Blogi / Kiusamise ennetamisprogramm kõigis õpiastmetes läheks maksma 4 miljonit eurot – vangl...

Kuigi kiusamine on universaalne nähtus ja levinud üle maailma, ei ole Eesti laste olukord kiita – kiusatavate laste suhtarvu poolest koolis oleme statistikaameti andmeil Euroopas esimeste hulgas. SA Kiusamisvaba Kool 2013.-2014. aastal läbi viidud uuringu järgi kannatab enam kui viiendik 6–12-aastastest lastest kiusamise all. Neist ligi neljandik kannatab pideva kiusamise all, mis on kestnud vähemalt paar aastat.

Olukord pole parem ka vanemas eagrupis. 2014. aastal Eestis läbi viidud rahvusvaheline laste hälbiva käitumise uuring (International Self-Reported Delinquency Study ehk ISRD-3) näitas, et 22 protsenti küsitletud 13–16-aastastest lastest on langenud koolikiusamise ohvriks.

Definitsiooni järgi on kiusamine korduv ja tahtlik teist alandav tegevus, mida kiusaja kasutab oma positsiooni kindlustamiseks. Kaaslased tajuvad kiusajat sageli populaarsena, mistõttu ta jätkab oma tegevust, et staatust säilitada.

On täheldatud, et kiusatavatel lastelon suurem oht täiskasvanueas kahjustavatesse olukordadesse sattuda. Ent ka kiusajate tulevik on küsimärgi all. Uuringute kohaselton kiusajatel nooruki- ja täiskasvanueas tavalisest ligi neli korda suurem kuriteo sooritamise risk.

Lisaks kuulub Eestile ka üks ehmatav koht elu edetabelites, mis annab märku ühiskonna nõrgast tervisest – homitsiidide ehk vägivallaga seotud surmade arvu poolest 100 000 elaniku kohta on Eesti maailmas neljandal kohal, edastades isegi USAd.

Kiusajaks või kiusatavaks võib sattuda igaüks

Kui vahel arvatakse, et kiusataval peab ilmselt midagi „viga" olema, siis nii see pole. Igast lapsest võib saada kiusaja või kiusatav. „Kiusamine saab alguse sellest, et klassis on keegi, kes on ükskõik millisel moel teistsugune," ütleb Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop.

„Õpetaja asi on märgata, et igal lapsel on oma nõrkused ja tugevused, ja nendega arvestada." Kui õpetaja seda ei märka ja last ei toeta, on kiusamisele tahtmatult avatud roheline tee. Kiusu alla võib langeda laps, kes on „nohkar ja raamatukoi", laps, kes on klassis uustulnuk, laps, kes on liiga palju või liiga vähe arvutis, see, kes on „liiga" edukas või see, kel on õpiraskused.

Kiusamine mõjutab kogu klassi. Paraku hoiavad kiusamist ülal just mittesekkuvad pealtvaatajad. Seetõttu on tähtis tegelda kõigi osapooltega, et kiusamise nõiaringist välja murda.

Kiusamisvastastel programmidel on tõendatud mõju

Ilma välise sekkumiseta on kiusataval lapsel väga raske painajalikust olukorrast väljuda. Veel enam: et kahjustava käitumismustri teket ära hoida, on tähtis koostöö- ja suhtlemisoskustega tegelda lasteaiast kuni põhikooli lõpuni välja. „Võtmepositsioonil on õpetaja," märgib Margit Sutrop. „Kuid on väga tähtis, et kooli juhtkond teda toetaks ja turvalise haridustee eest seisaks kogu koolipere."
Eestis on Põhjamaade eeskujul kasutusele võetud kiusamisvastased programmid, mis hõlmavad nii lasteaeda, alg- kui ka põhikooli.

