Blogi / Eesti saab esimesed koolitatud vaimse tervise kogemusnõustajad

Neist peaksid saama raskes olukorras inimeste esmased suunajad, kes aitavad nad eriarstiabini.

Märtsis alustas Avituse keskuses üheksakuulist koolitust 19 tulevast kogemusnõustajat. Neid seob üks ühine tunnus: nad kõik on olnud kimpus raske korduva depressiooni, bipolaarse häire ja/või seda soodustanud keeruliste olukordadega.

Kui hästi läheb, saab neist samasse olukorda sattunute jaoks esimene abikäsi, kes aitab musta augu põhjast välja.

Kogemusnõustamine pole Eestis iseenesest võõras teema, oma kogemustele toetudes aitavad nõustajad neeru- ja vähihaigeid, paranemisteel alkohoolikuid, puuetega laste vanemaid jne.

Peale nende on meil ka tugiisikud, kes abistavad elu praktilisemas pooles, kuid nemad pole enamasti abistatava olukorras ise olnud. See eristabki tugiisikut kogemusnõustajast.

Vaimse tervise keskuse Avitus eestvedaja Anneli Valdmanni sõnul on nad ka varem kogemusnõustajaid koolitanud, kuid mitte nii palju ja nii suures mahus. Põhjuse teema julgemalt ette võtta andis eelmisel aastal sotsiaalministeeriumis valminud kogemusnõustaja teenuse juhend ja väljaõppe standardid. Kogemusnõustamine on 2014. aastast Eestis ametlikult tunnustatud aitamistöö meetod. Ja kogemusnõustajaid on meil vaja. 2016. aastast tahetakse teenus kaasata nii sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooniprogrammidesse kui ka töötukassa teenuste hulka, nagu varem on olnud tugiisikuteenus.

Esimesel pikal koolitusel on kõikjalt Eestist pärit osalejaid. Nende seas on raske depressiooni kogemusega inimesi, pikaajalises stressis vaevelnuid, läbipõlejaid, koolivägivalda ja perevägivalda kogenuid, alkoholisõltuvusest väljunuid.

Inimeselt-inimesele-tasand

„Kohe meenus, kui raske oli kunagi minul nõustaja juurde jõuda," räägib Anu (nimi tema palvel muudetud) sellest, miks ta koolitusele tuli. „Ma ei teadnud, kust abi küsida, kellele oma murest rääkida, mida üleüldse ette võtta. Paljud asjad olnuksid lihtsamad, kui ma oleksin õigel ajal abi saanud." Nüüd otsustas Anu anda oma panuse, et toetada neid, kes on kannatanud koduvägivalla all ja keda on muserdanud pikaajaline töötus. Depressiooni pole Anu põdenud, aga ta teab, mida tähendab läbipõlemine puudega pereliikmega koos elades.

„Valisime Avituse koolitusele tõepoolest need, kel on kogemus mõnest psüühikahäirest taastumises või pikaajalise keerulise olukorraga toimetulemises ning kes sooviks seda kogemust kasutada teiste toetamiseks," ütleb Valdmann. „Samas peame äärmiselt oluliseks, et see inimene on jõudnud taastumistöös nii kaugele, et näeb juhtunut nüüd juba positiivses valguses ja võtab seda kui head õppetundi. Et ta saaks olla positiivseks eeskujuks – näe, temaga juhtus ka, aga ta tuli sellest välja."

Valdmanni sõnul pelgavad skeptikud, et kogemusega nõustajad võivad hõlpsasti hoopis ise toetatava rolli sattuda. „Minu suur lootus on, et koolituse hulka kuuluva pika supervisiooni käigus tõusevad võimalikud ohumärgid, mida me eelvalikut tehes ehk ei märganud, siiski esile. Soomes, kelle kogemusnõustajate süsteemi ja õpet oleme eeskujuks võtnud, on nõustajal vajalikud kontaktid. Ta teab, kuhu abi järele pöörduda või kust toetatavale abi leida, juhul kui ise seda anda ei saa. Katkisena teist inimest nõustada ei tohi."

Kogemusnõustamine on poolprofessionaalne abi, see peaks olema verstapost enne psühholoogi, kliinilist psühholoogi ja psühhiaatrit.

„Näen nõustaja rolli toetajana, kes pakub oma kogemuse kaudu mõistmist, tuge ja infot ning aitab abivajajal meditsiinisüsteemi jõuda," ütleb Lääne-Tallinna keskhaigla kliiniline psühholoog Ada Alliksoo. „Kui kogemusnõustamine jääb nendesse piiridesse, on kõik hästi. Vaimse tervisega peavad tegelema siiski väljaõppinud kliinilised psühholoogid ja psühhiaatrid," lisab Alliksoo.

Esialgu võiks tööpõld olla eelkõige seal, kus teema pole võõras. Praktikakohtade otsimist alustas Avitus haiglatest, sobiva suunitlusega MTÜ-dest ja sotsiaalkeskustest.

Lisa kommentaar


Turvakood
Värskenda