Blogi / Imelised vanemluse aastad

Imelised vanemluse aastad

  • Autor: Ženja Volohonskaja, Den za Dnjom
  • 17. Detsember 2014

Pea kolmandik Eesti lapsevanemaid vajab nõu, kuidas sõnakuulmatute lastega hakkama saada ja on pidevas stressiseisundis. Aidata vanematel kriisiga toime tulla, õpetada oma ülekäte läinud järglastega läbi saama ja muuta oma vanemlusaastad tõepoolest imeliseks selle sõna kõige positiivsemas tähenduses – just sellised on sotsiaalministeeriumi läbiviidava vanemlusprogrammi Incredible Years (Imelised Aastad) pilootprojekti eesmärgid.

„Täiesti ülekäte läinud, ei kuula, skandaalitseb!" – sellised sõnad on ilmselt kasvõi korra elus pähe torganud igale lapsevanemale. Tõepoolest, lapsevanemaks olemisega kaasnevad alati teatud ootused ja lootused, kuid elu teeb oma korrektiivid ja kaugeltki mitte alati ei pea meie võsuke end üleval nii, kuidas meile meeldiks.

Meie kiirel ajal sünnib rahutuid lapsi üha rohkem ja sageli vanemad lihtsalt ei tea, kuidas neile õige lähenemisviis leida, sest vanemlikud oskused ei teki iseenesest koos vastsündinuga. Programm Incredible Years on suunatud just käitumisprobleemidega laste vanematele ja vanematele, kes soovivad ennetada võimalike käitumisprobleemide teket oma lastel. Eesti tänaseks käivitatud alaprogramm on mõeldud vanematele, kes kasvatavad 3–8-aastasi lapsi.

Incredible Years programmi töötas välja ameerika filosoofiadoktor Carolyn Webster-Stratton. Praeguseks ajaks on programm laialt levinud mitte ainult Ameerika Ühendriikides, vaid ka Euroopas – näiteks Norras, Taanis, Rootsis, Soomes, Itaalias ja Venemaal. Nüüd saab Incredible Years metoodikale põhinevat õpet läbida ka Eestis – sotsiaalministeerium on koos Tervise Arengu Instituudiga käivitanud samanimelise positiivse vanemuse pilootprojekti. Et selgitada välja, milles siiski seisneb nimetatud meetodi efektiivsus, kohtusime projekti korraldajate ning vene psühhiaatri, Incredible Years programmi mentori Jelena Vorobjovaga, kes on ka programmi grupijuhtide koolitaja Eestis.

„Incredible Years programm tugineb käitumuslikule teraapiale ja aitab lapsevanematel luua või taastada kaotatud kontakti lapsega. Programmis pööratakse suurt tähelepanu lapse positiivse käitumise kinnistamisele. Näiteks püüame me ühena meetoditest lapsevanematega koos selgusele jõuda, missugust lapse käitumist tuleb julgustada ja millist käitumist ignoreerida," räägib programmi mentor Jelena Vorobjova. Oluline on vanematele välja pakkuda erinevaid järeleproovitud ja töötavaid tehnikaid, mis aitavad laste kasvatamise käigus tekkivate probleemidega toime tulla ja suuremaid probleeme ennetada.

Enne programmis osalemist palutakse vanematel täita küsimustik, millega selgitatakse välja, kuivõrd lapse käitumine korrektsiooni vajab ning kui sügavas stressiseisundis viibib lapsevanem. Selle koolitusmeetodi puhul on oluline, et tegemist pole kuiva teooria õppimisega, vaid kõik need olukorrad, millega gruppi valitud lapsevanemad kokku puutuvad, mängitakse läbi rollimängudes, kus iga osaleja võib sattuda lapse või tema vanemate rolli.