Paljudes Eesti lasteaedades ja algklassides kasutatakse Lastekaitse Liidu toel nn karuprogrammi. Lasteaialastele jagatakse väikesed karud, kes on nende sõbrad ja saatjad kogu päeva jooksul. „Karude koosolekul" aitab sõber karu lapsel rääkida oma murest: kas on keegi halvasti öelnud, mänguhoos lükanud või mängust välja jätnud. Väärtused, mida programmi kaudu lastele tahetakse edasi anda, on sallivus, austus, julgus ja hoolivus. Lilla karu võib lapsega kaasa tulla ka kooli minnes: nii on esimese klassi lastel lihtsam uue keskkonnaga kohaneda.

KiVa on Turu Ülikoolis välja töötatud kiusamise ennetamis- ja sekkumisprogramm 1.-6. klassidele, mis aitab esile kerkida neil lastel, kes julgevad kiusamise vastu välja astuda. Soomes uuriti KiVa programmi mõju 2007-2008. aastal. Juhuvalimi kaudu leiti 117 kooli, mis olid KiVa programmi kasutusele võtnud, ja 117 kontrollgruppi kuuluvat kooli. Kokku osales uuringus ligi 30 000 õpilast. Tulemused osutasid, et programmi abil vähenes kiusatavate laste arv, õpilaste kiusamisevastased hoiakud paranesid, kasvas empaatia, vähenesid õpilaste ärevus ja depressiivsus. Ka kool hakkas enam meeldima, õpimotivatsioon suurenes ja suhted klassikaaslastega läksid paremaks.

Kolmas programm, kuhu on haaratud põhikoolide õpilased, on TORE, mis jõudis Eestisse juba 1996. aastal Soomest Mannerheimi Liidu kaudu. TORE koolitab tugiõpilasi, kes pakuvad koolis toetust neile kaasõpilastele, keda kiusatakse, kes tunnevad end tõrjutuna või on neil muid muresid. TORE õpetab grupi liikmetele sotsiaalseid oskusi ja aitab nõnda kaasa üldise õhustiku paranemisele koolis.

Erakonnad on lubanud õla alla panna

2014. aastal panid Tartu Ülikooli eetikakeskus, MTÜ Lastekaitse Liit, SA Kiusamisvaba Kool ja MTÜ Noorteühing TORE kiusamisevastases võitluses seljad kokku. Liikumisega Kiusamisvaba Haridustee Eest on nüüd liitunud ka Eesti Õpilasesinduste Liit, Vaikuseminutid ja Tervise Arengu Instituut. Koostöös soovitakse luua turvaline kasvu- ja õpikeskkond kõigile lastele ja noortele alates lasteaiast kuni gümnaasiumi lõpuni. Liikumist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Õiguskantsleri Kantselei.

Eestis on täna ligikaudu 204 000 õpilast (67 000 lasteaialast ning 137 000 põhikooli- ja gümnaasiumiõpilast). Kiusamisvaba haridustee kõigis kooliastmetes rakendamise kulu on umbkaudu 20 eurot õpilase kohta.

„Et igasse kooli ja lasteaeda jõuaks kiusamist ära hoidev programm, oleks vaja ligi 4 miljonit eurot," ütleb Kristi Liiva, Liikumise Kiusamisvaba Haridustee Eest eestvedaja. „Võrdluseks - vanglate ülalpidamiskulud on 50 miljonit eurot aastas."

Liiva sõnul on liikumine dialoogis parlamendierakondadega visandanud plaani, kuidas investeering võiks teoks saada. "Kehtivasse koalitioonileppesse on jõudnud lubadus muuta Eesti haridusasutused kiusamisvabaks – toetada tõenduspõhiste kiusamisvastaste meetmete rakendamist lasteaedades, põhikoolides ja gümnaasiumides. See annab lootust."

  • Kiusamise tagajärjel kahjustub ohvrite vaimne ja sotsiaalne tervis (Arseneault, Bowes & Shakoor, 2009; Hawker & Boulton, 2000)
  • Langeb ohvrite akadeemiline edukus ning suureneb koolist väljalangemise risk (nt Nakamoto & Schwartz, 2010)
  • Kiusajatel on nooruki- ja täiskasvanueas ligi neli korda suurem kuriteo sooritamise risk (Olweus, 2013)

 

Lisa kommentaar


Turvakood
Värskenda