Blogi / Kuidas saavutada ja hoida laste vaimset heaolu?

Kuidas saavutada ja hoida laste vaimset heaolu?

  • Autor:Karin Streimann ja Liana Varava, Tervise Arengu Instituut
  • 23. Aprill 2014

Vaimne heaolu on taju, mõtlemine ja suhtlemine viisil, mis aitab elust rõõmu tunda ja keeruliste olukordadega toime tulla. Kuigi enamik Eesti kooliõpilasi on oma eluga rahul ja hindab oma terviseseisundit heaks (HBSC uuring 2010), on kasvavaks probleemiks laste vaimse tervise häired.

Laste ja noorte vaimse tervise edendamiseks ehk nende vaimse tervise hoidmise ja parandamise võimekuse suurendamiseks on mitmeid võimalusi – alustalaks on toetava ning turvalise psühhosotsiaalse keskkonna loomine kodus, lasteaias ja koolis, kogukonnas. See tähendab muuhulgas sõbraliku ja turvalise õhkkonna loomist, osapoolte vahelise koostöö edendamist, aktiivõppe soodustamist, füüsilise ja vaimse vägivalla keelamist, loovuse väärtustamist ning võrdsete võimaluste loomist.

Teiseks võimaluseks vaimse tervise probleemide ennetamisel on laste ja noorte eluoskuste arendamine – need on oskused, mis võimaldavad meil edukalt toime tulla erinevate olukordadega. Positiivse vaimse tervise seisukohalt on meil vaja mitmeid erinevaid oskusi, näiteks probleemide lahendamise oskust, analüüsiva mõtlemise oskust, suhtlemisoskust, emotsioonidega toimetuleku, enesekehtestamis- ja enesetunnetamisoskust jmt. Lapsed õpivad sotsiaalseid oskusi nii läbi jälgimise kui ka sihipärase harjutamise. Kui laps pole mingil põhjusel teatud oskusi omandanud, on kõigil last ümbritsevatel täiskasvanutel võimalik teda eluoskuste arendamisel toetada.

Kehvad sotsiaalsed oskused toovad kaasa lapse isoleerituse või tõrjutuse, kuivõrd tema käitumist peetakse veidraks, teistsuguseks ja mittekohaseks. Sotsiaalsete oskuste puudulikkus on tugevas seoses noorte riskikäitumise ja antisotsiaalse käitumisega. Näiteks alustavad ESPAD 2011 uuringu järgi madalate sotsiaalsete oskustega õpilased nooremana suitsetamist, on suurema tõenäosusega igapäevasuitsetajad, on olnud nooremalt esimest korda purjus, on sagedamini rahulolematud oma suhetes sõprade ja vanematega ning neil esineb sagedamini sõprade ja vanematega tõsiseid lahkhelisid ja riide.

Väga olulised on ümbitsevate täiskasvanute sotsiaalsed oskused ehk positiivne eeskuju: kuidas täiskasvanu analüüsib enda käitumist, kuidas ta suudab toime tulla tugevate emotsioonidega, kuivõrd ta tunnustab lapsi, kuidas ta lahendab konflikte, kuivõrd aktsepteerib erinevusi jne. Eeskujuks lastele on nii lapsevanemad kui perekond laiemalt, õpetajad ja tugipersonal haridusasutustes, noortekeskuste ning huvialaringide töötajad, juhendajad, sporditreenerid jt. Kõigil on ühine vastutus ning võimalus laste ja noorte vaimse tervise edendamiseks neid ümbritseva keskkonna kujundamise ning eluoskuste arendamise kaudu. Seeläbi vähendamegi ühiselt tõenäosust laste ja noorte vaimse tervise probleemide tekkeks.

Vaimset tervist kujundavad tegurid

Allolevas tabelis on välja toodud vaimse tervise probleemide tekke tõenäosust suurendavad tegurid ehk riskifaktorid ning probleemide tõenäosust vähendavad tegurid ehk kaitsefaktorid. Ka siit on näha, et individuaalseteks kaitsefaktoriteks on mitmete eluoskuste olemasolu – oskus probleeme lahendada, suhelda ja vajadusel suhteid lõpetada, tulla toime tugevate emotsioonide ja stressiga jne. Sotsiaalseteks ja keskkondlikeks kaitsefaktoriteks on näiteks kuuluvus- ja lähedustunne perekonnas, turvalisus, sotsiaalne õiglus, võrdsus ning tolerantsus.

Loetletud kaitsefaktorite suurendamine on meie kõigi võimuses! Lisaks riskiteguritega tegelemisele tuleks meil senisest enam keskenduda vaimse tervise kaitsele ning ressursside – nii laste ja noorte enda sisemiste (paindlikkus, sotsiaalsed oskused, eluviisivalikud) kui väliste, keskkonnaga seotud ressursside (perekond, haridusasutused, kogukond laiemalt) – tugevdamisele.

 

Riskifaktorid: Kaitsefaktorid:
Individuaalsed
  • Madal enesehinnang
  • Suhtlemisraskused
  • Puudulikud sotsiaalsed oskused
  • Haigused
  • Uimastite tarvitamine
  • Enesekindlus, adekvaatne enesehinnang
  • Probleemide lahendusoskused
  • Stressiga toimetuleku oskus
  • Hea kohanemisvõime
  • Suhtlemisoskused
  • Hea füüsiline tervis, kehaline aktiivsus
Sotsiaalsed
  • Üksindus
  • Kaotused ja traumad
  • Hooletusse jätmine, psüühiline, füüsiline või seksuaalne väärkohtlemine
  • Tülid ja pinged perekonnas
  • Vaesus
  • Õpiraskused
  • Töötus, tööstress
  • Sotsiaalne tugisüsteem (sõbrad, perekond)
  • Vanemaks olemise oskused
  • Kuuluvus- ja lähedustunne perekonnas
  • Turvalisus
  • Majanduslik turvalisus
  • Edasijõudmine koolis
  • Rahulolu tööga
Keskkondlikud
  • Ligipääsu puudumine esmatasandi teenustele
  • Ebavõrdsus, diskrimineerimine, õigluse puudumine
  • Sõjad, katastroofid
  • Ligipääs esmatasandi teenustele
  • Sotsiaalne õiglus, tolerantsus, integratsioon
  • Võrdsus
  • Turvalisus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Allikas: WHO (2012). Risks to mental health: an overview of vulnerabilities and risk factors

*****

  • HBSC 2010 – Kooliõpilaste tervise ja tervisekäitumise uuring (Health Behaviour of School-aged Children study). Uuringu raport: Aasvee, K., Eha, M., Härm, T. jt (2012). Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine: 2009/2010. õppeaasta Eesti HBSC uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut.
  • ESPAD 2011– Euroopa kooliõpilaste alkoholi ja narkootikumide kasutamise võrdlusuuring (European School Survey Project on Alcohol and Other Drugs). Uuringu raport: Kobin, M., Allaste, A.-A., Sooniste, T. jt (2012). Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: 15–16-aastaste õpilaste legaalsete ja illegaalsete narkootikumide kasutamine Eestis. Tallinn: Tervise Arengu Instituut.

Lisa kommentaar


Turvakood
Värskenda