„See ongi asi, mis algusest peale mind selle metoodika juures köitis," räägib Vorobjova. „Oma psühhoterapeudi praktikas puutusin tihti kokku sellise lähenemisega, kus mu juurde tuleb ema ja vaatab mulle otsa nagu jumalale, et nüüd räägitakse talle kõik ära, et kuidas tal tuleb oma lapsega käituda. Jah, eks me kõik loodame mõne võlurspetsialisti ja imerohu peale – et annad ühe pilli ja lapse käitumine hetkega muutub. Tegelikult ju selliseid asju ei juhtu: suhtlemist lapsega tuleb õppida ja see on tohutu töö. Kui laps sünnib, siis võidakse sünnitusmajas näidata, kuidas vahetada mähet ja kuidas rinda anda, kuid keegi ei räägi meile, kuidas leida temaga ühine keel, kuidas õppida temaga läbi saama ja kuidas temast kasvatada ühiskonna täisväärtuslik liige. Kõige selleni peame me ise jõudma."

Tänavu novembrist tegutseb Eestis kuus Incredible Years programmi järgi töötavat testgruppi – kaks Tallinnas, kaks Tapal ja kaks Narvas. Kõigi gruppide töökeel on vene keel, igas grupis on maksimaalselt 14 inimest ning soovitav on, et koolituse läbiksid koos kaks lapsele lähedast isikut – näiteks ema ja isa või mittetäieliku pere puhul üks lapsevanematest ja vanaema või vanaisa. Koolitus kestab keskmiselt 4–4,5 kuud, nädalas on üks 2,5-tunnine kohtumine. Konkreetsetest tulemustest on veel vara rääkida, sest projekt on alles äsja käivitunud, kuid positiivset vastukaja on juba olnud.

„Ma ise olin alguses projekti suhtes skeptiliselt meelestatud," räägib Narva grupi koolitaja Elmet Puhm. „Olen pea 20 aastat oma töös puutunud kokku erinevate laste ja nende vanematega, sealhulgas ka lastega probleemsetest peredest. Tean, kui keeruline on väljakujunenud käitumismustreid muuta ja vanemaks olemist õppida. Aga näiteks Narvas saime me grupi kokku kohe, kui riputasime üles kuulutuse. Meie imestuseks oli huvilisi päris palju. See tähendab, et inimesed on valmis muutuma ja saama uusi teadmisi, on valmis stereotüüpe lõhkuma."

Erinevad uuringud on näidanud, et tihtipeale kasutavad vanemad laste peal samu kasvatusvõtteid, mida omal ajal kasutasid nende vanemad. Kahjuks võetakse lisaks headele võtetele üle ka halvad ja see protsess toimub alateadvuse tasandil. Nii nagu on täiesti loomulik, et laste kasvatamisel võivad vanemad aeg-ajalt seista silmitsi üsnagi raskete olukordadega, on ka täiesti normaalne, et vanematel peab olema võimalus paluda abi, et selliste olukordadega toime tulla," räägib sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna projektijuht Ann Rajaver. „Kahjuks aga näitab statistika, et vähemalt 32% lapsevanematest on vähemalt korra olnud situatsioonis, kus nad vajavad nõu, aga pöörduda ei ole kuhugi. Eriti puudutab see stressiga toimetuleku küsimusi: 4% vanematest ei tea üldse, kuidas stressiga toime tulla, 34% tunnistab, et nende teadmised ei ole piisavad. Vähest teadlikkust lapse emotsionaalsest ja sotsiaalsest arengust tunnistab 27% lapsevanematest ning peaaegu kolmandik ei tea, kuidas lahendada konflikte."

Sageli ei suuda stressis vanem oma lapse suhtes adekvaatselt käituda. Laps, kes on kasvanud düsfunktsionaalses peres, kus kasutatakse rangeid karistusi, karjumist ja alandamist, kannab suureks saades oma ettekujutuse pereelust üle ka enda isiklikku peresse. Tekib suletud ring, millest väljuda tundub olevat võimatu.

„Just seetõttu me alustamegi põhitõdedest – kontakti loomisest lapsega kõige algsemal, mängimise tasandil. Sest alles siis, kui oled võitnud oma lapse poolehoiu, usalduse ja lugupidamise, saab temaga üles ehitada normaalsed inimsuhted, kehtestada talle mingeid norme ja õpetada käitumisreegleid," ütleb Jelena Vorobjova kokkuvõtvalt.

 

Artikkel ilmus 13.12.2014 nädalalehes Den za Dnjom (artikli originaalpealkiri "Очевидное? Невероятное!")

Lisa kommentaar


Turvakood
Värskenda