetegijaid kõikidel ühiskonna tasanditel ning kindlasti ka siht- ja sidusgruppide liikmeid endid.

Tervise edendamine on protsess, millel on seitse peamist põhimõtet (Ottawa Harta):

  1. Olla võimestav - võimaldada üksikisikutel ja kogukondadel mõjutada nii individuaalseid, sotsiaalmajanduslikke kui ka keskkonnast tulenevaid tervisemõjureid;
  2. Olla osalust suurendav - rohkem kaasata asjassepuutuvaid inimesi nende endi tervisetegurite soodsamaks muutmise plaanimisse, teostamisse ja hindamisse;
  3. Olla holistiline ehk kõikehõlmav - arendada kõiki tervise liike - nii kehalist, vaimset, sotsiaalset kui ka hingetervist (sh neid mõjutavaid tegureid);
  4. Olla intersektoraalne - teha koostööd erinevate asjassepuutuvate organisatsioonidega , ühiskonna erinevate sektorite, tasandite ja valdkondadega;
  5. Olla võrdsust arvestav - tagada võimaluste võrdsus ja sotsiaalne õiglus; pöörata tähelepanu eelkõige tõrjutud, kehvema sotsiaalmajandusliku taustaga gruppidele;
  6. Olla säästev ja jätkusuutlik – kasutada olemasolevaid ressursse säästvalt ning luua muutusi, mis pärast välise sekkumise lõpetamist püsivad (saavad püsistruktuuride tegevuse osaks);
  7. Olla multistrateegiline - kombineerida ja kasutada paralleelselt mitut erinevat sama eesmärki taotlevat strateegiat - terviseõpetust ja teavitamist, eestkoste tööd, kogukondade arendamist, organisatsioonilisi muudatusi, poliitilist arengut, õigusloome suunamist.

Tänapäeval, lähtudes Jakarta Deklaratsioonist (1997), on tervisedenduse valdkonnas peamisteks prioriteetideks:

  • edendada sotsiaalset vastutust tervise nimel;
  • suurendada tervist toetavaid investeeringuid;
  • laiendada koostööd tervisedenduse valdkonnas;
  • tõsta kogukonna suutlikkust ja võimestada üksikisikuid;
  • kindlustada tervisedendust toetavat infrastruktuuri.