Blogi / Käitumisoskuste mäng aitab õpetajatel ja õpilastel saada veel paremaks

Käitumisoskuste mäng aitab õpetajatel ja õpilastel saada veel paremaks

  • Autor:Kai Klandorf, Tervise Arengu Instituut
  • 06. Oktoober 2015

Tervise Arengu Instituut on Eesti koolide algklassides läbi viimas programmi VEPA (Veel Paremaks) käitumisoskuste mäng. Metoodika loodi 1960. aastatel ja selle ingliskeelne nimi on PAX Good Behavior Game. Algselt loodi mäng, aitamaks õpetajal tulla toime klassi kui tervikuga, ilma et ta peaks igale korrarikkumisele individuaalselt reageerima. Praeguseks aga on metoodikat arendatud ja täiendatud ning sellest on saanud kõrgelt hinnatud universaalne ennetusprogramm.

Eelmisel kooliaastal rakendati VEPA käitumisoskuste mängu metoodikat 20 Eesti kooli esimeses klassis. Pilootprogrammi raames tõlgiti vajalikud materjalid ja kohandati programm Eesti oludele sobivaks. Metoodika peamine eesmärk on luua klassis positiivne ja õppimisele suunatud õhkkond ning tunnustada õpilaste positiivset käitumist. VEPA klassis on oluline jõuda arusaamale, et me kõik teeme vigu, ebaõnnestume ja see ongi osa normaalsest igapäevaelust. Samal ajal on oluline püüda olla veel parem. Käitumisoskuste mängu või selle erinevaid elemente saab õpetaja kasutada oma igapäevatöö käigus igas tunnis või ka vahetunnis, klassiekskursioonil või mujal. VEPA metoodika rakendamine ei eelda õpetajalt lisatundi, eraldi aega – kõik elemendid on rakendatavad erinevate ainetundide raames.

Positiivset klassikeskkonda aitab saavutada ühise ideaalse klassi visiooni loomine. Nii pannakse üheskoos kirja, mida õpilased soovivad oma unistuste klassis rohkem näha, teha, tunda ja kuulda ning mida võiks olla vähem. Lisaks on Käitumisoskuste mängu metoodikas olulisel kohal üksteise kiitmine, positiivsete tegude tunnustamine ja seda nii õpetaja-õpilase vahel kui ka õpilastel omavahel.

Tänapäeva õpetajal on lugematul arvul valikuid, kuidas tunde läbi viia, milliseid metoodikaid ja lähenemisi kasutada. Käitumisoskuste mängu metoodika koosneb erinevatest tõenduspõhistest märguannetest ja elementidest, mis on koheselt igapäevatundides rakendatavad ja toovad ka oodatud kasu: õpilased suudavad paremini keskenduda ja nende enesekontroll tõuseb.

Klassi kui meeskonna toimimisel on äärmiselt oluline koostöö, mille kujunemisse panustab iga õpilane. Käitumisoskuste mängu metoodika rakendamine aitab kaasa klassi meeskonnatunde kujunemisele. Ühine tegutsemine parema tulemuse nimel tõstab klassi kui terviku tähtsust. Enam kui pooled eelmisel aastal programmi rakendanud õpetajatest tõid programmi kasutegurina välja, et õpilased teevad üksteisega rohkem koostööd ja märkavad ise rohkem üksteise juures nii head kui ka halba käitumist.

Koolikiusamine on Eestis suur probleem. Rahvusvahelise kooliealiste laste tervisekäitumise (HBSC – Health Behaviour in School-aged Children) uuringu andmeil kogevad pea pooled 11-aastastest lastest tihti kiusamist, neist 22,8% kogevad kiusamist mitu korda kuus. Järjepideva positiivse keskkonna loomine on efektiivne nii kiusamise ennetamisel kui ka vähendamisel.

Eelmise kooliaasta jooksul läbi viidud VEPA käitumisoskuste mängu pilootprojekti tulemused näitasid selgelt, et programmi rakendamine vähendas soovimatut käitumist tunnis pea poole võrra. Õpetajate täidetud küsimustike baastaseme ja kooliaasta lõpul kogutud andmete võrdlus näitas, et kasvas õpilaste hulk, kes jagasid meeleldi oma asju (17%), aitasid teisi lapsi või õpetajat (16,4%), mõtlesid enne tegutsemist asjad läbi (13,6%) ja ka nende õpilaste hulk, kes viivad ülesande lõpuni (11,4%). Lisaks vähenes nende õpilaste hulk, kes olid omaette hoidvad (11,4%), kel oli palju hirme (8,3%) ja nende õpilaste hulk, kelle tähelepanu hajub kergesti (14,8%). Kõik käitumisoskuste mängu toodud kasutegurid mängivad väga olulist rolli inimese täisväärtuslikus arengus.

Me mitte ainult ei soovi, et lapsed kasvaksid targaks, vaid oskaksid ka üksteisega arvestada, olla kaasavad, iseseisvad ja vastupidavad. Nimetatud prosotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste kasvatamise abil on meil ka Eestis võimalik jõuda Ameerikas käitumisoskuste mängu rakendamisega saavutatud tulemusteni: vähenenud on nii õpilaste hulk, kes 13-aastaselt on suitsetamist proovinud (26%) kui ka nende noorte hulk, kes on tarvitanud narkootikume, sh metaamfetamiin, kanep jms (kuni 50%). Lisaks on USA tulemused näidanud, et käitumisoskuste mängu metoodika rakendamine on võrreldes kontrollgrupiga vähendanud ka hariduslike erivajadustega õpilaste hulka 20–30% ja suurendanud 21% nende õpilaste hulka, kes omandavad keskhariduse. Ka Kanadas on esmased hindamistulemused olnud positiivsed – mängu rakendamise tulemusel on vähenenud käitumisprobleemid (sh kiusamine), vaimse tervise probleemid (nt ärevus ja depressioon õpilaste seas) ja suurenenud prosotsiaalne käitumine (nt teiste aitamine, jagamine).

See võib tunduda uskumatu, et üks universaalne ennetusprogramm võib kõike seda saavutada. Vahel tunnen programmi tulemustest rääkides ennastki ameerikaliku müügimehena. Samas peab ka siin paika rahvatarkus, et lihtsuses peitub võlu. Kogumik lihtsaid elemente, mille peamine eesmärk on panna klass tervikuna tööle ja muuta õpikeskkond positiivsemaks, võib just neid ameerika unelmana näivaid tulemusi tuua. Probleemid nagu kiusamine, kuuluvustunde puudumine, ainete proovimine ja manustamine saavad tihti alguse just ümbritsevast sotsiaalsest keskkonnast või oskamatusest selles keskkonnas toime tulla.

Pilootprojekti hindamistulemuste põhjal luges Tervise Arengu Instituut metoodika Eesti oludele sobivaks. Meie eesmärk on käitumisoskuste mängu rakendamise abil aidata kaasa positiivsema ja tervist edendava õpikeskkonna loomisele. Järgneva viie kooliaasta jooksul oleme sihiks võtnud käitumisoskuste mängu metoodika tutvustamise veel vähemalt 200 algklasside õpetajale Eestis. Programmi laienemist Eestis toetab Siseministeerium ja Euroopa Liidu Sotsiaalfond. Programmi kohta saab rohkem infot Terviseinfo portaalist rubriigi „Tervise edendamine koolis" alamlehelt "Koostööprojektid": http://www.terviseinfo.ee/tervise-edendamine/koolis/tervise-edendamine-koolis/koostooprojektid/