Testostlemise tulemused näitavad, et alaealised saavad jaekaubandusest alkoholi lihtsalt kätte

Mullu suvel viis Tervise Arengu Instituut läbi teise üle-eestilise alkohoolsete jookide testostlemise uuringu. Uuringu eesmärk oli selgitada välja, kui sageli müüakse 18–19-aastastele noortele alkohoolseid jooke ilma vanust tõendavat dokumenti küsimata ning millist tüüpi müügikohtades ja millistes Eesti piirkondades seda sagedamini esineb.

Uuringu käigus sooritas üksteist noort testoste (alkoholi ei ostetud välja, ost katkestati enne maksmist) 260 erineva suurusega poes üle Eesti. 60% kordadest osteti lahjasid alkohoolseid jooke – poistel õlu, tüdrukutel siider või long drink, 40% kordadest kanget alkoholi (viin).

Testostlemise tulemused näitasid, et alkoholimüügi vanuselise piirangu järgimine on Eesti jaekaubanduses puudulik. Noortelt küsiti vanust tõendavat dokumenti alkohoolse joogi ostmisel vaid igal neljandal ostul (26%). Alkohoolse joogi ostmisel küsiti noorelt tema vanust 3% ostudest.

Ostukohtadest küsiti kõige sagedamini dokumenti suurtes poodides (43%) ja kõige harvemini tanklates (22% ostudest).

Maa-asulates küsiti dokumenti harvemini kui linnas (vastavalt 19% ja 35% ostudest).

Kange alkoholi ostmisel küsiti dokumenti oluliselt sagedamini kui lahjade alkohoolsete jookide ostmisel ning harvemini küsiti dokumenti poistelt. Näiteks küsiti viina ostmisel poistelt dokumenti 31% ostudest, aga õlle ostmisel 14% ostudest.

Kuigi 2014. a läbiviidud testostlemise metoodikas on varasematega (2011, 2012) võrreldes erinevusi, saab siiski öelda, et olukord ei ole paremaks muutunud ning harv dokumendi küsimine alaealistelt alkohoolse joogi ostmisel on väga tõsine probleem.

Et saada paremat ülevaadet alkoholi kättesaadavusest noortele, on läbi viidud testostlemisi erinevates Euroopa riikides. Kogemused on üldjuhul näidanud, et korduv alkohoolsete jookide testostlemine vähendab juhte, kus poemüüja ei küsi alkohoolse joogi ostmisel noorelt inimeselt isikut tõendavat dokumenti. Siiski peab silmas pidama, et selle eelduseks on müüjate teadlikkuse tõus ja järelevalve tõhustamine.

Näiteks Šveitsis, kus testostlemisega alustati 2000. aastal, on dokumendi küsimise määr selle ajaga tõusnud ligi neli korda (alla 20%-lt 2000. a 73%-ni 2007. a).

2014. a läbiviidud riskikäitumise teadlikkuse uuringu tulemused näitavad, et Eesti 4. klassi õpilastest on alkoholi tarvitanud ligi veerand (23%), 6. klassi õpilastest peaaegu pooled (48%) ja 8. klassi õpilastest 70%. Koolinoorte alkoholi- ja uimastiuuringu tulemused on läbi aastate näidanud, et 15–16-aastased hindavad alkohoolsete jookide kättesaadavust heaks. Arvestades, et noorte alkohoolsete jookide tarvitamise ühe põhjusena käsitletakse alkoholi kättesaadavust ning alkoholi tarvitamine Eesti noorte hulgas on tõsine probleem, on testostlemise temaatika täna vägagi aktuaalne ning on oluline tulemuste põhjal teha ettepanekuid ja viia läbi sekkumisi olukorra muutmiseks.

Alkohoolsete jookide üle-eestilise testostlemise uuringu kokkuvõtte leiad siit.